KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
- mai 2008.a. kell 9.00 Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva Tsiviilasja number 2-08-6182 Tsiviilasi K. H. hagi M. L. vastu alaealisele lapsele elatise nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja: K. H. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxxxxx xxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx Hageja esindaja: vandeadvokaat Sirje Must Kostja: M. L. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx xxxxxxxxx xx-x Kostja nõustaja: M. G. , isikukood xxxxxxxxxxx, õigusteaduskonna üliõpilane, elukoht xxxxxxxxx xx-xxx xxxxx esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
- mai 2008 RESOLUTSIOON 1.Välja mõista M. L. elatis tagasiulatuvalt enne elatishagi esitamist alates 1.novembrist 2007.a. kuni 1.maini 2008.a. K. H. kasuks alaealise lapse K. K. L. (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks summas kaksteist tuhat kolmsada (12 300) krooni. 2.Välja mõista M. L. elatis alates 1.maist 2008 K. H. kasuks alaealise lapse K. K. L. ülalpidamiseks igakuuliselt kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis
(2175)krooni kuni K. K. L. täisealiseks saamiseni xx.xxxxxxxx xxxx.x., kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära kuus. 3.Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks elatise väljamõistmise osas alates 01.maist
- Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest s.o 16.maist 2008.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja selle põhjendused Hagiavalduse kohaselt on poolte kooselust sündinud 24.04.1998.a. tütar K. K. L. . Laps on hageja ülalpidamisel, kostja on last materiaalselt toetanud alates poolte lahkuminekust 2006.a. jaanuaris väga vähesel määral, viimane elatisraha maksmine toimus 2007.a. oktoobris. Seetõttu on hageja pöördunud kohtu poole kostjalt elatise väljamõistmise nõudega igakuise elatusrahana miinimummääras, so. ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära tagasiulatuvalt alates 1.novembrist
- Kostja vastuväited Kostja vaidleb elatise nõudele vastu. Vastuväidete kohaselt on ta alates poolte kooselu lõppemisest 2006.a. toetanud lapse ülalpidamist. Temale kuulunud kinnisvara müügist saadud vahendite arvel on M. L. ostnud lapsele telefoni, arvuti ja fotoaparaadi ning andnud hagejale 25 000 krooni. Kokkuleppel hagejaga on kostja ostnud lapsele 20.aprillil 2006 kahetoalise korteri, hinnaga 285 000 krooni. Hiljem on kostja andnud hagejale sularaha, kooliaasta alguses ostnud 2000 krooni eest koolitarbeid. Kostja käsitleb korteri ostmist ettemaksuna lapse ülalpidamiskuludeks, sest töövõimetuspensionärina on kostjal raske last vajalikul määral toetada.Korteri ostmise läbi on ta taganud lapsele elamispinna – kodu olemasolu. Kostja võtab omaks, et viimased viis kuud ei ole ta tõepoolest andnud vahendeid lapse ülalpidamiseks, sest hageja takistab lapse kokkusaamist isaga. Samal ajal taotleb kostja, et elatise väljamõistmisel arvestatakse asjaoluga, et tal on ka teine laps, kes samuti vajab ülalpidamist. Ta on suuteline maksma elatist ¼ ulatuses töövõimetuspensionist, s.o. 750 krooni. Seaduses sätestatud miinimummääras- ½ kuupalga alammäära elatise maksmine on võimalik juhul, kui ta võõrandaks lapse nimele ostetud korteri – sellest saadud vahenditest on võimalik täita lapse ülalpidamiskohustust. Muu kinnisvara võõrandamisega ei ole M. L. nõus, sest tal on vaja ka teise lapse tulevik kindlustada. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Elatise väljamõistmisel juhindub kohus perekonnaseaduse (PKS) §-de 60 ja 61 sätetest, mille kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja kui ta ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Ülalpidamiskohustuse mittetäitmiseks loetakse kohtupraktikas ka elatise andmist ulatuses, mis ei rahulda lapse vajadusi. PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest, osundatud paragrahvi 3.lõike alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2 Vabariigi Valitsuse 21.detsembri 2006.a. määrusega nr.273 on kehtestatud kuupalga alammääraks alates 1.jaanuarist 2007.a. 3600 krooni ja Vabariigi Valitsuse 20.detsembri 2007.a. määrusega nr 254 on kehtestatud kuupalga alammääraks alates 1.jaanuarist 2008.a. 4350 krooni. Sünnitunnistusega (tl 5) on tõendatud, et K. K. L. on sündinud 24.aprillil 1998.a. ning tema vanemad on M. L. ja K. H. . Tartu Pensioniameti tõendi kohaselt (tl 9) oli M. L. pension suurus alates 01.07.2007 2799 krooni kuus. Alates 01.aprillist 2008 saab kostja pensioni 3398 krooni kuus ja sotsiaaltoetust 260 krooni kuus (tl.47) Kostja on esitanud oma konto väljavõtte Hansapangast perioodil 01.04.2006 kuni 24.03.2008 (tl 10-15) , millest nähtub, et antud ajavahemikul on kostja konto algjääk olnud 1 766659,10 krooni,kontole on toimunud laekumisi summas 1 096068,77 ning väljaminekuid 2 862349,58 krooni. Kontoväljavõttelt on näha ka 285 000 krooni kanne notar Ere Kürsa arvele korteriomandi ostmiseks. K. H. arvele on kostja kandnud viimati raha lapse ülalpidamiseks 16.10.2007 summas 2000 krooni. Tl.16 on xx.xxxxxxx xxxx.a. sündinud A. L. sünnitunnistus, kelle isa on M. L. ja ema Y. L. . Korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepinguga (tl 17-24) on tõendatud, et M. L. on alaealise K. K. L. seadusliku esindajana ostnud 20.04.2006 K. K. L. omandisse korteriomandi xxxxx xxxxxx, xxxxxxxxx xx.x-x, müügihinnaga 290 000 krooni. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa väljatrükkidele, seisuga 02.04.2008 toetudes on M. L. omandis kokku neli kinnistut, asukohaga xxxxx xxxxxx, sealhulgas korteriomand xxxxxxxxx xx.xx-x elamumaa xxxxx tänavas, tootmismaa, suurusega 469 m2 ja ärimaa, suurusega 1695 m2(tl 33-36). ARK-i liiklusregistri väljavõtte andmetel (tl 37-38) on M. L. nimele registreeritud 6 mootorsõidukit. Tl.40-41 on M. L. 2007.a. tuludeklaratsioon, mille kohaselt on ta saanud 2007.a. maksustatavat tulu 91851 krooni, sealhulgas pension 31326 krooni. K. H. on esitanud perearsti tõendid oma ema M. H. tervisliku seisundi kohta (tl.44 ja 45), tõendamaks asjaolu, miks ta ei ela käesoleval ajal koos lapsega xxxxxxxxx xx.x asuvas, kostja poolt lapsele ostetud elamispinnal. K. H. on tasunud nimetatud elamispinnaga seotud maksed, 2007.aastal 8700 krooni (tl.46). Hinnates esitatud tõendeid ja poolte poolt esiletoodud asjaolusid, on kohus seisukohal, et esinevad alused elatise väljamõistmiseks kostjalt hageja kasuks alaealise lapse ülalpidamiseks hageja poolt taotletud ulatuses, s.o. seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja ei ole alates 2007.a. novembrikuust lapse ülalpidamiskohustust täitnud. Lapse nimele 2006.a. korteri ostmist, ei saa käsitleda elatise andmise kohustuse täitmisena etteulatuvalt,sest elamispinna tagamine lapsele on samuti vanema kohustus. Lisaks elamispinnale vajab laps igapäevaselt ka toitu ja riideid, vanemal, kelle juures laps elab, tuleb kanda elamispinnaga seonduvad kulud (küte, kommunaalteenused). Ei oleks õiglane jätta igapäevaste kulutuste kandmist ainult sellele vanemale, kelle juures laps elab, kui teise vanema varaline seisund võimaldab osa võtta lapse ülalpidamisest. M. L. poolt esiletoodud asjaolu, et laps ei ela tegelikult selles korteris, mille tema ostis lapsele, mistõttu tuleks korter võõrandada ja saadud raha kasutada lapse ülalpidamuiseks on 3 kohtu hinnangul asjakohatu. Tegemist on 10-aastase lapsega, kes elab koos emaga. K. H. on põhjendanud korteris ajutist mitteelamist käesoleval ajal oma ema eest hoolitsemise vajadusega ning esitanud sellekohased tõendid ema tervisliku seisundi kohta. Seega ei saa teha järeldust, et kostja poolt ostetud elamispind ei ole lapsele vajalik ning see tuleks võõrandada. Elatise suuruse määramisel tuleb arvesse võtta tulenevalt PKS § 61 lg 2 vanemate varaline seisund ja lapse vajadused. Kuna seadusandja on PKS § 61 lg 4 sätestanud elatise kohustusliku miinimumsuuruse, leiab kohus, et elatise nõude esitamisel selles ulatuses ei ole vajalik tõendada lapse vajadusi. Kostja on esile toonud PKS § 61 lõikes 5 ja lg 6 p 1 sätestatud asjaolud, mis võimaldavad elatise suurust vähendada alla PKS § 61 lõikes 4 sätestatud miinimummäära - teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps ning kostja töövõimetus. Kohus on seisukohal, et kostja teine laps – xx.xx.xxxx sündinud A. L. ei osutu elatise väljamõistmisel K. K. L. seaduses sätestatud miinimummääras vähem kindlustatuks. Kostja keskmine kuusissetulek tema 2007.a. deklareeritud tulude põhjal on olnud 7654,25 krooni.Sellest kahele lapsele miinimummääras elatise mahaarvamisel jääb kostjale enda tarbeks veel 3304 krooni. Samas on kostja omandis mitmed kinnistud ja sõidukid, mille kasutamisest või realiseerimisest on võimalik saada tulu. Kostja konto väljavõtte põhjal on võimalik järeldada, et tema sissetulekud ei ole olnud ainult palgatulu ja pension – viimase aasta jooksul (2007.a. aprillikuust alates) on M. L. poolt tehtud oma kontole sularaha sissemakseid ligi 300000 krooni ulatuses, tema varanduslikku seisu iseloomustab ka konto käive, mis kogu väljavõtte perioodi, s.o. kahe viimase aasta jooksul on olnud üle miljoni krooni. Ülaltoodud asjaoludel ei saa ka kostja töövõimetus olla põhjenduseks elatise väljamõistmisel alla miinimummäära, sest kostja varanduslik seis kompenseerib tema töövõimetusest tingitud võimalikud piirangud sissetuleku saamisel. Kohtule esitatud tõendite põhjal saab teha järelduse, et kostja on seni olnud edukas enda majandamisel ning ta on võimeline täitma ka oma lapse ülalpidamiskohustust.Seda tõendab muuhulgas ka asjaolu, et kuni 2007.a. novembrikuuni on kostja maksnud hagejale elatist lapse ülalpidamiseks 2000 krooni kuus. Kui kostja varanduslik seisund halveneb, võib kohus PKS § 61 lg 3 alusel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest, lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei ole täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PkS § 61.6.lõikes nimetatud asjaolusid. Hageja on pöördunud elatise väljamõistmise nõudega kohtu poole 19.veebruaril 2008 ning taotlenud elatise väljamõistmist alates 1.novembrist
- Kohus leiab, et elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt alates 01.11.2007 on põhjendatud, sest alates sellest ajast ei ole kostja lapse ülalpidamisest osa võtnud ning kohus ei ole tuvastanud asjaolude esinemist, mis võimaldaksid jätta elatise välja mõistmata. Võttes aluseks Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärad (2007.aastal 3600 krooni ning 2008.a. 4350 krooni), moodustab kostja elatise võlg hageja ees alates 01.novembrist 2007 kuni 01.maini 2008 12 300 krooni (2x 1800 + 4x 2175). Alates 01.maist 4 2008 kuulub M. L. väljamõistmisele igakuuliselt lapse ülalpidamiseks elatisraha 2175 krooni nõude esitanud vanema – K. H. kasuks. Kui kuupalga alammäär muutub, muutub ka igakuuline elatusraha suurus. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 468 lg 3 tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hageja on taotlenud otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamist. Kohus leiab, et põhjendatud on otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamine otsuse resolutsiooni p.2 osas, s.o. elatise väljamõistmises alates 01.maist 2008, mis tagab hagejale vajalikud vahendid lapse vajaduste rahuldamiseks. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas menetluskulud jätta täielikult kostja kanda. Hageja võib nõuda tulenevalt TsMS § 174 lg 1 asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumisest. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Epp Tombak Kohtunik 5