Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi 1 arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas viitenumber 3100057277. Kohtu seisukohad Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagivalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole kohtule teatanud vastamist takistavate mõjuvate põhjuste olemasolust ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud.
lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.
lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsuusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 kohaselt lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamiga. Hagi asjaolude kohaselt, millised
lg 1 kohaselt loetakse kostja poolt omaksvõetuks, pooled sõlmisid 20.09.2002.a üürilepingu, vastavalt millele andis hageja kostja kasutusse * ja mida kostja kasutas kuni üürilepingu ülesütlemiseni 31.03.2006.a. Üürivõlgnevus tekkis ajavahemikul 01.07.2005 kuni 31.03.2006.a, mil kostja endale üürilepinguga võetud kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostjal on tekkinud üüri ja kommunaalteenuste eest tasumisel võlgnevus 5096.65 krooni. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Samuti on hageja kostjale esitanud tema kasutusesse antud korteri lõhutud akende parandamise eest arve nr 62254 06.04.2006.a, mille on kostja jätnud tasumata. 10.04.2006.a kirjutas kostja avalduse, milles lubas likvideerida võlgnevuse, makstes iga kuu 200 krooni. Oma lubadust täitis ta ainult kaks esimest kuud. Kuna kostja vabatahtlikult hageja nõuet täitnud ei ole, on hageja õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist kohtu kaudu (VÕS § 101 lg 1 p 1). Kuna kostja, vaatamata hageja meeldetuletustele, vabatahtlikult võlgnevust likvideerinud ei ole, on hageja õigustatud nõudma temalt kohustuse täitmist kohtu kaudu. Hageja nõue üüri ja kommunaalteenuste ning tekitatud kahju väljamõistmiseks kostjalt on hagis esitatud ulatuses asjaoludega põhjendatud ning kohus rahuldab selle. 2 VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Alates 01.01.2006.a kehtiva VÕS § 113 lg 1 kohaselt juhul, kui lepinguga ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuabki kostjalt viivist üürilepingu punktis 9.1 kokkulepitud määras, st 0,2 % viivitatud summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Viivise arvestus on hagiavaldusele lisatud. Hageja nõue viivise saamiseks hagis esitatud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab selle.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas nii hageja kohtukulud kui ka asja läbivaatamise kulud (menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud) pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja.
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Heino-Vello Pihlak Kohtunik 3 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.