Obsah (6)

§ 2§ 3§ 4§ 54§ 55§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 12.06.2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-825 Haldusasi R. K.´e kaebus Tall

) on suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korra loomise teel (§ 1). Haldusmenetlus on haldusorgani (§ 8) tegevus määruse (§ 88) või haldusakti (§-d 51 ja 52) andmisel, toimingu (§ 106) sooritamisel või halduslepingu (§ 95) sõlmimisel (

§ 2lg 1).

Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes (

§ 3lg 1 ja 2).

Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (

§ 4

lg 1 ja 2).

§-s 6 on sätestatud uurimispõhimõte, mille kohaselt haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel.

§-s 51 lg 1 on antud haldusakti mõiste, mille kohaselt haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (

§ 54

).

§ 55kehtestab haldusakti vormi.

Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav (lg 1). Haldusakt antakse kirjalikus vormis, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Haldusakti võib anda muus vormis edasilükkamatu korralduse tegemiseks (lg 2). Kirjalikus haldusaktis märgitakse selle andnud haldusorgani nimetus, haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri, haldusakti väljaandmise aeg ning muud õigusaktiga ettenähtud andmed (lg 4).

§-s 56 on sätestatud haldusakti motiveerimise nõue. Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peavad olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (lg 1). Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (lg 2). Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (lg 3). Menetlus- ja vorminõuete rikkumise tagajärjed on sätestatud

§-s 58, mille kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. 6 Käesoleval juhul on vastustaja poolt eiratud Haldusmenetluse seaduses sätestatud nõudeid ning hea halduse tava, mis on üks põhiseaduslikest printsiipidest. Isikul, kes osaleb haldusmenetluses, on õigus heale haldusele ning korrektsele haldusmenetlusele, mis on kooskõlas kehtivate õigusnormidega. Tallinna Ülikooli rektor Rein Raud otsustas mitte lubada kandideerima R. K.´t väljakuulutatud konkursil Kasvatusteaduste teaduskonna õpetajahariduse osakonna koolipedagoogika dotsendi vakantsele ametikohale. Vastustaja esindajad väitsid kohtus, et kandideerijaid nimetatud akadeemilisele ametikohale oli vaid kaks, üks neist oli R. K.. Tallinna Ülikooli rektor otsustas kahest kandideerijast ühe lubada kandideerima ja teise osas võttis vastu keelduva otsuse kandideerima mittelubamise kohta. Haldusmenetluse seaduses sätestatu kohaselt keelduv otsus peab olema kirjalikult motiveeritud (

§ 56

lg 1), selge ja üheselt mõistetav (

§ 55lg 1).

Vaidlust ei ole selle üle, et Tallinna Ülikooli rektor ei vormistanud oma keelduva otsuse kirjalikult ja haldusaktina, vaid tegi seda resolutsioonina R. K.´e avaldusel. Resolutsiooni sisust üheselt arusaadavalt ei selgu, mis põhjusel ei lubatud kaebuse esitajat kandideerima. Kaebuse esitajale jäi arusaamatuks kandideerima mittelubamise põhjus. Resolutsioonis „Kandidaat ei vasta nõuetele, kuna ei ole avaldanud rahvusvahelisel tasemel vähemalt 1 dr-töö mahus lisaks väitekirjale“ ei ole lahti kirjutatud, millistele nõuetele kandidaat ei vasta ning milliseid doktoritöid on silmas peetud, mis ei vasta rahvusvahelisele tasemele. Vastustajate esindajad selgitasid kohtus, et ametikohtadele kandideerijaid hindavad valimiskomisjoni kaasatud erapooletud eksperdid neile edastatud kandidaatide dokumentide ja teadustööde põhjal, eelnimetatud eksperdid vastavalt Tallinna Ülikooli ametikohtade täitmise eeskirjale kinnitab rektor oma käskkirjaga (p.-d 32, 33). Konkursi väljakuulutamise ajal kehtinud Tallinna Ülikooli ametikohtade täitmise eeskiri, kinnitatud Tallinna Ülikooli Senati 20.11.2006 määrusega nr 22, näeb ette, et professori, juhtivteaduri, dotsendi ja vanemteaduri ametikohale kandideerimisel on nõutav doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ning rahvusvahelisel tasemel teadustöö (p. 17). R. K.´l on doktorikraad olemas, selle üle vaidlust ei ole. R. K. on kaitsnud doktoritöö ja temale on antud doctor philosophiae kraad kirjandusteaduse erialal, mida kinnitab Tallinna Pedagoogikaülikooli poolt 17.04.2003 välja antud diplom nr DC

1. Seejuures kummastav on TLÜ rektori poolt oma arvamuse avaldamine 02.04.2007 kirjas nr 2.1-11/281, et doktoritöö kehtivatele nõuetele ei vasta. See asjaolu ei ole käesoleva haldusvaidluse esemeks ning keegi ei ole seda eelnevalt kahtluse alla seadnud ega vaidlustanud. Haldusasja materjali hulgas on mitmeid au- ja tänukirju, mis on välja antud Tallinna Pedagoogikaülikooli, Tallinna Ülikooli ja Haridusministeeriumi poolt, millega on tunnustatud dotsent R. K.´t tema teadustegevuse eest (I köide, t.l 80-82). Eelnimetatud eeskirja p. 21.8 kohaselt dotsentide ja vanemteadurite puhul esitatakse vabas vormis sisuline ülevaade senisest akadeemilisest tegevusest ja kuni kolm artikli mahus publikatsiooni, mida kandidaat peab esinduslikuks/…/. Seda nõuet on R. K. ka täitnud. Eeskirja p. 26 kohaselt kandideerija konkursile lubamise otsustab rektor esitatud dokumentide põhjal ning p. 28 kohaselt kandidaate, kelle esitatud dokumente konkursile ei suunatud, teavitatakse personaliosakonna poolt kahe nädala jooksul pärast dokumentide esitamise tähtaja lõppu, esitatud dokumente kandidaadile ei tagastata (R. K.´e avaldusel rektori resolutsiooni all on märge dokumentide tagastamise kohta). Kuna dokumendid olid R. K.´le tagastatud, siis ei olnud vaidemenetluse käigus TLÜ akadeemilisel komisjonil võimalik võtta seisukohta R. K.´e dotsendi ametikohale sobivuse kohta, kuna komisjonil puudusid tema CV ja publikatsioonide nimekiri, mille alusel rektor oma otsuse tegi, mida kinnitati Tallinna Ülikooli akadeemilise komisjoni 23.04.2007 kirjas nr 2.1-10/645-
2. 7 R. K. oli Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste teaduskonna koolipedagoogika õppetooli dotsent alates
3. aastast. Vastavalt Ülikooliseaduse §-le 34 lg 3 valitakse korraline õppejõud ja teadustöötaja konkursi korras ametisse kuni viieks aastaks. Tallinna Ülikooli 28.04.2008 tõendi nr 1597 kohaselt seisuga 28.04.2008 töötavad TLÜ Kasvatusteaduste Instituudi õpetajahariduse osakonnas järgmised akadeemilised töötajad: E. L., koolipedagoogika dotsent; M. N., koolipedagoogika lektor ja K. T., pedagoogilise psühholoogia lektor (lapsehoolduspuhkusel). Vastustaja poolt kohtule esitatud Tallinna Ülikooli 09.08.2007 käskkirjast nr 1595- p/i nähtuvalt Kasvatusteaduste teaduskonna õpetajahariduse osakonna koolipedagoogika dotsendi ametikoht on vaba ning vastustaja esindajate kinnitusel käesoleva ajani. Kandidaat, kelle TLÜ rektor lubas kandideerima konkursil (kandidaadi vastavust rektor aktsepteeris), ei loetud vastavaks valimiskomisjoni ja erapooletute ekspertide poolt. R. K.´e osas ei olnud võimalik saada valimiskomisjoni ja erapooletute ekspertide hinnangut tema kandideerimise võimalikkuse kohta, kuna rektor ainuisikuliselt otsustas, et teda ei saa isegi kandideerima lubada. Kõneluse eeskirja p. 33 kohaselt ekspert esitab valimiskomisjoni esimehele kirjaliku hinnangu kandidaadi teadustööle ja tema sobivuse/mittesobivuse kohta väljakuulutatud ametikohale. Eksperdi tingimuslik hinnang kandidaadile peab olema põhjendatud. Mitme kandidaadi olemasolul paneb ekspert kandidaadid pingeritta. Erapooletute ekspertide poolt kandidaatide sobivuse/mittesobivuse suhtes hinnangu andmine on igati mõistlik ja tagab kandidaatide võrdse kohtlemise ning ühtlasi maksimaalselt vältides subjektiivseid mõjutusi (näit. isiklik sümpaatia, antipaatia jms) otsuse langetamisel. Kohtule on käesoleva haldusvaidluse pinnalt jäänud mulje, et rektor langetas oma subjektiivse otsuse seda objektiivselt kaalumata. Samas vajab äramärkimist asjaolu, et teise kandidaadi puhul rektori subjektiivse hinnangu kohaselt oli see kandidaat kandideerimiseks sobiv ning andis temale loa kandideerimiseks (konkursil osalemiseks), seevastu valimiskomisjon ja erapooletud eksperdid hindasid isiku kandideerimiseks mittesobivaks (vastustajate esindajad väitsid, et kandidaadi teadustööd ei vastanud nõutud tasemele). Kohtu arvates oleks käesoleval juhul olnud mõistetav, kui R. K.´e poolt esitatud dokumente ja teadustöid oleks sarnaselt teise kandidaadiga hinnanud erapooletud eksperdid ja valimiskomisjoni liikmed, st kui tema teadustööde vastavust oleks hinnatud kollegiaalselt. Käsitletava eeskirja lisas 1 on toodud üldnõuded akadeemilistele ametikohtadele kandideerimisel, mille p. 1 kohaselt akadeemilisele ametikohale kandideerimisel arvestatakse kandideerija senist tegevust, sh teadustööd ja teadusevalvatsiooni tulemusi, õppe-ja loometööd, osalemist õppe-, teadus-, ja loomealaste ekspertkomisjonide töös jm. Kandidaati ei lubata õppejõu ametikohale välja kuulutatud konkursile, kui ta on saanud seni tehtud õppetöö osas üliõpilastelt korduvalt väga madalaid hinnanguid või on tõsiselt eksinud eesti teadlaste eetikakoodeksi vastu (p. 2). Ülikooliseaduse § 34 lg 1 kohaselt on ülikooli õppejõud professorid, dotsendid, lektorid, assistendid ja õpetajad. Kohtu hinnangul kandideerima mittelubamine on eelkõige seotud just sellise asjaolu ilmnemisega, mis objektiivselt takistab isiku kandideerima lubamist, nagu näiteks korduvalt väga madalate hinnangute saamine õppetöö taseme ja kvaliteedi osas või teadlaste eetikakoodeksi tõsine või korduv rikkumine jms. Käesolevas asjas R. K.´e osas ei ole sellekohaseid takistusi ilmnenud, vastustaja ei ole esitanud ühtegi vastavasisulist tõendit. Eeskirjas ei ole üheselt sätestatud, et kandideerimisel kandidaatide poolt esitatud teadustööde taset ja sobivust hindab rektor ainuisikuliselt. Eeskirja kohaselt selline pädevus on valimiskomisjonil ja erapooletutel ekspertidel. Siinkohal vajab äramärkimist, et Tallinna Ülikooli akadeemiline komisjon on 23.04.2007 kirjas nr 2.1-10/645-4 avaldanud oma seisukoha, mille kohaselt rektori resolutsioon R. K.´e kandideerima mittelubamise osas ei ole kooskõlas Tallinna Ülikooli ametikohtade täitmise eeskirjaga. 8 Kohus võimaldas pooltel lahendada käesolev vaidlus kohtuväliselt, andes sellise võimaluse 12.06.2007 kohtumääruses haldusasjas nr 3-07-
4. Sama määrusega kohaldati kohtu poolt esialgset õiguskaitset kaebaja taotlusel ning peatati konkursi läbiviimine Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste teaduskonna õpetajahariduse osakonna koolipedagoogika dotsendi ametikohale. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 122 lg 2 esialgse õiguskaitse määrus jõustub teatavakstegemise hetkest, kui määruse teinud kohus või määruse peale esitatud määruskaebust läbivaatav kohus ei määra teisisti. 12.06.2007 kohtumääruse sai vastustaja kätte 14.06.2007 kohtule edastatud väljastuteate kohaselt. Seega esialgse õiguskaitse kohaldamise abinõu- konkursi läbiviimise peatamine nimetatud ametikoha osashakkas kehtima alates 14.06.
5. Vastustaja esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise osas 12.06.2007 kohtumäärust ei vaidlustanud. Vastustaja esindajad kinnitasid kohtus, et peale 14.06.2007 mingeid toiminguid nimetatud ametikoha täitmiseks kuulutatud konkursi osas läbi ei viidud. Samas vastustaja esindajad väitsid, et konkurss väljakuulutatud vaidlusalusele ametikohale nurjus ning ametikoht jäi täitmata. Teine osaleja ei osutunud komisjoni ja ekspertide hinnangul sobivaks konkursil kandideerima. Isiku õiguste kõige efektiivsemat kaitset saab teostada kohtule tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega. Halduskohtus võib taotleda haldusakti tühistamist vastavalt HKMS §-le 6 lg 2 p 1, samuti vastavalt p.-le 2 välja andmata jäetud haldusakti väljaandmist või sooritamata toimingu sooritamist. Lisaks haldusakti tühistamisele saab isik taotleda ka vastavalt HKMS §-le 26 lg 1 p 1 ettekirjutuse tegemist haldusakti tagasitäitmise kohta, näidates ära selle läbiviimise viisi, samuti p. 2 kohaselt välja andmata jäetud haldusakti väljaandmiseks või sooritamata toimingu sooritamiseks. Kaebuse esitaja taotleb Tallinna Ülikooli rektori 26.03.2007 otsuse ja 02.04.2007 otsuse nr 2.1-11/281 tühistamist (alternatiivnõudena õigusvastasuse tuvastamist) ning Tallinna Ülikooli rektorile ettekirjutuse tegemist, millega kohustada Tallinna Ülikooli rektorit vaatama uuesti läbi R. K.´e poolt 21.02.2007 esitatud avaldus ja sellele lisatud materjalid seoses kandideerimise sooviga Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste teaduskonna õpetajahariduse osakonna koolipedagoogika dotsendi ametikohale. Kaebaja väitel on käesoleval juhul rikutud tema õigust osaleda konkursil ning selle edukal läbimisel ja valituks osutumisel töötada soovitud ametikohal järgnevad 4 aastat. Põhiseaduse (PS) § 19 sätestab, et igaühel on õigus vabale eneseteostusele ning PS § 29 kohaselt Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Teatud ametikohtade täitmiseks korraldatakse konkursse, milles võivad osaleda isikud, kes vastavad väljakuulutatud konkursi tingimustele. Piirangud konkursil osalemiseks võib kehtestada seadusest tulenevalt ning need peavad olema proportsionaalsed. Kohus on seisukohal, et rektori poolt kaebuse esitaja mittelubamine konkursile on oluline riive tema põhiõigustele, mis intensiivselt piirab isiku õigust valikuvabadusele ning kandideerijate võrdsele kohtlemisele. Kandideerijal on õigus teada, mis põhjusel takistatakse tema osalemist väljakuulutatud konkursil ning need põhjused peavad olema isikule selged ja üheselt arusaadavad, mis tagab nende kontrollitavuse, nagu seda nõuab Haldusmenetluse seadus. Kohtu hinnangul vastustaja otsused, olgugi, et need ei ole vormistatud haldusaktina, on keelduva sisuga, seega peavad olema motiveeritud vastavalt Haldusmenetluse seaduse nõuetele. Kohus peab käesoleval juhul võimalikuks nende käsitlemist haldusotsustena, mille tühistamist võib kohtult taotleda. Kohus leiab, et vaidlustatud keelduvad otsused on motiveerimata, kontrollimatud ning rikuvad kaebaja õigusi, seega on olemas alus nende tühistamiseks. Kaebuse esitaja koos tühistamisnõudega on esitanud ettekirjutuse vastustaja kohustamiseks vaadata uuesti läbi R. K.´e poolt 21.02.2007 esitatud avaldus ja sellele lisatud materjalid seoses kandideerimise sooviga Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste teaduskonna õpetajahariduse osakonna koolipedagoogika dotsendi ametikohale. Kohus on seisukohal, et 9 sellises sõnastuses ettekirjutuse tegemine on kooskõlas kaebuse eesmärgiga ning ka täidetav. Tallinna Ülikooli ametikohtade täitmise eeskirja p. 53 kohaselt valimistulemuste kinnitamata jätmisel kuulutatakse välja uus konkurss või ametikoht täidetakse erakorralise akadeemilise töötajaga eeskirja III osas nimetatud korras. Vastustaja esindajad kinnitasid kohtus, et uut konkurssi vaidlusaluse ametikoha täitmiseks ei ole välja kuulutatud ja seda ei ole täidetud ka erakorralise akadeemilise töötajaga ning see on käesoleva ajani vakantne. Vastustaja esindajate väide konkursi nurjumise kohta on kohtu hinnangul asjakohatu, kuna 12.06.2007 kohtumäärusega peatas kohus konkursi läbiviimise vaieldavale ametikohale, mistõttu ei oleks vastustaja tohtinud jätkata konkursiga seonduvaid toiminguid. Menetletavas haldusasjas kohaldatud esialgne õiguskaitse kehtib ka käesoleval ajal ning seda ei ole kohus tühistanud. Seega ei saa vastustaja väita, et konkurss on nurjunud. Konkurssi edasine menetlemine on peatatud, mistõttu tuleb vastustajal kohtuotsuse jõustumisel jätkata konkurssi läbiviimist ja otsustada, kas lubada või mitte kaebaja konkursile, arvestades kohtu seisukohtadega käesolevas asjas. Lisaks eeltoodule väljakuulutatud konkursi nurjumine ei ole kirjalikult vormistatud. Kohus kokkuvõtvalt leiab, et vaidlustatud haldusotsused on motiveerimata ja õigusvastased, seega kuuluvad tühistamisele. Tühistamisega kaasneva ettekirjutuse tegemine on põhjendatud. Vastavalt HKMS §-le 92 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele kaebaja poolt soovitud ulatuses. Elle Kask Kohtunik 10