, § 11 lg 4).
lg 1 p 2 kohaselt kontrollib kohus, kas kaebuse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Kohus on seisukohal, et antud kaebus on esitatud selle läbivaatamiseks mittepädevale kohtule. Kaebaja on esitanud halduskohtule kaebuse õiguskantsleri tegevusetuse ja ametiseisundi kuritarvitamise peale kriminaalmenetluse alustamise nõudes. 1 Kohus peab vajalikuks selgitada, et pädevuse määratlemisel on oluline kindlaks teha, milline on vaidlusaluse õigussuhte iseloom. Halduskohtu pädevus sõltub eelkõige vaidluse sisust.
lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kohus märgib, et selline teistsugune menetluskord on sätestatud kriminaalmenetluse seadustiku 8. peatükis. Vastavalt haldusmenetluse seaduse §-le 2 ei ole süütegude kohtueelne menetlus haldusmenetlus.
lg 4 kohaselt tagastab halduskohus määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Kohus selgitab, et käesoleval juhul on kaebuse esitajal õigus pöörduda uurimisasutuse või prokuratuuri poole. Vastavalt justiitsministri 19.03.2004 määrusega nr 23 kinnitatud „Prokuratuuri põhimääruse“ § 19 p-le 1 on ringkonnaprokuratuuriks Põhja Ringkonnaprokuratuur, mis asub Tallinna linnas ja mille tööpiirkond on Harju maakond. Siseministri 24.11.2003 määrusega nr 104 kinnitatud „Põhja Politseiprefektuuri põhimääruse“ § 4 lg 2 kohaselt on politseiprefektuuri tööpiirkond Harju maakond. Seega on kaebuse esitajal õigus pöörduda avaldusega Põhja Politseiprefektuuri või Põhja Ringkonnaprokuratuuri poole kriminaalmenetluse alustamiseks. Kaebuse esitaja taotleb muu hulgas advokaadi määramist. Vastavalt RÕS § 10 lg-le 1 esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviil-, haldus- või väärteoasjas menetlusosalisena kohtumenetluses kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. Riigi õigusabi saamiseks tuleb esitada nõuetekohane taotlus, mida käesoleval juhul tehtud ei ole. Kohus selgitab, et ei pea vajalikuks kaebuse esitajalt vormikohase taotluse esitamise nõudmist põhjusel, et RÕS § 7 lg 1 p 2 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Kuivõrd esitatud kaebus ei kuulu lahendamisele halduskohtus, siis ei saa kaebuse esitajal olla ka riigi õigusabi saamise õigust halduskohtumenetluses. Seejuures kohus selgitab, et RÕS § 3 lg 1 p 2 kohaselt on üks riigi õigusabi liike isiku esindamine kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Vastavalt RÕS § 10 lg-le 5, kui isik taotleb riigi õigusabi kriminaalmenetluses kannatanu, tsiviilkostja või kolmanda isikuna, otsustab temale riigi õigusabi osutamise asja menetlev kohus või kriminaalasja kohtueelses menetluses maakohus, kelle pädevuses oleks kriminaalasja menetleda. Justiitsministri 27.10.2005 määrusega nr 45 kinnitatud „Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 1 p 1 kohaselt on Harju Maakohtu tööpiirkond Harju maakond. Maret Altnurme Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.