Obsah (6)

§ 142§ 407§ 322§ 444§ 162§ 468

KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 13.november 2006.a Paide Tsiviilasja number 2-06-27901 Tsiviilasi AS-i SEB Ees

§ 142lg 1,2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. AS SEB Eesti Ühispank võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. KOHTU SEISUKOHAD 1.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kättetoimetatud kostjaga samas eluruumis elavale isikule (tl 14,23,24).

§ 322

lg 1 kohaselt loetakse hagimaterjalid sellega kostjale Tsiviilasi nr 2-06-27901 kättetoimetatuks.

§ 407

lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. 2. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 04.01.2006.a sõlmitud MAGNET krediitkaardi lepingust (edaspidi Leping), milles kokkulepitud omapoolseid raha maksmise kohustusi kostja hagi asjaolude kohaselt nõuetekohaselt ei täitnud.

§ 407

lg 1 alusel loetakse hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks.

1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Asjaolu, et kostjal oli hagi esitamise seisuga kasutatud krediidist hagejale tagastamata 5327.39 krooni ning tasumata intressid, annab tunnistust, et kostja rikkus Lepingust tulenevat omapoolset raha maksmise kohustust. Sellest tulenevalt oli hageja õigustatud Lepingus sätestatud korras tegema tegusid, mille tagajärjel pooltevaheline lepinguline suhe lõppes. Lepingu lõppemisel tekkis kostjal kohustus koheselt tagastada hagejale krediidisumma ning tasuda intress. Kuna kostja, vaatamata hageja nõudele, nimetatud kohustusi vabatahtlikult ei täitnud, on hageja õigustatud nõudma temalt nende kohustuste täitmist kohtu kaudu. Hageja nõue tagastamata krediidisumma (põhivõlg) ja tasumata intressi saamiseks kostjalt hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab need.
2. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Asjaolu, et kostja ei täitnud Lepingust tulenevat omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, annab tunnistust, et kostja viivitas selle kohustuse täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjalt viivist seaduses sätestatud määras. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses kirjeldanud. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle.
3. VÕS § 159 lg 1 mõtte kohaselt võib kahjustatud lepingupool lisaks kohustuse täitmise nõudmisele nõuda ka kokkulepitud leppetrahvi. Lepingu sõlmimisel nõustus kostja, et hageja võib temalt intresside tasumise kohustuse rikkumisel nõuda 1000 krooni leppetrahvi. Kuna kostja rikkus intressi maksmise kohustust, on hageja nõude 1000 krooni leppetrahvi saamiseks asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 6.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas nii hageja kohtukulud (riigilõiv) kui asja läbivaatamiskulud (menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud) pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. 7.

§ 468lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Sirje Lahesoo Kohtunik 2