← Eesti

2-06-24696/4

Obsah (5)§ 142§ 407§ 162§ 174§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 09.november 2006.a. Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-24696 Tsiviilasi

§ 142lg 1, 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Menetluse käik

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ulatuses, kuna kostja, vaatamata hoiatusele, jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Menetlusdokumendid toimetati kostjale tähitud kirjaga hageja poolt antud aadressil ning anti temale isiklikult allkirja vastu üle.

§ 407lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.

Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Hagimaterjalide kohaselt on pooled 07.mail 2003.a. sõlminud laenulepingu, mille alusel kohustus hageja kostjale laenama 15 000.00 krooni. Kostja kohustus laenusumma koos intressidega tagastama 07.novembriks 2003.a. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Laenulepingu p. 2.1 kohaselt toimus laenusumma üleandmine Laenusaajale koheselt pärast lepingu sõlmimist ja Laenusaaja pidi raha saamist tõendama oma allkirjaga lepingul, et laenusumma on Laenuandja poolt temale üle antud. Lepingu iga leht on kostja poolt allkirjastatud. Seega on tõendatud, et hageja on kostja ees oma kohustuse täitnud, kuid kostja lepingut täitma ei ole asunud ning võlgneb hagejale laenusumma tervikuna, s.o 15 000.00 krooni. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hageja on kostjale saatnud pretensiooni, milles ta tegi kostjale ettepaneku lepinguga võetud kohustused täita. Kuna kostja vabatahtlikult hageja nõuet täitnud ei ole, on hageja õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist kohtu kaudu (VÕS § 101 lg 1 p 1). VÕS § 113 lg 1 ja 94 lg 1 koosmõju kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses sätestatud kui ka lepinguga kokkulepitud intressimääras. Lepingu punkti 2.4 kohaselt on pooled kokku leppinud, et tasumisega viivitamise korral maksab Laenusaaja viivist 150.00 krooni päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostja on viivituses olnud 1004 päeva, seega võlgneb kostja hagejale viiviseid 150 600.00 krooni, kuid hageja loobub viivistest osaliselt ja nõuab viiviseid summas, mis ei ületa põhivõla ja intressi summat, s.o. 18 000.00 krooni. Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Laenulepingu punktis 2.3 on pooled kokku leppinud, et Laenusaaja tasub intressi 20 % laenusummalt. 20% laenusummalt 15 000.00 krooni on 3000.00 krooni. Hageja nõue põhivõla 15 000.00 krooni, intressi 3000.00 krooni ja viivise 18 000.00 krooni saamiseks on õiguslikult põhjendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses, s.o summas 36 000.00 krooni. Hageja on esitanud taotluse enammakstud riigilõivu tagastamiseks. Hageja on ekslikult tasunud riigilõivu nõude kogusummalt, mitte hagihinnalt (

§ -id 133 lg 1 ja 139 lg 3 ). Hageja taotlus on põhjendatud ja rahuldatakse määrusega tsiviilkohtumenetluses ettenähtud korras.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas nii hageja kohtukulud kui ka asja läbivaatamise kulud (menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud) pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 468lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Ingrid Niinemägi Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.