← Eesti

2-06-32100/1

Obsah (7)§ 142§ 407§ 444§ 159§ 162§ 174§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heino-Vello Pihlak Otsuse tegemise aeg ja koht 29. november 2006.a Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-32100 Tsiviilasi AS SEB Eesti

§ 142lg 1, 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277). Kohtu seisukohad

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ulatuses, kuna kostja, vaatamata hoiatusele, jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Menetlusdokumendid toimetati kostjale isiklikult allkirja vastu kätte.

§ 407

lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. Pooled on 10.04.2003.a sõlminud Magnet krediitkaardi lepingu nr A030006183 krediidilimiidiga 6500 krooni, intressiga 16% aastas krediidilimiidi kasutatud osalt, kohustusliku tagasimakse limiidiga 0 krooni ja kohustusliku tagasimakse summaga 280 krooni. Kasutatud summa tagasimaksepäev oli kokkuleppeliselt kalendrikuu

  1. päev. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. Kuna kostja rikkus lepingulist raha maksmise kohustust, oli hageja õigustatud lepingulised suhted lõpetama ning nõudma lepinguliste kohustuste täitmist kohtu kaudu. Kostja võlgneb hagejale võla põhiosa 5178.35 krooni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda lepingus kokkulepitud määras. Hageja nõuab kostjalt viivist 879.24 krooni. Kostja ei ole viivise nõuet vaidlustanud. Lepingu järgi kohustus kostja hagejale tasuma intressi lepingus fikseeritud määras. Hageja on arvestanud intressi 351.20 krooni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hagejal on õigus lepingu tingimuste punkti 7.4.
  2. järgi nõuda leppetrahvi summas 1000 krooni. Leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks võib kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist (

§ 159lg 1).

Kohus leiab, et kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele põhivõlg 5178.35 krooni, viivis 879.24 krooni, intress 351.20 krooni ja leppetrahv 1000 krooni.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas nii hageja kohtukulud (riigilõiv) kui ka asja läbivaatamiskulud (postikulu) pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 468lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Heino-Vello Pihlak Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.