Obsah (10)

§ 175§ 177§ 143§ 155§ 142§ 144§ 34§ 146§ 2§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Ande Tänav ja Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 12.06.2008, Tallinn Tsiviilasja number 2

§ 175

lg 1 järgi, milleks on piisav ühe poole tahteavaldus ning puudub kohustus eraldi leping sõlmida. Seega on

§ 177lg 1 alusel võlgnikule üle läinud nõudega seotud kohustused, s.h viivis.

Lisaks märkis hageja nõude aluse muutmise avalduses alternatiivsena, et juhul kui kohus peaks leidma, et tegemist on tarbijakäendusega, on selle maksimumsumma

§ 143lg 2 mõttes kostja allkirjastatud dokumendis vastavalt 119 052,30 krooni.

Veel märkis hageja, et garantiikirjas märgitut on võimalik käsitleda ka kui kostja tahteavaldust kohustusega ühinemiseks ning et selle sisuks ei ole OÜ Helanet garantii ega ka OÜ Helanet võlatunnistus. Asjaolu, et kostja ei saanud eesti keelest aru, ei vasta tegelikkusele. Pankrotiavalduse esitas OÜ Helanet ise ja seega oli kostja märgitud pankrotiavaldusest kui juhatuse liige teadlik. OÜ Helanet pankrotimenetlus rauges ja hageja ei saanud nõuet esitada.

1. Hageja palus kostjalt välja mõista võla kokku 140 000 krooni ja jätta kohtukulud kostja kanda. Kostja vastuväited
2. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda.
3. Esitatud garantiikiri ei ole kostja kui füüsilise isiku poolt antud garantiikiri, vaid on saldokinnitus OÜ Helanet poolt, mille eesmärgiks on kinnitada, et OÜ Helanet ei vaidle vastu hageja nõudele ja tunnistab seda. Kostja emakeel ei ole eesti keel. Kostja tegutses garantiikirja andes kui OÜ Helanet juhatuse liige. Kostja tahe ei olnud suunatud sellele, et ta isiklikult füüsilise isikuna garanteeriks või käendaks OÜ Helanet kohustusi hageja ees. Isegi kui kostja oleks garantiikirja füüsilise isikuna andnud, ei saanud kostja tegutseda ega tegutsenud oma majanduskutsetegevuses, garantii antakse majanduskutsetegevuses

§ 155lg 1 järgi.

7. Hageja on hagis väitnud, et kostja andis käenduse

§ 142alusel, millega kostja ei nõustu.

Käendus on spetsiifiline võlasuhe. Esitatud garantiilepingus ei ole fikseeritud rahalise vastutuse maksimumsummat, mis on tarbijakäenduse puhul oluline, vastasel korral on käendus tühine, samuti on määratlemata kohustused jm tingimused, mis on käenduse puhul olulised.

1. Täiendavas vastuväites märkis kostja, et ei ole nõus sellega, et märgitud garantiikirja kohaselt on tegemist kostja poolt OÜ Helanet kohustuse ülevõtmisega. Pankrotimenetluse ajal oli OÜ Helanet bilansis üleval hageja nõue OÜ Helanet vastu ning seega tõendab märgitu, et kostjal puudus igasugune tahe võtta üle OÜ Helanet võlga hageja ees. Kohustuse ülevõtmine võib olla kolme- või kahepoolne võlgniku ja ülevõtja vaheline kokkulepe. Hageja ei ole kunagi sellist kinnitust andnud, et kohustus on üle antud kostjale, s.t ei ole kunagi enne hagimenetlust märkinud, et on nõustunud võla ülevõtmisega. Kohustuse ülevõtmise lepingut ei saa lugeda sõlmituks enne hageja nõusoleku andmist. Hageja on viidanud kohustuse ülevõtmisele alles 21.02.2006 avalduses, selleks ajaks oli OÜ Helanet lõppenud ja puudus isik ja kohustus, kellelt oleks saanud seisuga 21.02.2006 kohustust üle võtta.
2. Hageja ei ole esitanud nõuet pankrotimenetluses, seega on ka käendus lõppenud. OÜ Helanet on lõppenud 13.06.2005 määruse alusel pankrotimenetluses raugemise tõttu ja registrist kustutatud. Sellega, et hageja oma nõuet pankrotimenetluses ei esitanud, tekitati kostjale 2 kahju, mis on võrdne hageja nõude suurusega. Hilisemalt ei ole võimalik ka muuta käenduse maksimumsummat hageja soovide järgi. Märgitud garantiilepingus ei ole sätestatud, et kostja vastutab põhivõlgniku kohustuste ees pärast põhivõlgniku lõppemist.
3. Esitatud garantiilepingu puhul on tegemist kostja kui OÜ Helanet juhatuse liikme kinnitusega OÜ Helanet nimel, millega OÜ Helanet kinnitas hagejale võlgnevuse tasumist. Füüsiline isik ei saa anda garantiikirja

§ 155järgi.

Kostja tahe ei olnud suunatud sellele, et täita isiklikult OÜ Helanet poolseid kohustusi. Esimese astme kohtu otsus

1. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 119 052,30 krooni. Maakohus tuvastas, et 19.09.2003 sõlmisid OÜ Sanistal (endise ärinimega Max Schön Eesti OÜ) ja OÜ Helanet müügilepingu nr 3765, mille alusel hageja müüs OÜ-le Helanet ehitusseadmeid ja kaupa. Hageja esitas müüdud ja üleantud kauba eest tasumiseks arve summas 119 052,30 krooni. Märgitud kauba eest on hagejale tasumata. Lepingu p 5.9 järgi on viivise suuruseks 0,15% päevas, so 54% aastas, kokku on viivis 90 588,84 krooni, millest hageja nõuab viivist 20 947,70 krooni.
2. Esitatud dokumendis, mille pooled on pealkirjastanud garantiikirjana, on sätestatud: „Käesolevaga garanteerin mina, Vladimir Beljakov, OÜ Helanet (registrikood 10949127, aadress Kaheküla tee 37, Tallinn 13516) võlgnevuse tasumise Max Schön Eesti OÜ-le (registrikood 10283140) summas 119 052,30 krooni alljärgnevatel kuupäevadel ja osades: 01.09.2004 19 842,05 kr, 01.10.2004 19 842,05 kr, 01.11.2004 19 842,05 kr, 01.12.2004 19 842,05 kr, 01.01.2005 19 842,05 kr, 01.02.2005 19 842,05 kr.” Märgitud garantiikirjale on alla kirjutanud kostja. Garantiikirja sisu on äärmiselt täpselt määratletud: nimetatud on isikute registriandmed, konkreetsed kuupäevad, millal mingi rahasumma tuleb tasuda, seejuures on tehtud parandus kahes kohas aastaarvus, mistõttu kostja väited sellest, et ta eksis eelkõige selles osas, et pidi kirjutama alla kui juhatuse liige, kuid ekslikult kirjutas alla füüsilise isikuna, on paljasõnaline. Eeltoodu alusel pidas kohus tõendatuks hageja väidet, et kostja on võtnud endale isikliku kohustuse tasuda OÜ Helanet võlg hageja ees. 13.

§ 142

lg 1 sätestab käenduslepingu mõiste, mille kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning

§ 144

lg 1 kohaselt eeldatakse võlausaldaja nõustumust käenduslepingu sõlmimiseks.

§-s 144 lg-s 1 sätestatu on erand, mis tähendab, et kui käendaja on teinud võlausaldajale tahteavalduse, mis sisaldab käendajapoolset pakkumust käenduslepingu sõlmimiseks, eeldatakse, et võlausaldaja, kes on tahteavalduse kätte saanud, on andnud ka sellele oma nõusoleku. Teisisõnu piisab käenduslepingu sõlmimiseks käendaja ühepoolse avalduse üleandmisest võlausaldajale, millega käendaja võtab endale kohustuse põhivõlgniku kohustuse käendamiseks. Arvestades eeltoodut, leidis kohus, et kõnealuse garantiikirja näol on tegemist käenduslepinguga, millega kostja tagas OÜ Helanet võla tasumise hagejale ja sellel põhjusel ei ole tegemist kostja poolt viidatud väidetava OÜ Helanet saldoteatisega hagejale. 14. Kohus ei nõustunud sellega, et kostja on tarbija antud õigussuhtes ja et tegemist on tarbijakäendusega. Samuti ei nõustunud sellega, et kostja vastutuse maksimumsumma on määratlemata. Kostja vastuväited, et käendaja vastutuse maksimumsumma on piiritlemata, on vastuolus lepingus endas märgituga. Lepingus on kostja kohustuse suuruseks, mida ta on nõus käendama, 119 052,30 krooni ning puuduvad viiteid muudele kohustustele, s.h tulevikus tekkida võivatele ja määratlemata kohustustele. Käenduslepingus on

§ 142

lg 3 alusel piiritletud kostja vastutuse rahaline ulatus vastavalt 119 052,30 krooniga ning seega ei vastuta kostja enamas ulatuses. Kostja ei ole tarbija antud õigussuhtes.

§ 34

kohaselt on tarbija isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega ning tarbijakaitseseaduse § 2 lg 1 järgi on tarbija füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega. Juhatus on osaühingu üks juhtimisorganitest ning ÄS § 180 mõtte kohaselt juhib osaühingu majandustegevust ja korraldab ühingu juhtimist. Seetõttu ei ole võimalik kostjat kui OÜ 3 Helanet juhatuse liiget käsitleda

§ 34

mõttes tarbijana vaidlusaluse käenduslepingu järgi ühingu kohustuste täitmise tagajana. 15.

§ 146

lg 2 sätestab, et põhivõlgniku pankroti korral peab võlausaldaja esitama oma nõude pankrotimenetluses pankrotiseaduses sätestatud korras ning võlausaldaja peab teatama pankrotimenetlusest teadasaamisel sellest viivitamata käendajale. Nimetatud nõude rikkumisel väheneb

§ 143lg 3 alusel võlausaldaja nõue kohustuse rikkumisest käendajale tekkinud kahju ulatuses. Pank

S § 93 alusel peavad võlasusaldajad teavitama haldurit oma nõuetest, kuid seda saab teha alles siis, kui kohus on pankroti välja kuulutanud. Kohtule esitatud Tallinna Linnakohtu määrusest 12.04.2005 (nr 2/30-2643/05) nähtub, et pankrotiavalduse esitas OÜ Helanet ise ning 01.06.2005 määrusest nähtub, et pankrotimenetlus lõppes raugemisega ilma, et pankrotti oleks välja kuulutatud. Seega oli kostja kui võlgniku juhatuse liige ise teadlik OÜ Helanet pankrotimenetluse algatamisest ja selle raugemist. Eeltoodu alusel on hageja tõendanud, et ta ei saanud

§ 146lg 2 ja Pank

S § 93 alusel esitada nõuet OÜ Helanet pankrotimenetluses, kuivõrd pankrot rauges enne selle väljakuulutamist, ega sellest teavitada kostjat. Kostja ei ole tõendanud, et OÜ Helanet pankrot oleks olnud välja kuulutatud ja antud võlausaldajale võimalus oma nõue menetluses esitada, veelgi enam, kostja ei ole tõendanud ka seda, et temal oleks tekkinud hageja poolt

§ 143

lg 2 sätestatud ja väidetava kohustuse rikkumise tõttu kahju, mis oleks võrdne hageja nõudega ja mille võrra oleks võimalik hageja nõuet vähendada § 143 lg 3 alusel. 16. Kostja vastuväitele, et OÜ Helanet bilansis kajastus hageja ees võlg, ei ole hageja vastu vaielnud.

§ 2

lg 1 mõttest tulenevalt ei teki õigused ja kohustused küll sellest, mida kajastab äriühing oma raamatupidamisdokumentides, küll aga on kostja, kes oli OÜ Helanet juhtiv isik (juhatuse liige), sellega sisuliselt möönnud, et OÜ-l Helanet oli müügilepingust tulenev võlg hageja ees, mis kinnitab asjaolu, et nii kostja kui OÜ Helanet olid hageja suhtes mõlemad sama võla osas kohustatud isikuks. Teisisõnu ei lugenud OÜ Helanet oma võlga hageja ees hoolimata kostja poolt võetud kohustusest lõppenuks. Muid asjaolusid, mis viitaksid kohustuse lõppemisele, ei ole kostja esile toonud. Eeltoodu alusel leidis kohus, et käendus on kehtiv, ei ole lõppenud ning kuivõrd vaidlus puudub selles, et põhikohustus on täitmata, vastutab käendaja hageja ees käendusega määratletud 119 052,30 krooni ulatuses. 17. Kuivõrd kostja märkis, et OÜ Helanet kajastas oma tegevuses võlga hageja ees, millele hageja vastuväiteid ei esitanud, ja möönis võimatust esitada oma nõuet OÜ Helanet pankrotimenetluses seoses viimase raugemisega, ei saa rääkida

§ 175tähenduses kostja poolt OÜ Helanet kohustuse ülevõtmisest.

Kuna esitatud garantiikiri, milles kostja võtab kohustuse tasuda OÜ Helanet võlg hageja ees, on vaadeldav kostja ühepoolse tahteavaldusena, ei ole tegemist kostja poolt OÜ Helanet kohustusega ühinemisega

§ 178lg 1 ja 3 tähenduses.

Mis puutub kostja väitesse, et märgitud garantiikirja puhul ei ole tegemist garantiiga, siis seda ei ole hageja kordagi väitnud, vastupidiselt on hageja kinnitanud, et tegemist ei ole garantiiga

§ 155tähenduses. 18. Juhindudes Ts

MS RaksS § 3 ja kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-st 1 ja § 61 lg 1 p-st 1, mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena riigilõivu katteks 6 800 krooni ja õigusabikulude eest 4 956 krooni. Apellatsioonkaebus

1. Kostja maakohtu otsusega ei nõustunud ja palub apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ning jätta uue otsusega hagi rahuldamata.
2. Kaebuse kohaselt puudub poolte vahel võlasuhe. Kostja nõustub kohtu poolt tuvastatud asjaoluga, et tema poolt antud garantiikirja näol on tegemist käendusega. Seejuures juhib kostja aga tähelepanu sellele, et hageja ei kasutanud

§ 146lg 2 silmas peetud võimalust esitada nõue pankrotimenetluses ettenähtud korras.

OÜ Helanet pankrotimenetlus algatati 12.04.2005 ja selle kohta avaldati teade Ametlikes Teadaannetes 14.06.2005.

§ 146

lg 3 sätestab, et kui võlausaldaja ei täida

§ 146

lg 1 ja 2 nimetatud kohustusi, väheneb tema nõue käendaja vastu kohustuse rikkumisest käendajale tekkinud kahju ulatuses. Kuna hageja 4 ei kasutanud pankrotimenetluses oma nõude esitamise ja põhivõlgniku vara arvelt võlgnevuse kustutamise õigust, kaotas ta võimaluse esitada oma nõue kostja vastu. Vastus apellatsioonkaebusele

1. Hageja ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
3. Kaebuse põhjendustes on kostja korranud hagile esitatud vastuväidetes väljendatud seisukohta ning leiab endiselt, et kuna hageja ei kasutanud pankrotimenetluses oma nõude esitamise ja põhivõlgniku vara arvelt võlgnevuse kustutamise õigust, kaotas ta võimaluse esitada oma nõue kostja vastu. Maakohus on kostja nimetatud seisukohale piisava põhjalikkusega vastanud ning kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu põhjendust korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohtus siiski, et

§ 146lg 3 ettenähtud sanktsioonide rakendamine on võimalik vaid juhul, kui võlgniku pankrot Pankr

S 31 kohaselt välja kuulutatakse ja võlausaldajatel avaneb PankrS § 93 järgne võimalus oma nõue võlgniku pankrotimenetluses esitada. Käesoleval juhul rauges OÜ Helanet pankrot enne väljakuulutamist. 14.05.2005 avaldatud pankrotiteade, millele kostja viitab, ei ole mitte PankS §-s 33 sätestatud pankroti väljakuulutamse teade, millest alates tuleb võlausaldajatel oma nõuded esitada, vaid PankrS § 29 lg 3 ettenähtud teade pankrotimenetluse raugemisest teavitamiseks. Nõuete esitamine pankrotimenetluses pärast pankrotimenetluse raugemist võimalik ei ole. 24. Maakohtu hinnang vaidluse aluseks olevale kostja poolt allkirjastatud dokumendile, mis on pealkirjastatud garantiikirjana (tlk 134), on paikapidav. Kolleegium nõustub, et tegemist on isikliku käendusega. Kuna käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on käenduses selgelt kindlaks määratud, ei oleks vaidluse lahendamise seisukohalt iseenesest oluline hinnata seda, kas tegemist võib olla tarbijakäendusega. Kohtu seisukohtade täpsuse huvides tuleb siiski muuta maakohtu põhjendusi hinnangu osas, et kostja näol ei ole tegemist tarbijaga. Tõsi, tarbija mõiste ei ole universaalne igasuguste lepingute jaoks ning igal konkreetsel juhul tuleb kindlaks teha, kas isik konkreetses võlasuhtes vastab tarbija tunnustele või mitte. Siiski sisaldab

§ 34, mis määratleb tarbija definitsiooni, kahte olulist tarbija tunnust.

Esiteks on tarbija alati füüsiline isik ja teiseks on tarbija isik, kes teeb tehingu väljaspool iseseisvat majandus- või kutsetegevust. Hinnangu andmisel, kas käenduse andnud füüsilise isiku näol on tegemist tarbijaga või mitte, on määrav asjaolu, kas füüsilisest isikust käendaja peab kandma ise sõlmitud lepingust tulenevaid riske. Äriühingu juhatuse liikmeks olek ei ole iseseisev majandus- ega kutsetegevus ning seetõttu tuleb juhatuse liikme poolt ettevõtte kohustuste isiklikku tagamist lugeda tarbijakäenduseks. Teisisõnu – isikliku käendusega võetud kohustusi täidab juhatuse liige ise, mitte äriühing, mille juhatusse ta kuulub ning seetõttu tuleb juhatuse liikme poolt antud isiklikku käendust pidada tarbijakäenduseks. 25.

§ 146

lg 2 sätestatud käendaja teavitamise kohustuse eesmärgiks on võimaldada käendaja poolt informatsiooni saamist käendatava kohustuse täitmise kohta, mis annab käendajale võimaluse saada aegsasti teada põhivõlgnikupoolsest kohustuse rikkumisest ning vältida põhivõlgniku kohustuse täitmise kaudu oma vastutuse võimalikku suurenemist käendatud kohustusele lisanduvate viiviste, intresside ja leppetrahvi võrra, mis väljendabki eelkõige

§ 146lg 3 silmas peetud kahju.

Kuna vaidlust ei ole selle üle, et kostja oli OÜ Helanet juhatuse liikmena põhivõlgniku pankrotimenetlusest teadlik, ei ole kostja ka käendajana pankrotimenetluse suhtes teadmatuses olnud ning seetõttu ei saa hagejale ette heita

§ 146lg 2 silmas peetud teavitamise kohustuse võimalikku täitmata jätmist.

26. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtul alust anda hageja nõudele ja menetluskulude 5 jaotusele maakohtuga võrreldes teistsugust hinnangut ning kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Kostja poolt kantud apellatsioonimenetluse kulud tuleb TsMSRaksS § 3 ja kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 põhjal jätta tema enda kanda. Hageja ei ole apellatsioonimenetluse kulude kandmise kohta tõendeid esitanud. Iko Nõmm Malle Seppik Ande Tänav 6