2-08-1801/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv Istungisekretär Elen Kalm Otsuse kuulutamise aeg ja

1. mai 2008 a. Raplas kohtukantselei kaudu koht Tsiviilasja number 2-08-1801 Hagi ese Menetlusosalised Elatise suurendamise nõue Hageja: R R isikukood xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxx xxxx, xxxxxx xx-x Kostja: T R isikukood xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxxx, xxxxxxxx x-x Kohtuistungi toimumise aeg 21.
3. a RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Suurendada TRlt RR kasuks väljamõistetud elatisraha JR (sünd. xx.xx.xxxx.a.) ülalpidamiseks ja mõista TRlt välja elatis 3798 (kolm tuhat seitsesada üheksakümmend kaheksa) krooni kuus alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni J R täisealisuseni või kui J R täisealiseks saades jätkab õpinguid põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis õpingute lõpuni. Menetluskulude jaotus Menetluskulud tsiviilasjas nr.2-08-1801 jäävad riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna 2 Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue Poolte abielust on sündinud xx.xx.xxxx.a. poeg JR. Alates 2001.a. elatakse lahus ja J elab koos hagejaga. Jõgeva Maakohtu 17.10.2002.a. otsusega oli T Rlt välja mõistetud igakuine elatisraha J ülalpidamiseks summas 750 krooni kuus. Elatist on hageja saanud ebaregulaarselt ja vaid kohtutäituri vahendusel. Vabatahtlikult kostja poega toetanud ei ole. Hageja arvestuste kohaselt kulub poja ülalpidamiseks kuus 7600 krooni. Sellest 2210 krooni moodustavad eluasemekulud, 2400 krooni kulub toidule, 300 krooni moodustavad transpordikulud, 490 krooni sidekulud (telefon ja internet), 300 krooni tervishoiukulud, 100 krooni kulub hügieenitarvetele, 250 krooni koolitarvetele, 800 krooni riietele ja jalanõudele ja 750 krooni hobidele ning muudele vaba aja veetmisega seotud üritustele. Kuna J põeb astmat, on kulutused ravimitele tavapärasest suuremad. Poja huvialadeks on joonistamine ja kitarrimäng. J lõpetab käesoleval kevadel põhikooli ja soovib õpinguid jätkata Tallinnas kunstikallakuga gümnaasiumis. Sellest tulenevalt suurenevad kindlasti kulutused transpordile ja koolitarvetele. Hageja arvestuste kohaselt ei vasta kostja väited tema 6000 krooni suuruse palga suhtes tõele. Hageja palub kostjalt väljamõistetud elatist suurendada hagiavalduses nõutud suuruseni, so on koos tulumaksuosaga 4598 krooni. Väiksemaga kui 3000 krooni suuruse elatisrahaga ei ole hageja hinnangul kindlasti võimalik poja vajadusi rahuldada. Kostja seisukoht Kostja põhjendab elatise võlgnevust halva tervisega, sellega, et tema varasemas elukohas R ei olnud tööd ning oma kohustustega panga ees. Kostja on valmis pojale elatist maksma seaduses ettenähtud minimaalmääras. Tulumaksu lisandumisel teeks see 2631 krooni kuus. Suurema elatise korral ei suudaks ta likvideerida oma varasemat elatisraha võlgnevust. Kostja võtab õigeks, et 2007.a. teisel poolel ja 2008.a. jaanuarkuus võis tema netopalk ületada 9000 krooni kuus. Käesolevaks ajaks on vedusid vähemaks jäänud ja palk 7000 krooni ringis. Töölepingus on määratletud tunnitasu. Seega oleneb palk sellest, palju tööd on. Kostja elab koos elukaaslasega üürikorteris. Üüri suurus on 2000 krooni kuus, millele lisanduvad kulutused elektrile. Paar aastat tagasi võetud väikelaenu katteks maksab ta igakuuliselt pangale 1000 krooni. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt PS § 60 lg.1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PS § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kostja oma kohustusi poja ülalpidamisel ja kasvatamisel nõuetekohaselt täitnud ei ole isegi peale elatise väljamõistmist kohtu poolt. Vastavalt PS § 61 lg.2 määratakse elatise suurus kindlaks lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Kohtu hinnangul on hageja poja vajaduste määratlemisel olnud objektiivne ja realistlik, mida tunnistab ka kostja. Kokkuhoiuvõimalust võiks näha vaid riietele ja jalanõudele tehtavatelt kulutustelt. Hageja töötasu on 15 000 krooni kuus. Seega on ta poole oma igakuisest sissetulekust kulutanud poja ülalpidamisele. Kohus ei näe põhjust, miks kostja panus poja ülalpidamisse peaks olema väiksem. Oma kirjalikus vastuses kohtule väitis kostja, et tema kuusissetulek on olnud 2007.aastast alates 6000 krooni /t.l.15/. Kohtuistungil möönab kostja, et tema töötasu (so netopalk) võis olla selline nagu hageja, lähtuvalt elatisraha võlgnevuse laekumistest on välja arvestanud, so 2007.a.augustis 9351 krooni, oktoobris 8088 krooni, novembris 9800 krooni, detsembris 9171 3 krooni ja jaanuaris 10 008 krooni. Seega on kostja suuteline panustama poja kasvatamisse ca 4000 krooni kuus. Kostjal ei ole teisi ülalpeetavaid. Tema kohustused panga ees ei saa olla kuigi suured (igakuine tagasimakse 1000 krooni) ning enda vajaduste eelistamine poja omadele ei ole vanema poolt ka õigustatud. Arvesse võttes kostja mõnevõrra väiksemaid võimalusi kui hagejal (palgavahe ca 5000 krooni), tuleb TRlt väljamõistetud elatisraha suurendada 3000 kroonini kuus. Kuna kostja ei ole olnud ega ole ilmselt ka tulevikus suuteline maksma elatist teisti, kui kinnipidamisena palgast, tuleb temalt väljamõistetavale elatisele lisada tulumaksuosa, et kindlustada J Rle kogu tema ülalpidamiseks väljamõistetud elatise kättesaamine. Kohtunik: Anne Randjärv