← Eesti

2-06-11181/26

2-06-11181 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-06-11181 Otsuse kuupäev Jõhvi,

  1. juuni 2008.a kl 16.15 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi A. Š.`i hagi M. S.`e vastu elatise maksmise lõpetamise nõudes ja M. S.`e vastuhagi A. Š.`i vastu elatise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev
  2. mai 2008.a Istungil osalenud isikud Hageja A..Š.; Kostja lepinguline esindaja A. G.. Resolutsioon
  3. Jätta A. Š.`i (isikukood xxx, elukoht xxx) hagi M. S.`e (isikukood xxx, elukoht xxx, xxx) vastu elatise maksmisest vabastamise nõudes rahuldamata.
  4. Vastuhagi rahuldada.
  5. Välja mõista A. Š.`ilt M. S.`e kasuks elatis tütre J. Š. (isikukood xxx) ülalpidamiseks alates 15.11.2006.a kuni 31.12.2006.a 1 500 (üks tuhat viissada) krooni kuus, alates 01.01.2007.a kuni 31.12.2007.a summas 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuus ning alates 01.01.2008.a ja edasi 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuni lapse täisealiseks saamiseni.
  6. Jätta kõik menetluskulud A. Š.`i kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 1

(6)2-06-11181 ASJAOLUD
  2. mail 2006.a esitas hageja Harju Maakohtule kostja vastu hagi lapsega suhtlemiskorra määramiseks ja kostja kakuks väljamõistetud elatise maksmise tühistamiseks.
  3. Hagiavalduse kohaselt kostja koos poolte ühise tütre J. Š. (sünd. 01.05.1997) elab I.. Kostjal on küllaldaselt vahendeid lapse ülalpidamiseks.
  4. Hageja praeguses perekonnas kasvavad veel kaks last, s.h hageja enda tütar A. Š. (sünd. 25.07.2002). Hageja abikaasa ei saa elatist tema lapse E. A. ülalpidamiseks.
  5. Kuigi hageja ei maksa elatist, teeb ta kulutusi poolte ühisele tütrele lennupiletite, kingituste, raamatute, rõivaste ja mänguasjade ostmiseks.
  6. 2004.a loobus kostja elatise nõudest hageja vastu. Kostja taas hakkas elatist nõudma pärast seda, kui hageja ei andnud nõusolekut tütre äraviimiseks Kanadasse ning lubas nõudest loobuda juhul, kui hageja annab ärasõiduks nõusoleku.
  7. Hageja leidis, et poolte tütar ei tunne vajadust hageja poolt makstava elatise järele. Hageja, soovides materiaalselt osaleda lapse elus, otsustas, tütre täisealiseks saamisel, kinkida talle ½ hagejale kuuluvast korterist N., mille turuhind on vähemalt 300 000 krooni. Elatise maksmise puhul on hageja sunnitud korteri võõrandama, et lahendada jooksvaid majanduslikke probleeme. KOSTJA VASTUS HAGILE. VASTUHAGI
  9. novembril 2006.a esitatud vastuses kostja hagiga ei nõustunud, põhjendusel, et PkS §61 lg4 alusel hageja on kohustatud elatist maksma summas 1 500 krooni kuus.
  10. Kuna kostja elukoht on S., esitas kostja taotluse kohtualluvuse muutmiseks ja hagi Viru Maakohtusse saatmiseks.
  11. Samal kuupäeval esitas kostja vastuhagi elatise nõudes. Kostja palus jätta tema vastu esitatud hagi rahuldamata ja välja mõista hagejalt elatis summas 1 500 krooni kuus tütre J. ülalpidamiseks. VASTUS VASTUHAGILE
  13. detsembril 2006.a esitatud vastuses vastuhagi kostjal ei olnud põhimõttelisi vastuväiteid vastuhagile. Ta vaid teatas, et vastuhageja esitas valeandmed oma elukoha kohta, kuna alates 2004.a. oktoobrist elab ta Inglismaal. Vastuhagi kostja palus pöörata tähelepanu sellele, et tema poolt hagis märgitud korteri turuväärtus nüüdselt ületab 500 000 krooni. MENETLUSE KÄIK
  14. Harju Maakohtu 10.10.2006.a kohtumäärusega eraldati hageja avaldus lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks iseseisvasse menetlusse. 14.12.2006.a määras Harju Maakohus anda tsiviilasi üle kohtualluvuse järgi Viru Maakohtule. Hageja esitas kohtumääruse peale määruskaebuse. Harju Maakohtu 08.01.2007.a kohtumäärusega jäeti määruskaebus rahuldamata ja edastati määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule. 28.12.2007.a tagastas Tallinna Ringkonnakohus määruskaebuse Harju Maakohtule, kuna määruskaebuse esitamiselt oli 2
(6)2-06-11181 tasumata riigilõiv. 04.01.2008.a kohtumäärusega jäeti määruskaebus käiguta ja hagejale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Hageja puuduseid ei kõrvaldanud, mistõttu 05.02.2008.a kohtumäärusega keelduti määruskaebuse menetlusse võtmisest. 27.03.2008.a saatis Harju Maakohus tsiviilasja Viru Maakohtule.
  1. 03.04.2008.a teatas kohus menetlusosalistele, et kohtuistung toimub 20.05.2008.a Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas. Kostja esindaja teatas, et ta on nõus kohtuistungi Jõhvi kohtumajas toimumisega. KOHTUISTUNG
  2. Kohtuistungil hageja palus hagi elatise maksmise lõpetamise nõudes rahuldada, kuna laps Jekaterina on majanduslikult paremini kindlustatud, kui hageja teine laps. Hageja arvamuse kohaselt on lapsele rohkem kasu hageja poolt kingitavast ½ korteri osast, kui tema poolt makstavast elatisest. Alates 2006.a ei ole hageja elatist maksnud, ta on teinud ainult kingitusi ning saatnud taskuraha igakuiselt summas 100 krooni, kokku umbes 7 000 krooni. 17.07.2004.a kostja loobus elatise nõudest. Kuni 2006.a maikuuni oli kostja nõus sellega, et hageja elatist ei maksa.
  3. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kostja esindaja esitas vastuhagi muutmise avalduse alates hagi esitamisest minimaalulatuses elatise väljamõistmiseks. Kostja esindaja hagiga ei nõustunud, kuna perekonnaseaduse kohaselt on hageja kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Esindaja palus välja mõista hagejalt elatis seadusega ettenähtud määras alates 15.11.2006.a. Esindaja ei nõustunud 7 000 krooni tasaarvestamisega, sest see ei ole elatis. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  4. Kohus tutvunud hagi ja vastuhagiga ja vastustega hagiavaldustele, kuulanud ära poolte seletused ja uurinud tsiviilasja toimikus olevad dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele, vastuhagi aga on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. HAGINÕUDE PÕHJENDAMATUS
  5. Narva Linnakohtu 15.05.2002.a kohtuotsusega rahuldati M. Š. hagi A. Š.i vastu osaliselt ja mõisteti viimaselt M. Š. kasuks välja elatusraha lapse J. ülalpidamiseks summas 900 krooni kuus (t.lk. 52). Viru Ringkonnakohtu 10.12.2002.a kohtuotsusega muudeti Narva Linnakohtu otsus ja vähendati elatise määra kuni 600 kroonini (t.lk. 53-55).
  6. Kuigi hageja on nõudnud elatise maksmise tühistamist, siiski menetluse käigus on tuvastatud, et tegelikult on hageja nõudeks elatise maksmisest vabastamine. Hageja soovib vabaneda lapse ülalpidamiseks elatise maksmise kohustusest, põhjendusel, et lapse ema elab välismaal ja tal on piisavalt vahendeid poolte ühise lapse ülalpidamiseks. Lisaks hageja ülalpidamisel on teisest abielust sündinud alaeline laps.
  7. Elatise väljamõistmise ja nende maksmisest vabastamise õiguslikud alused on sätestatud perekonnaseaduses (PkS). PkS §61 lg6 alusel kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla sama paragrahvi
  8. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Elatise võlgnevuse 3
(6)2-06-11181 tasumisest vabastamist hageja ei taotle. Hageja ei ole töövõimetu, tal on kindel töökoht ja sissetulek. Et poolte ühisel lapsel endal on sissetulek, ei ole tuvastatud, hageja väited sellel ei põhine. See et kostja koos lapsega elab välismaal, ei ole mõjuvaks põhjuseks elatise maksmise kohustusest vabastamiseks. PkS §50 lg1 ja §60 lg1 ja §61 lg2 tulenevalt hageja on kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
  1. 04.05.2006.a avaldas hageja notari juures, et kohustub poolte ühisele lapsele J. tulevikus, lapse täisealiseks saamisel 2016.a, kinkima 50% hagejale kuuluva korteriomandist, asukohaga xxx (t.lk. 47, 48). Perekonnseadusest tulenevalt ei ole hagejal kohustust kinkida lapsele midagi. Isegi kui hageja täidab oma lubaduse ja kingib tulevikus lapsele osa korteriomandist, ei asenda see ülalpidamise kohustuse täitmist.
  2. Ei ole ülalpidamise kohustuse täitmisest vabastamise aluseks ka hagejal teise lapse sündimine. Nimetatud asjaolu võib olla küll elatise määra vähendamise aluseks, juhul, kui poolte ühise lapse ülalpidamiseks seadusest sätestatud korras ja ulatuses elatise väljamõistmisel osutuks hageja teine laps vähem kindlustatuks.
  3. Kostja taotlusel 17.06.2004.a esitas kohtutäitur K. J. hageja tööandjale avalduse hageja töötasult kostja kasuks elatise kinnipidamise lõpetamiseks (t.lk. 46). Seadus ei välista sissenõudja õigust nõuda elatist. Kuna täitemenetluse seadustiku (TMS) §2 lg1 alusel sama seadustiku alusel täidetakse nõuded, mis tulenevad jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvast kohtuotsusest ja -määrusest tsiviilasjas, siis on sissenõudjal õigus kohtuotsuse igal ajal taas täitmisele pöörata.
  4. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal õigust nõuda elatise maksmisest vabastamist. TsMS §423 lg2 p2 alusel tuleks kohtul üldse jätta hagi läbi vaatamata, sest hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Kuna kohus on hagi menetlusse võtnud, et vältida kohtulahendi formaalsetel alustel vaidlustamist, kohus hinnanud hageja põhjendused ja kostja vastuväiteid ning kohtule esitatud tõendeid kogumis, jätab hagi rahuldamata. VASTUHAGI PÕHJENDATUS
  5. Sünnitunnistuse järgi lapse J. Š. vanemateks on pooled (t. lk. 60, 61, 63). Vastuhagiavalduse ja vastuhageja esindaja kohtuistungil antud seletuste kohaselt vastuhagi kostja ei täida lapse ülalpidamiskohustust. Kohtuistungil vastuhagi kostja on kinnitanud, et ta teeb küll lapsele kingitusi sünnipäevaks ja jõuludeks ning saadab lapsele taskuraha 100 krooni kuus, kuid alates 17.06.2004.a pole ta hagejale lapse ülalpidamiseks elatist maksnud (t.lk. 118).
  6. Vanemate õigused ja kohustused on sätestatud perekonnaseaduse (PkS) peatükkis
  7. Vastavalt PkS § 50 lg1 vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Kooskõlas PkS § 60 lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kuna vastuhagi kostja seda kohustust üldse ei täida, siis saab vastuhageja nõuda kohustuste täitmist kohtu kaudu. See, et alates 17.06.2004.a vastuhageja ei nõudnud kohtuotsustega väljamõistetud elatist, ei välista tema õigust elatise saamisele. Asjaolude muutumisel saab vanem pöörduda kohtusse elatise määra muutmiseks.
  8. Tulenevalt PkS § 61 lg 2 ja § 70 lg1 elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest alates elatishagi 4
(6)2-06-11181 esitamisest. Alates 14.05.2004.a kehtima hakanud PkS § 61 lg 4 redaktsiooni kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna kohtotsusega lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatise määr on osutunud seadusega kehtestatud elatise minimaalmäärast väiksemaks, siis on vastuhagejal õigus nõuda elatise määra muutmist.
  1. Vastuhageja soovib saada elatist seadusega kehtestatud minimaalmääras, mistõttu ei pea kohus vajalikuks lapse vajadusi ega vastuhageja varalist seisundit välja selgitada. Õiglase elatise määra kindlaks tegemisel lähtub kohus vaid kostja varalisest seisundist ja analüüsib, kas kostja varaline seisund võimaldab elatise maksmist ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras ning kas kostja suhtes esinevad PkS §61 lg5, lg6 sätestatud alused elatise määra alla ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära vähendamiseks.
  2. Vastuhagi kostjal on kindel töökoht (t.lk 44). Tema seletuste kohaselt on tema brutosissetulekuks 15 000 krooni kuus, millest pärast maksude mahaarvamist saab kätte 12 500 krooni (t.lk. 118). Lisaks poolte ühisele lapsele on tema ülalpidamisel teistest abielust 25.07.2002.a sündinud tütar A. (t.lk. 37). Vastuhagi kostja kohustuseks on Sampo pangast võetud eluasemelaenu jääk summas 150 000 krooni, mille tagastab ta igakuiselt 2 100 krooni. (t.lk. 40-43, 50). Tema varaks on ühetaoline korter T., mis on abikaasade ühisvara ja kahetoaline korter N..
  3. Eeltooduga tuvastas kohus, et vastuhagi kostja varaline seisund võimaldab maksta elatusraha seaduses sätestatud minimaalmääras ja tema suhtes ei esine PkS §61 lg5 sätestatud alust elatise määra alla ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära vähendamiseks. Vastuhageja poolt nõutud ulatuses hagi rahuldamisel ei riku kohus kostja teise alaealise lapse õigusi, sest kostjal on piisavalt vahendeid ka selle lapse ülalpidamiseks. Pärast elatise maksmist jääb vastuhagi kostjale 10 325 krooni (12 500 – 2 175). Kui sellest arvata maha ka kostja teise lapse ülalpidamiseks 2 175 krooni, jääb talle 8 150 krooni (10 325 – 2 175). Sellest summast 2 100 krooni pangalaenu mahaarvamisel jääb kostjale elamiseks 6 050 krooni. Kohus selgitab pooltele, et tulumaksuseaduse §12 lg1 p7, §19 lg1 elatis on saaja tulu, millelt vastavalt sama seaduse §43 lg1 p1 peetakse tulumaks kinni. Seega vastuhageja poolt nõutud ulatuses elatise väljamõistmisel, tegelikult maksab vastuhagi kostja lapsele elatusraha vaid summas 1 718.25 krooni (2 175 – 21%). Tulumaksu saab ta nõuda aasta tuludeklaratsiooni alusel tagasi.
  4. Kohus hinnanud kohtule esitatud tõendeid kogumis, rahuldab vastuhagi alates selle esitamisest 15.11.2006.a kuni 31.12.2006.a summas 1 500 krooni kuus, alates 01.01.2007.a kuni 31.12.2007.a summas 1 800 krooni kuus ning alates 01.01.2008.a summas 2 175 krooni kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuni lapse täisealiseks saamiseni. MENETLUSKUD
  5. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata ja vastuhagi rahuldatakse osas täies ulatuses, kohus jätab kõik menetluskulud hageja (vastuhagi kostja) kanda. 5
(6)2-06-11181 31. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, §468 lg3, § 631, § 632 sätete kohaselt Ifret Mamedguseinov Kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.