← Eesti

2-07-20090/2

Obsah (5)§ 407§ 367§ 173§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise koht Viljandi Kohtumaja Kohtuasja number nr 2-07-20090 Otsuse kuupäev 15. mai 2008 ( tagaseljaotsus) Kohtunik Silvi Maiste Kohtuas

§ 407

kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et tuleb teha asjas tagaseljaotsus. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada VÕS § 8 lg 2, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja p 6, § 103, § 108 lg 1, § 145 lg 1 ja lg 2 ja

§ 367sätete alusel.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg-le 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 103 sätestab, et rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Kostja ei ole hagejale esitanud ühtegi tõendit vääramatu jõu esinemise kohta lepingutest tulenevate maksete tasumata jätmisel. VÕS § 145 lg 1 ja lg 2 tulenevalt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt ning käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses.

§ 367

kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et ei nõuta viivist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Tsiviilasjas on kohtukulud hageja poolt tasutud riigilõiv. Kohus leiab, et nimetatud kohtukulud tuleb kanda kostjal.

§ 174

lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Silvi Maiste kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.