lg-te 1, 4, § 128 lg-te 1 ja 2, § 132 lg 1, § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 1056 lg-te 1 ja 3 ja § 1057 alusel. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu leides, et hageja on meelevaldselt püüdnud Liikluseeskirja § 2 lg-s 23 ja Liiklusseaduse § -s 56 sisalduvat liiklusõnnetuse mõistet sobitada hagiavalduse lisas nr 3 sisalduvate andmete konteksti. Nimetatud andmete põhjal saame öelda, et kostjat on süüdistatud liiklussüüteo toimepanemises ning süüdistuse aluseks on olnud AJl tuvastatud alkoholijoove. Seoses liiklussüüteoga on kostja ka üle kuulatud, kuid ülekuulamine ei toimunud kostja emakeeles ning tõlgitu kohta on kostja öelnud, et saab tõlkest aru ainult osaliselt. Olemasolevatest tõenditest ei nähtu, et lisaks liiklussüüteole oleks AJ põhjustanud veel liiklusõnnetuse ning selle tagajärjel liikluskahju. Asjaolu, et kostja juhtis autot joobes, ei ole põhjuslikus seoses toimunud põlenguga ning kostja leiab, et poolhaagis süttis vääramatu jõu tagajärjel. Lisaks leiab kostja, et tõendatud ei ole hageja poolt väidetu selle kohta, et poolhaagis muutus kasutuskõlbmatuks, kuna kostja arvates on poolhaagise hindamisakt koostatud poolhaagist reaalselt üle vaatamata ning hinnang tehnilise seisukorra ja turuväärtuse kohta ei seondu konkreetselt poolhaagisega KRONE SDP 27 reg.märk 628DI. Hageja on viidanud ekspertiisile, kuid ekspertiisiakti esitatud ei ole. Ka ei ole kostja arvates põhjendatud asendushaagise rentimisega tekkinud kulutuste arvutamine kahjude hulka. Asendushaagise rentimine on eelkõige hageja äriline ettevõtmine eesmärgiga teenida kasumit ning kasumit erinevate veoste vedamisega ka teeniti. Veel leiab kostja, et kuna hageja ei ole siiani poliisi esitanud, saab väita, et kindlustusandjaks on AS Inges Kindlustus ning kindlustusvõtjaks OÜ Irjako. Kui hageja räägib kindlustusvõtja töötaja raskest hooletusest ja mõtleb selle töötaja all kostjat, siis kostja pole mitte kunagi OÜ Irjako töötaja olnud. Saksamaa politsei ei ole tuvastanud põhjuslikke seosesid alkoholijoobe ja haagise osalise hävinemise vahel ja seega hageja viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-149-05 ei ole põhjendatud. Ka ei ole õige viide tööohutusjuhendi p-le 3.26, mis kohustab auto koheselt peatuma, kui autol on tulekahju, sest hagimaterjalidest ei nähtu, et autol oleks tekkinud tulekahju. Ka ei ole õige viide autojuhi tööjuhendi p-le 3.5, mis keelab autojuhil tööajal alkoholi tarbimise, kuna kostja tööajal alkoholi ei tarbinud. Kostja on korduvalt kinnitanud, et oli sõitma asudes ennast korralikult välja maganud, enesetunne oli hea ning alkoholijoovet ei tundnud. Etteheide haagise korrasoleku mittekontrollimises on samuti alusetu. Lisaks veduki ja haagise tehnilise seisukorra pidevale jälgimisele näitab kostja hoolsust haagise tehnilise seisukorra jälgimisel kostja poolt täiendavalt kohtule esitatud kviitung pidurivooliku vahetamise kohta. Hagi sisaldab terve rea oletusi, millega ei ole kostjal võimalik nõustuda. Hinnates teel tekkinud olukorda ja teeolusid valis kostja pidurite pealejäämisel võimaluse sõita edasi mõned kilomeetrid kuni teesulu lõpuni. Antud valik andis juhile võimaluse lahendada probleemid teisi liiklejaid häirimata. Pidurite kuumenemisest tingitud kahjulik tagajärg oleks esinenud nii kohesel peatumisel kui ka mõned kilomeetrid hiljem. Ainult esimesel juhul oleks olnud lisaks veel täiendavad materiaalsed nõuded. Seega leiab kostja, et 3 kahju küll hagejal esineb, kuid kostja õigusvastane tegu, põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju vahel ning kostja süü puuduvad (tl 230-233). Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Tuginedes tsiviilasja tõenditele leiab kohus, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Vaidlust ei ole selle üle, et poolte vahel oli töösuhe ning hageja andis tööülesannete täitmiseks kostja kasutusse veoauto Renault (tl 13-14). Samuti on tsiviilasjas kogutud tõenditega leidnud kinnitust, et tööülesannete täitmisel 01.mai 2004.a hilisõhtul on fikseeritud liiklussüütegu ja sõiduki põleng, mille käigus tekkis kahju. Kuna antud juhul oli poolte vahel töösuhe, on vaja tuvastada, kas kostja rikkus mõnd töösuhtest tulenevat kohustust ning kas kostja vastav tegevus on põhjuslikus seoses tekkinud põlengu ja hagejale tekkinud kahjuga.
lg 1 järgi tuleb antud küsimuse lahendamiseks kohaldada Võlaõigusseaduse (
) lepingu rikkumise ja kahju hüvitamise sätteid, arvestades Töökoodeksis (TööK) sätestatud töötaja varalise vastutuse erisustega.
lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, kui võlgnik on kohustust rikkunud.
järgi on kohustuse rikkumiseks ka võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. Vastavalt kostjaga sõlmitud töölepingu p-le 7.1 tuleb töölepingus sätestamata küsimustes juhinduda seadustest, haldusaktidest, sisekorraeeskirjadest ja kollektiivlepingutest. Töölepingu seaduse § 48 lg 1 p 3 järgi on tööandja ja töötaja vastastikku kohustatud hoiduma tegudest, mis kahjustavad teise poole vara. Kostjaga on sõlmitud individuaalse materiaalse vastutuse leping (tl 15), mille p 1.1 järgi on töötajale pandud kohustus hoolikalt suhtuda temale hoidmiseks või muuks otstarbeks antud ettevõtte materiaalsetesse väärtustesse ja rakendada abinõusid kahju vältimiseks. Seega lasus kostjal lepingust ja seadusest tulenev kohustus hoida sõidukit heaperemehelikult, täita sõiduki hoidmiseks ja kasutamiseks ettenähtud tingimusi ning hoiduda tegudest, mis võivad kahjustada tööandja vara. Hageja on esitanud tõendid selle kohta, et kostja on tutvunud Sisekorraeeskirjadega (Eeskiri) ning kohustunud seda täitma (tl 163-175). Ka Eeskirja p-d 12.1 ja 13.1.13 sätestavad materiaalse vastutuse materiaalse vastutuse lepinguga ning kostja kohustuse hoiduda tööandjat kahjustavatest tegudest. Sama Eeskirja p 13.3.3 alusel lasub kostjal kohustus täita tuleohutuse, töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning p 18.4.2 kohustab kostjat vältima tegevust, mis võib põhjustada tulekahju. Lisaks on kostja tutvunud 03.jaanuaril 2003.a. hageja poolt kehtestatud tööohutusjuhendiga (tl 176-179). Nimetatud juhend sätestab konkreetselt autojuhi kohustused, sealhulgas kohustuse asuda tööülesannet täitma alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted, kohustuse olla hoolas ja tähelepanelik, kohustuse enne tööd kontrollida haagise tehnilist seisukorda, erilist tähelepanu tuli pöörata sealhulgas ka pidurisüsteemile, kohustusele auto koheselt peatada, kui autol tekib tulekahju jne. Ka keelab juhend tööl alkoholi tarbimise ja alkoholijoobes viibimise. Põhimõtteliselt on samad kostja kohustused fikseeritud ka autojuhi ametijuhendis (tl 180-181). Vastavalt Saksamaa Liitvabariigi Neuruppini prokuratuuri toimiku nr 383 Js 19446/04 väljavõttele tuvastati AJl hagiavalduses kirjeldatud ajal ja kohas Saksamaal alkoholijoove 1,43 promilli, ta mõisteti kriminaalkorras süüdi ning teda karistati (tl 16-40). Ka on eelpoolnimetatud toimiku materjalidega fikseeritud AJ poolt juhitava sõiduki poolhaagise põleng ning AJ on ülekuulamisel Saksamaal väitnud, et kuulis sõidu ajal, et pidurisüsteemiga on midagi korrast ära (tl 21-22). Hageja on kostjale ette heitnud, et ta asus juhtima veokit alkoholijoobes veendumata eelnevalt haagise korrasolekus, kuigi kostja oli autojuhi kohustustest ja vastutusest teadlik. Kostja ei olnud hageja väitel piisavalt hoolas ja tähelepanelik ilmselt tarbitud alkoholikoguse tõttu ega võtnud viivitamatult tarvitusele tema jaoks võimalikke abinõusid (sõiduki kohene peatamine, 4 tule kustutamine) kahju ärahoidmiseks olukorras kui oht oli tema jaoks omandanud reaalselt tajutavad mõõtmed. Kohus leiab, et hageja etteheited kostjale töökohustuste mittekohase täitmise osas on põhjendatud. Nii tuvastati kostjal tööülesannete täitmisel alkoholijoove veres 1,43 promilli ning Prenzlau linnakohtu otsusest lähtuvalt ei olnud AJ sobiv mootorsõidukit juhtima (tl 23-24). Ka Eesti VV määrusega kehtestatud joobeseisundi tuvastamise korra § 2 määratleb joobeseisundit kui alkoholi põhjustatud terviseseisundit, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides ning kuigi kostja on väitnud, et enne sõitu asumist joovet ei tundnud, ei saa joobe tuvastamisel tugineda isiku enda subjektiivsele tajumisele joobe puudumise kohta. Põhjendatud on hageja väide, et oleks kostja olnud kaine ja oleks ta olnud tavapärasel määral kohusetundlik ja tähelepanelik, oleks tal olnud kindlasti võimalik kahju ära hoida. Viimatinimetatud asjaolu kinnitavad AJ enda ütlused. Kuigi AJ on väitnud, et tema Saksamaal antud ütlusi ei saa võtta päris tõesena ning ta ei saanud rääkida sõiduki mittepeatumise asjaolusid keelebarjääri tõttu, on ta kohtus väitnud, et tegi kõik endastoleneva, sõites pealoleva piduriga umbes 2 kilomeetrit ning peatus esimesel võimalusel, rääkides sarnaselt ka tööandjale antud seletuses (tl 46). Samas on ta möönnud, et tegelikult oli olemas ka ristmik, kus kiirteelt maha keerata (tl 227). AJ väide selle kohta, et tal ei olnud võimalik varem peatuda, on ümber lükatud ka hageja poolt esitatud täiendavate tõenditega (II kd tl 10-16), mida illustreerivad veel lisaks väljavõtted poolte poolt esitatud kaartidest (tl 242-253; 144-143). Kostja poolt antud selgitus, et auto kohesel peatumisel oleks teeliiklus suletud pikemaks ajaks on ennastõigustav ega põhjendatav ka kiirtee sulgemisest tingitud võimaliku kahju ärahoidmisega. Kuigi kostja oli teadlik piduritrumlite ülekuumenemisest ja selle võimalikust põlemasüttimisest, ei teinud ta kohtu arvates kõike endastolenevat selle vältimiseks. Õige on, et kostjal esinenud alkoholijoove ja hoolsuskohustuse rikkumine on omavahelises seoses, kuivõrd kostja poolt eelpoolnimetatud käitumine kinnitab, et AJ enesekriitika, kohusetunne ja reageerimisvõime oli vähenenud ning ta hindas ebaadekvaatselt olukorda.
lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning sama sätte lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul kui asjaolu, millel vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-149-05 tulenevalt ei pea põhjuslik seos
Põhjuslik seos on olemas juhul, kui ilma kostjale etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud. Kostja vastavaid tõendeid esitanud ei ole peale pidurivooliku vahetamist tõendava kviitungi, mis tõendab üksnes, et autol on enne 01.maid 2004.a. pidurivoolik vahetatud (tl 219-220). Kuigi kostja väitel Saksamaa prokuratuuri toimikus puuduvad andmed selle kohta, et AJ süül oleks toime pandud liiklusõnnetus, nähtub antud materjalidest AJ poolt sõiduki juhtimine alkoholijoobes, samuti tema poolt juhitava sõiduki poolhaagise tulekahju. Kuna tegemist on antud tsiviilasjas töösuhtest tuleneva kohustuse rikkumisega, tuleb kahju hüvitamise ulatuse kindlaksmääramisel arvestada TööK-s töötaja materiaalse vastutuse kohta sätestatuga. TööK § 128 sätestab juhud, mil töötaja vastutab kahju eest täies ulatuses. Muuhulgas vastutab töötaja TööK § 128 lg 1 p-de 4 ja 7 järgi tekitatud kahju eest täies ulatuses, kui kahju on tekitanud ebakaine töötaja või kui kahju tekitamine ei olnud seotud tööülesannete täitmisega. Et AJ täitis tööülesandeid ebakaines olekus, esinevad tema puhul piiramatu varalise vastutuse alused. Hageja on kostja vastu esitanud kahju nõude kokku summas 414 287.26 krooni. Nimetatud summast moodustab 78 134.81 krooni kahju, mis hagejal tekkis seoses veoki ja haagise teisaldamise ning hoidmise kulude kandmisega (tl 41-43; 47-57). Lisaks tuli veoki teisaldusfirmalt vastuvõtmiseks ja Eestisse toomiseks saata spetsiaalselt üks töötaja töölähetusse ning hageja on arvestanud töölähetuse päevarahasid ja töötasu kokku 6238.00 krooni (tl 58-64). Ka nõuab hageja kostjalt kulutusi, mis ta on kandnud seoses säilinud kauba 5 Eestisse toomisega summas 41 300.00 krooni (tl 65-66). Hagiavalduse kohaselt muutus tulekahju tulemusena kasutuskõlbmatuks poolhaagis Krone SDP 27, tehasemärgisega WKESDP27000W07293, registreerimismärgia 623DI (tl 182-186). Nimetatud haagise kasutuskõlbmatust tõendab vastav ekspertiis (tl 67) ning hageja on lasknud OÜ Haagisekeskusel kindlaks määrata ka vaidlusaluse haagise turuhinna 215 000.00 krooni, lisaks käibemaks (tl 68) ning selle omamist tõendavad dokumendid (tl 69-70), nõudes kostjalt hüvitist, mis vastab haagise turuväärtusele selle hävimise hetkel. Kostja on seadnud küll kahtluse alla haagise valmistajatehase esindaja kui kompetentse esindaja arvamuse, kuid pole esitanud tõendeid oma kahtlustuste kinnituseks. Kuna põlenud haagist ei olnud võimalik kasutada, üüris hageja uue haagise ostmiseni veoki Renault 927 MDF tööshoidmiseks ja esitatud tellimuste täitmiseks asendushaagise AS-lt Balti Autoliising perioodil 12.mai kuni 18.juuni 2004.a. registreerimismärgiga 303DC, mille rentimisega kantud kulust on täiendav kahju summas 16 590.80 krooni. (tl 71-97; 186-209). Kuigi kostja on vaidlustanud nimetatud kahju, puudub
sätetetest tulenevalt seaduslik alus selle kulu väljaarvamiseks kahju hulgast, mida on õigus hagejal saada. Hageja ei ole esitanud kostja vastu nõuet saamata jäänud tulu osas. Hageja on esitanud nõude veel OÜ-le Jungent kuuluva rikutud kauba hüvitamisest kantud kulutuste osas 18 323.65 krooni ulatuses, esitades tõendi selle kohta, et kauba kindlustaja AS Inges Kindlustus hüvitas hagejale vastavalt pooltevahelisele hüvitamiskokkuleppele osa kahjust 40 000.00 krooni. Ülejäänud osa kaubast kohustus hageja kui veotellimuse täitja hüvitama (tl 98-114; 210-215). Kostja vastuväited kindlustuste osas ja sellega sonduva kirjavahetuse osas puudutavad kohustuslikku liikluskindlustust ega oma kohtu arvates asjas tähtsust. Menetluskulud 01.jaanuarist 2006.a. kehtiva „Tsiviiilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse“ § 3 kohaselt kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-s sätestatut. TsMS § 60 lg 1 alusel mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks otsus on tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Antud juhul on hageja nõudnud lisaks tema poolt hagiavalduse esitamisel makstud riigilõivule hageja poole esindajate õigusabi tasu, kulutused seoses dokumentaalse tõendi väljanõudmisega Saksamaalt ning ka tõlkekulu. Nimetatud kohtukulud on põhjendatud ja kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel on kohus aga seotud õigusabikulude määramisel lubatud piirmääraga ning peab tsiviilasja mahukust arvestades põhjendatuks õiguabikulude väljamõistmist 15 000.00 krooni ulatuses. Ka jäävad TsMS § 143 p 4 alusel kostja kanda asja läbivaatamise kuludena menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud. Ingrid Niinemägi Kohtunik 6 7 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.