KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 13.07.2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-1156 Haldusasi S. L.’i kaebused T

(EhS) § 22 lg 5 kohaselt kehtestab ehitusloa vorminõuded majandus- ja kommunikatsiooniminister. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 24.

1. 2002 määrusega nr 63 „Ehitusloa vorminõuded“ § 2 kohaselt väljastab kohalik omavalitsus nimetatud määruse lisas 1 toodud vormile vastava ehitusloa. Vastustaja kinnitab, et 11.04.2006 väljastatud ehitusluba nr 17024 ja 06.12.2006 väljastatud ehitusluba nr 22271 vastavad majandus- ja kommunikatsiooniministri 24.12.2002 määruse nr 63 lisas 1 toodud vormile. Vastavalt EhS § 56 lõikele 2 on ehitisregistri andmetel informatiivne ja statistiline tähendus. Samuti sätestab Vabariigi Valitsuse 17.12.2002 määrusega nr 405 kinnitatud „Riikliku ehitisregistri asutamise ja pidamise põhimääruse“ § 24 et registriandmetel on informatiivne ja statistiline tähendus. Vastustaja selgitab, et andmete registrisse kandmine ei too endaga kaasa õiguslikke tagajärgi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vastustaja on seisukohal, et pelgalt informatiivse kande olemasolu ehitisregistris ei riku kellegi õigusi. Vastustaja leiab, et kaebaja on asunud väärale seisukohale ning kohtul on võimalik ehituslubade sisulist õiguspärasust kontrollida. Vastustaja hinnangul on samasugusele seisukohale jõudnud ka Tallinna Ringkonnakohus 14.07.2006 määruses haldusasjas nr 3-06-
2. Ringkonnakohus sedastab määruses, et: „/../Kaebaja seisukohta ehitusloa sisulise õiguspärasuse kontrollimatusest ringkonnakohus, olles lisaks kaebaja poolt kaebusele lisatud materjalidele tutvunud ehitusloa aluseks oleva projektiga, ei jaga/../“. Vastustaja selgitab, et kaebaja on seisukohal, et 31.01.2006 ühistu üldkoosoleku otsusega nr 5 on soovitud sisuliselt muuta kaebajale kuuluva asja omandi suurust ning eelduslikult arvab kaebuse esitaja, et ehituslike muudatuste tegemine toob kaasa kaebajale kuuluva korteriomandi esemeks oleva ehitise reaalosa kui ka kaasomandi mõttelise osa suuruse muutumise. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, sest Eestis kehtib tugev kinnistusraamatusüsteem, millest tulenevalt saab kinnisasja omanik olla ainult see isik ja selles mahus, mis on kantud kinnistusraamatusse. Vastustaja rõhutab, et projekti kohaselt, millele anti ehitusload ei vähene kaebaja reaalosa, samuti ei reguleeri ehitusluba omandi ulatust ning pelgalt ehitustegevuse tagajärjel asja omandi ulatus ei muutu. Vastustaja kinnitab, et kuna kinnistusraamatus kannet muudetud ei ole, kuulub kaebajale reaalosana korter üldpinnaga 54,4 ruutmeetrit ning 544/5715 mõttelist osa maatükist ja ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks. Vastustaja selgitab, et ehitusloa nr 22271 väljastamise aluseks olevate materjalide juurde on lisatud X x korteriühistu esimehe A. E. 23.10.2006 taotlus, milles kinnitatakse, et korterelamu renoveerimine ei muuda korteri nr 2 reaal- ega mõttelise osa suurust. Vastustaja selgitab, et vastavalt EhS § 12 lg 2 ei anna ehitusluba õigust ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata ehitada, seega ei saa asjaolu, et üks omanik ehitab ilma teis(t)e kaasomaniku loata, olla ehitusloa tühistamise aluseks. Vastustaja on seisukohal, et ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek püstitada ehitis, see tähendab, et kohalik omavalitsus on kontrollinud ehitusprojekti vastavust ehitustehnilistele normidele jms. Vastustaja kinnitab, et faktiline ehitamine saab aga toimuda kõigi ehitise omanike nõusolekul ja sellise nõusoleku küsimine on iseenesest eraõiguslik, mitte avalik-õiguslik suhe. Vastustaja rõhutab, et kohalik omavalitsus ei sekku eraomanike vahelistesse suhetesse. Vastustaja on seisukohal, et tulenevalt HMS § 51 lg 1 reguleerib haldusakt avalik-õiguslikust suhtest tulenevaid õigusi ja kohustusi. Vastustaja leiab, et käesolevas asjas on kaebaja tuginenud eelkõige tsiviilõiguse normidele. Vastustaja on seisukohal, 9 et ehitusluba kui haldusakt ei saa kuidagi reguleerida kaasomanike vahelisi tsiviilsuhteid ning ehitusloaga ei reguleerita kaebaja tsiviilõigusi ja -kohustusi. Vastustaja palub kohtul jätta S. L.’i kaebused rahuldamata täies ulatuses ja kohtukulud kaebaja enda kanda. KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHAD Kolmandad isikud on seisukohal, et kaevatavad ehitusload on väljastatud õiguspäraselt ja ehituslubade väljastamisel ei ole rikutud EhS nõudeid ega S. L.i õigusi. Kolmandad isikud leiavad, et kaebuste läbivaks motiiviks on S. L.i vastuseis X x hoone üldkonstruktsioonide ning teistele korteriomanikele kuuluvate korterite remontimisele ja rekonstrueerimisele. Kolmandad isikud on seisukohal, et korteriomanike/hoone kaasomanike vaheline õigussuhe on eraõigussuhe. Kolmandad isikud leiavad, et kaevatud ehituslubade alusel teostatavate ehitustööde tegemiseks on vajalik kaasomanike enamuse nõusolek ja vastava nõusoleku andsid 10.07.2005 kõik korteriomanikud, sh S. L.. Kolmandad isikud on seisukohal, et asjaolu, et kaebajale ei meeldi hoone rekonstrueerimine ja teiste korterite remontimine, ei ole aluseks ehituslubade tühistamisele. Kolmandad isikud selgitavad, et ehitusloa andmise protsessis kuulati S. L.i argumendid ära ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium on oma 14.07.2006 määruses asunud seisukohale, et ehitusluba nr 17024 on väljastatud õiguspäraselt. Kolmandad isikud on seisukohal, et S. L. ei ole esitanud mitte ühtegi konkreetset faktilist asjaolu ega tõendit, mis tema õiguste väidetavat rikkumist tõendaks ja kaebajal puudub õigus keelata X x teiste korteriomandite reaalosade piires ehitustööde tegemist. Kolmandad isikud leiavad, et KÜ suhted oma liikmetega, korteriomanike omavahelised suhted korteriomanike kaasomandi eseme majandamisel ja korrashoiul ei oma tähtust ehitusloa õiguspärasuse hindamisel. Kolmandad isikud kinnitavad, et nende eesmärk ei ole kaebajale kunstlike maksekohustuste panemine, kaebaja kodust ilmajätmine ega mittevajalike või põhjendamatute ehitustööde tegemine, vaid korterelamu lagunemise peatamine, hoone korrastamine ja elamistingimuste kaasajastamine, et elamu sobiks Kadrioru miljöösse ning selle kasutamine oleks ohutu ning vastaks eluruumilt eeldatavale kvaliteedile. Vastavalt AÕS § 72 lg 1 valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt. Kolmandad isikud leiavad, et kortermaja nende osade, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks, remonti ja rekonstrueerimist saab seega teostada kaasomanike enamuse otsusel, tingimusel, et sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Kolmandad isikud kinnitavad, et kõik X x elamu kaasomanikud olid korteriühistu esimesel üldkoosolekul 10.07.2005 elamu renoveerimise poolt (vt lisa 1, KÜ X x üldkoosoleku protokoll nr 1) ja kaasomanike enamus ehk korteriomanikud, kellele kuulub 90% kaasomandist, on sellel seisukohal ka praegu. Kolmandad isikud selgitavad, et asjaolu, et remonttööd nii maja üldkonstruktsioonide osas tervikuna kui ka korterites on vajalikud, on samuti tõendatud 10.07.2005 üldkoosoleku protokolliga nr 1 ja protokolli teisel lehel on lühiülevaade maja tehnilisest seisundist. Kolmandad isikud lisavad, et tegelikkuses olid veeja kanalisatsioonitorud läbi roostetanud ning pea täielikult amortiseerunud, keldrisse sattus elamu kanalisatsioonist fekaale ja seal ei saanud kummikuteta liikuda. Kolmandad isikud selgitavad, et elamu elektrisüsteem, mis põhines vanal 3-faasilisel standardil, oli amortiseerunud, selle kasutamine ei olnud enam ohutu, kohati puudusid hoovil piirded, hoovis asunud kuurilobudikes ööbisid sageli asotsiaalid. Kolmandad isikud tõendavad elamu ülalkirjeldatud seisundit kohtule esitatud fotomaterjalidega. Kolmandad isikud kinnitavad, et rekonstrueerimistööd on peaaegu valmis ja töödega ei ole muudetud elamu olemust ega selle kasutusotstarvet. Kolmandad isikud on seisukohal, et eelnimetatud ja muude hilisemalt 10 ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks vajalike ehitustööde tegemine ei kahjusta S. L.i õigusi. Kolmandad isikud leiavad, et kõikide korteriomanike ühistes huvides on elamus avariiohu kõrvaldamine, samuti hoone korrastamine. Kolmandad isikud kinnitavad, et tööd on valdavalt teostatud ning tööde tegemise käigus ei rikutud S. L.i omandit, seda ei suurendatud ega vähendatud, teiste korteriomandite reaalosade remontimisega ei saakski S. L.i omandit suurendada. Kolmandad isikud on seisukohal, et pigem paranes elamu ja selles asuvate korterite, sh kaebaja, elukeskkond ning tagati maja säilimine pikkadeks aastateks, samuti ei ole muudetud hoonet ega selle kasutusotstarvet. S. L.i väide pööningukorrusele korterite ehitamisest ei vasta tegelikkusele. Kolmandad isikud kinnitavad, et algselt küll selline kavatsus oli, kuid S. L.i vastuseisu tõttu ja ehitusloa puudumisel ei ole pööningukorrust korteriteks ümber ehitatud, kuivõrd tegemist on Kadrioru miljööväärtuslikus piirkonnas asuva elamuga, lähtuti ehitustööde tegemisel lisaks nõuetekohasele ehitusprojektile ka kultuuripärandi säilitamiseks kehtestatud nõuetest. Kolmandad isikud selgitavad, et hoone fassaadi renoveerimise aluseks oli Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti väljastatud fassaadipass, millega sätestati fassaaditööde ja – materjalide kohustuslikud nõuded, sh nõuded olemasoleva laudise säilitamiseks ning kasutatavatele värvidele ja värvilahendusele. Kolmandad isikud leiavad, et ära tõendatud on asjaolu, et hoone renoveerimistööd teostati kvaliteetselt sellega, et X x tunnistati Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti poolt projekti „Vana maja korda!“ raames kõige paremini korrastatud majaks, KÜ X x pälvis lisaks tänu hoone ajalooliste fassaadidetailide säilitamise eest (27.03.2007 pressiteade „Tallinn jagab auhindu paremini restaureeritud hoonetele“). Kolmandad isikud on seisukohal, et eeltoodu lükkab ümber kaebuste väited hoone rekonstrueerimisprojekti arhitektuurse lahenduse vastuvõetamatusest ning ajaloolise ilme kaotsiminekust, samuti X x hoone või selle majandusliku otstarbe muutmisest. Kolmandad isikud leiavad, et seega puudub kaebajal kaitsmisväärne isiklik huvi kaebeõiguse teostamiseks ja asjaolu, et kaebajale põhimõtteliselt ei meeldi hoone (selle katuse, fassaadi, torustike, elektri- ja küttesüsteemide) ning teiste korterite remontimine ja korrastamine, ei ole aluseks ehituslubade tühistamisele. Kolmandad isikud paluvad kohtul jätta S. L.’i kaebused rahuldamata ja kohtukulud kaebaja enda kanda ning mõista kaebajalt välja kolmandate isikute kohtukulud summas 46 154, 72 krooni. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebustega ja vastustaja seletuse ning kolmandate isikute seisukohtadega, kuulanud menetlusosaliste suulisi selgitusi, hinnanud haldusasjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebused ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele järgnevatel kohtu motiividel: AS Koidula Invest esitas 11.04.2006 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile ehitusloa taotluse nr 17024, ehitusloa saamise eesmärgiks oli ehitise rekonstrueerimine aadressil X tn x, Tallinn. Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastas 11.04.2006 AS-ile Koidula Invest ehitusloa nr 17024 ehitise rekonstrueerimiseks. 20.11.2006 esitas AS Koidula Invest Tallinna Linnaplaneerimise Ametile taotluse ehitise rekonstrueerimiseks, mis registreeriti numbriga
3. 11 06.12.2006 väljastas TLPA X tn x, Tallinn korterelamu rekonstrueerimiseks ehitusloa nr
4. Tallinnas, Kadriorus (miljööväärtuslikus piirkonnas), aadressil X tn x asuv kultuuriväärtuslik ehitis (korterelamu) on käesoleval ajal renoveeritud. X x hoone renoveerimistööde kvaliteeti kinnitab asjaolu, et Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti poolt projekti „Vana maja korda“ raames tunnistati X x hoone kõige paremini korrastatud majaks. Lisaks sellele pälvis KÜ X x tänu hoone ajalooliste fassaadidetailide säilitamise eest (27.03.2007 pressiteade „Tallinn jagab auhindu paremini restaureeritud hoonetele“). Kohtule on selle tõendamiseks esitatud ka fotomaterjal, millel on võrdlusena esitatud fotod hoone X x seisukorrast enne renoveerimistööde algust ning peale renoveerimist. Kohtu hinnangul on kultuuriväärtusliku hoone renoveerimine positiivne lahendus vana maja säilitamiseks ning selle seisukorra parendamiseks. Hoone fassaadi renoveerimisel kultuuripärandi säilitamiseks oli Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti poolt väljastatud fassaadipass ning hoone fassaadi renoveerimistööd teostati vastavalt fassaadipassis toodud nõuetele. Kohus leiab, et X x hoone renoveerimine, mille aluseks olid vaidlustatud ehitusload, ei riku kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi. Remondi- ja rekonstrueerimistööd teostati vastavalt vaidlustatud ehituslubadele ning olid nendega kooskõlas. Remondija rekonstrueerimistööde käigus hoone parameetrid ega kasutamisotstarve ei muutunud. Välja ehitati uue katuse paigaldamise käigus katusealune ruum (nn pööning), mida kolmandate isikute väitel võib kasutada pesukuivatusruumina vms ning mis on üldkasutatav pind, st korteriomanike ühiskasutuses. Kolmandad isikud selgitasid, et algselt oli soov välja ehitada katusealused elamispinnad, aga kuna S. L. oli sellele kategooriliselt vastu ning oma nõusolekut ei andnud, loobuti sellest. Kohus siinkohal märgib, et vaidlustatud ehitusload ei näe ette katusekorruse väljaehitamist eluruumideks. Ehitusloal nr 22271 on märgitud „korterelamu rekonstrueerimine“. Ehituslubades rõhutatakse, et ehitusluba ei anna õigust ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata ehitada. Kohus on seisukohal, et vaidlusaluste ehituslubade väljastamine X x hoone rekonstrueerimiseks ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ega piira tema vabadusi. Kohus ei ole käesolevas kohtuvaidluses tuvastanud vastustaja poolt ehituslubade väljastamise käigus menetlusnormide rikkumist, mis oleks võinud viia ebaõige otsustuseni.

§-is 22 on sätestatud ehitusloa mõiste, mille lõike 1 kohaselt ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek: 1) püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi; 2) laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 3) rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 4) lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa.

§ 23lg 1 kohaselt ehitusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus.

12 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 24.12.2002 määrusega nr 63 „Ehitusloa vorminõuded“ § 2 kohaselt väljastab kohalik omavalitsus nimetatud määruse lisas 1 toodud vormile vastava ehitusloa.

§ 27

sätestab ehitusloale kantavad andmed, mille kohaselt ehitusloale kantakse: 1) ehitise asukoha aadress ja koordinaadid; 2) ehitusloa väljastaja nimi ning ametniku nimi, ametinimetus ja allkiri; 3) ehitusloa väljastamise kuupäev; 4) ehitusloa number; 5) ehitise olulised tehnilised andmed; 6) ehitise kasutamise otstarve; 7) ehitisele antud riikliku ehitisregistri kood; 8) ajutise ehitise ehitamise korral ehitise kasutamise aeg. Kohus on seisukohal, et kaevatavad ehitusload vastavad ettenähtud vormile ning on seadusega kooskõlas. X x hoone rekonstrueerimistööde käigus S. L.´i omandis oleva eluruumi pindala ei suurenenud ega vähenenud, selle reaal- ega mõttelise osa suurust ei muudetud. Kinnistusraamatusse kantud korteriomandi X x-x suurus ei muutunud. Siinkohal kohus rõhutab, et vaidlustatud ehitusload ei näinud ette mingeid muudatusi X x-x eluruumi osas. Kohus nõustub vastustajaga, et projekti kohaselt, millele anti ehitusload, ei vähene kaebaja reaalosa, samuti ei reguleeri väljastatud ehitusload korteriomandi ulatust jms. Kohtu hinnangul kaebaja väited selle kohta, et ehituslike muudatuste tegemine toob kaasa korteriomandi esemeks oleva ehitise reaalosa ning kaasomandi mõttelise osa suuruse muutmise, on paljasõnalised ja tõendamata. Kinnistusraamatu kande kohaselt S. L.´le kuulub reaalosana korter üldpinnaga 54,4 m2 aadressil X x-x, Tallinn ning 544/5715 mõttelist osa maatükist ja ehitise osast ning käesoleva ajani ei ole seda kannet muudetud. Samuti on alusetu kaebaja väide, et temal suureneb maksekohustus ning et ta jääb lõpuks ilma temale kuuluvast X x-x korteriomandist. Kaebaja suhtes ei ole rikutud omandiõigust ega ka kodu puutumatuse põhimõtet vms. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud riivet kaebuse esitaja põhiõigustele. Kohus nõustub vastustaja ja kolmandate isikute seisukohtadega ning ei pea vajalikuks nende ülekordamist. Kohus leiab, et kaebuste motiivid ei ole piisavad kaevatavate ehituslubade tühistamiseks. Kohtukulude hüvitamise taotluse on esitanud kolmandad isikud. Kohtukulude suuruseks, mida soovitakse kaebuse esitajalt välja mõista, on 46 154, 72 krooni. Kohus leiab, et nimetatud summa väljamõistmine kaebuse esitajalt oleks temale liiga koormav, seega kaebaja suhtes ebamõistlik. Vastavalt HKMS §-le 92 lg 10 kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus jätab kohtukulud menetlusosaliste endi kanda. 13 Elle Kask Kohtunik 14