) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
Poolte vahel on 29.04.2004.a sõlmitud liitumisleping ja mobiiltelefoni järelmaksuga müügileping. Müügilepinguga müüs hageja kostjale mobiiltelefoni ALCATEL ONE TOUCH 320. Lepingutega võtsid pooled endale kohustused, mida kumbki pool pidi täitma. Liitumislepingu lahutamatuks osaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused. Hagi asjaolude kohaselt, mida kostja ei vaidlustanud, hageja oma lepingulised kohustused täitis. Teleteenuse osutamise eest esitas hageja kostjale tasumiseks arved nr V04066747205, B04056524138 ja V04056449370, kokku summas 1956.35 krooni. Kostja kohustus teleteenuste eest tasuma vastavalt Lepingus ja üldtingimustes sätestatule. Kostja endale võetud kohustust täitnud ei ole. Vastavalt
§-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja võlgneb hagejale võla põhiosa 1890.47 krooni hagi esitamise seisuga.
lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist.
lg 1 ja § 94 lg 1 koosmõju kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda lepingus kokkulepitud määras. Kostja on viivitanud lepinguliste kohustuste täitmisega. Nimetatud asjaolu annab hagejale õiguse nõuda viivist. Hageja on arvestanud kostjale viivist lepinguga kokkulepitud määras, so 0.15% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Viivise arvestuse on hageja hagiavalduses esitanud. Hagiavalduse kohaselt on kostja tasumisega viivitanud 727 päeva, mistõttu on hageja arvestanud viivist 2064.68 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt heast usust ning mõistlikkuse põhimõtetest, on hageja vähendanud viivist alla põhivõla, st summani 1889.47 krooni. Hageja nõue kostjalt osutatud teleteenuste eest tasu ja viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas nii hageja kohtukulud kui ka asja läbivaatamise kulud (menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud) pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. Heino-Vello Pihlak Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.