Obsah (4)

§ 142§ 407§ 444§ 468

KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 07.november 2006.a Paide Tsiviilasja number 2-06-14438 Tsiviilasi AS-i SEB Ees

§ 142lg 1,2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. AS SEB Eesti Ühispank võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. KOHTU SEISUKOHAD 1.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostjad vaatamata hoiatusele jätsid kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostjad ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostjad ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kostjatele kätte toimetatud (tl 26,27 Tsiviilasi nr 2-06-14438 28,34,37,38,44,45,46,47).

§ 407

lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. 2. Hageja nõude aluseks on asjaolud, et hageja ja AK vahel on 09.12.2004.a sõlmitud MAGNET krediitkaardi leping nr A040009723 (edaspidi Leping), milles kokkulepitud omapoolseid raha maksmise kohustusi kostja AK hagi asjaolude kohaselt nõuetekohaselt ei täitnud.

§ 407

lg 1 alusel loetakse hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited (asjaolud) kostjate poolt omaksvõetuks.

1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Asjaolu, et AK jättis hagejale Lepingu alusel kasutatud krediidist tagastamata 18 757.24 krooni ning tasumata 1026.60 krooni intressi, annab tunnistust, et AK rikkus Lepingust tulenevat omapoolset raha maksmise kohustust. Sellest tulenevalt oli hageja õigustatud Lepingus sätestatud korras tegema tegusid, mille tagajärjel pooltevaheline lepinguline suhe lõppes. Lepingu lõppemisel tekkis kostjal kohustus koheselt tagastada hagejale krediidisumma, tasuda intress, samuti maksta hagejale vastava nõude esitamisel viivist ja Lepingus kokkulepitud ulatuses (1000 krooni) leppetrahvi. AK, vaatamata hageja nõudele, ei tagastanud hagejale võlgu olevat krediidisummat ega tasunud intressivõlgnevust. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja AK vastu 18 757.24 krooni tagastamata krediidisumma (põhivõlg) ja 1026.60 krooni tasumata intressi saamiseks asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
2. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Kuna AK ei täitnud Lepingust tulenevaid omapoolseid raha maksmise kohustusi tähtaegselt, st viivitas rahaliste kohustuste täitmisega, on hageja õigustatud nõudma temalt viivist ja seda seaduses sätestatud määras. Hageja nõuab AK’lt viivist summas 2109.86 krooni. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle.
3. VÕS § 159 lg 1 mõtte kohaselt võib kahjustatud lepingupool lisaks kohustuse täitmise nõudmisele nõuda ka kokkulepitud leppetrahvi. Lepingu sõlmimisel nõustus AK, et hagejal on õigus nõuda temalt intresside tasumise kohustuse rikkumisel 1000 krooni leppetrahvi. Kuna AK rikkus nimetatud kohustust, on hageja nõue 1000 krooni leppetrahvi saamiseks õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
4. VÕS § 145 lg-te 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti, kusjuures käendaja vastutab täies mahus nii käendatava kohustuste eest kui ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise, eest. Hageja ja EK’i vahel 11.02.2005.a sõlmitud käenduslepingu alusel vastutab EK kõigi AK Lepingust tulenevate täitmata kohustuste, samuti kohustuste rikkumisest tulenevate tagajärgede (viivis, leppetrahv) eest solidaarselt AKga ja seda 23 000 krooni ulatuses, st kogu hageja nõude ulatuses. 7.

§-de 162 lg 1 ja 165 lg 3 alusel kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas nii hageja menetluskulud (riigilõiv) kui asja läbivaatamiskulud (menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud) kostjad täies ulatuses ja solidaarselt. 8.

§ 468lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Sirje Lahesoo Kohtunik 2