) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
Jnega on 9.09.2005.a sõlmitud tarbijakrediidileping nr 0500326/65kt (tl 9-10). Lepingu juurde kuuluvad üldtingimused (tl 11-12). Lepingu kohaselt andis hageja kostjale krediiti 30 000 krooni ulatuses intressimääraga 25,02 % koos tagastamise kohustusega. Kokkulepitud on samuti intress ja viivise protsent ning kuumakse suurus ja tähtaeg. Kostja ei ole põhinõuet, kõrvalnõudeid ega nende tingimusi vaidlustanud. Hageja on oma kohustuse täitnud, kuid kostja endale võetud kohustust täitnud ei ole. Vastavalt
§-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1, 3 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõuda viivist.
lg 1 ja § 94 lg 1 koosmõju kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda lepingus kokkulepitud määras. Leppetrahvi tasumise kohustus tuleb lepingu üldtingimuste p-st 6.
lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohutuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
Käesolevas tsiviilasjas tuleneb kahju saamata jäänud intressist ehk saamata jäänud tulust. Kostja Jn ei ole vastu võtnud hageja pakutud kahju hüvitise vähendamise nõude tingimust ega püüdnud vähendamist taotleda vastavalt hageja pakutud võimalusele. Käendaja on sõlminud käenduslepingu (tl 16-17). Käendaja ei vaidlusta lepingut ja saab aru vastusest. Tema vastutus tuleneb
§-st 145, mille järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Teise lõike järgi vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses, samuti tagajärgede eest, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest. Leping teistsugust asjaolu ette ei näe. Lepingus on ära määratud maksimumsumma, millega käendus piirdub. Nõue seda rahasummat ei ületa. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevus 30 000 krooni, tasumata intress 2 949.24 krooni, viivis 931.29 krooni, leppetrahv 6 000 krooni, võla kohtuvälise sissenõudmisega seotud kulu 1 650 krooni ja kohustuse mittenõuetekohase täitmisega tekitatud kahju 24 000 krooni, mis kokku moodustab 65 530.55 krooni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb viivise, mis hagi esitamise ajaks ei olnud veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist alates 22.02.2006.a kuni põhinõude täitmiseni 25,02 % aastas. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas nii hageja kohtukulud kui ka kohtuvälised kulud ning asja läbivaatamiskulu (postikulu) pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 165 lg 3 järgi solidaarvõlgnikud vastutavad menetluskulude puhul samuti solidaarselt ja kannavad neid solidaarselt. Heino-Vello Pihlak Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.