eaduse § 25.2 lg-s 4 nõutud kolmeaastane töökogemus.
eaduse (
) § 25.2 lg 3 sätestab, et tegevusluba taotleval füüsilisel isikul ja juriidilise isiku vastutaval töötajal peab olema akadeemiline või rakenduslik erialane kõrgharidus ning erialane töökogemus. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, mida loetakse erialaseks töökogemuseks. Kaebuse esitaja on seisukohal, et tema poolt Maanteeametile esitatud taotlusele lisatud tõenditest nähtub, et ta vastab tegevusluba taotlevale füüsilisele isikule seatud nõudmistele ning tal on tegevusloa saamiseks vajalik haridus ja töökogemus. 7.Kaebuse esitaja on seisukohal, et tegevusloa saamiseks on seaduses sätestatud kaks üksteisest sõltumatut eeldust, mida seadus ajaliselt ei järjesta. Kaebuse esitaja asus kõigepealt omandama praktilist töökogemust ja hiljem asus samaaegselt töötamisega omandama ka erialast kõrgharidust. Tegevusloa väljastamisest keeldumine rikub
.2 lg-test 3 ja 4 tulenevat õiguspärast ootust, et viidatud lõigetes sätestatud tingimuste täitmisel väljastatakse temale teehoiutööde ehitusjärelevalve tegevusluba. 8.Kaebuse esitaja leiab, et Maanteeamet on eksinud seaduse tõlgendamisel, sest
eaduses puudub säte, mis näeks ette, et teehoiutööde ehitusjärelevalve tegevusloa taotleja töökogemus peab olema omandatud peale erialase kõrghariduse omandamist.
.2 lg 4 kohaselt loetakse erialaseks töökogemuseks muuhulgas vähemalt kolmeaastast töötamist teehoiutöö juhina. Kaebaja väitel ei eelda töötamine teehoiutöö juhina kõrghariduse olemasolu ning juba sel põhjendusel on Maanteeameti poolne seadusetõlgendus ekslik. Ka leiab kaebuse esitaja, et seaduse tõlgendamine selliselt, et töökogemus peab olema omandatud peale kõrgkooli lõpetamist eeldaks, et
.2 lg-s 4 loetletud tööde tegemine on lubatud vaid kõrgharidusega füüsilisele isikule.Kuna sellist nõuet seadusest ei tulene, tuleb asuda seisukohale, et tegevusloa väljastamisel ei oma tähtsust, kas isik omandas töökogemuse enne või pärast kõrgkooli lõpetamist. 9.Kaebuses on leitud, et haldusakti vastuvõtmisel on rikutud ka menetlusnorme, nimelt HMS § 40 lg 1, mis sätestab menetusosalisele võimaluse andmise esitada arvamus ja vastuväited, sama paragrahvi lg 2, millest tuleneb haldusorgani vastav kohustus. 26.06.2007 otsuses on Maanteeamet rikkunud HMS § 57 lg 1 nõudeid ning 09.08.2007 otsuses on Maanteeamet rikkunud HMS § 86 lg –tes1 ja 2 sätestatut, mille kohaselt vaide rahuldamata jätmise otsus peab sisaldama resolutsiooni vaide lahendamise kohtas ja olema põhjendatud, samuti sisaldama selgitust kohtule kaebuse esitamise kohta. III VASTUSTAJA VASTUVÄITED 2 10.Maanteeamet vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et tegevusloa väljastamisest keeldumine on olnud õiguspärane. 11.Esmalt selgitab vastustaja, et tegevuslubade väljaandmisel lähtub Maanteeamet tegevuslubade komisjoni otsustest. Nimetatud komisjon on kaheksaliikmeline ja moodustati
eaduse § 25.5 lg 5 alusel kehtestatud teede- ja sideministri 20.06.2001.a. määrusega nr 68 “Teehoiutööde tegevusloa taotluse menetlemise kord, tegevusloa vorm ning taotluse vorminõuded”. Tegevusloa taotlusi menetleb nimetatud komisjon vastavalt
eaduses sätestatud nõuetele. Kõik komisjoni liikmed on seisukohal, et
nõudeks olevaks erialaseks töökogemuseks saab lugeda töötamist pärast eriala omandamist, s.t.pärast eriala diplomi saamist. Sellest põhimõttest on vastustaja seletuse kohaselt lähtutud ka
koostamisel ning komisjon on eeltoodud põhimõttest lähtunud tegevuslubade väljaandmisest alates. Ka leiab vastustaja, et isik võib töötada antud erialal ka ilma tegevusloata, ent ei või olla ettevõtja vastutavaks töötajaks teehoiutööde eest
IV MENETLUSOSALISTE TÄIENDAVAD SEISUKOHAD
.2 lg-tes 3 ja 4 sätestatud 3 tingimuste täitmisel väljastatakse temale tegevusluba. Lisaks märgib kaebuse esitaja, et seaduses on käesoleval juhul sätestatud konkreetsed nõuded isikutele, kes teehoiutööde ehitusjärelevalve tegevusluba soovivad omandada ning sellisteks nõueteks on erialane töökogemus ja haridus, mis kaebuse esitajal on olemas. Kõnealusest
sättest ei tulene haldusorganile kaalutlusõigust . 15.Vastustaja Maanteeamet on seisukohal, et kaebuse väide, mille kohaselt Maanteeamet on korduvalt aktsepteerinud R.V. erialast töökogemust vastavaks ettevõtte teehoiutööde eest vastutavale töötajale või tegevusluba taotlevale füüsilisele isikule esitatud nõuetele ,on ekslik. Maanteeamet kinnitab jätkuvalt, et tegevuslubade väljastamisel ei ole ta kunagi aktsepteerinud erialase töökogemusena töökogemust, mis on omandatud enne erialase diplomi saamist. Mis puudutab kaebuse esitaja täiendavaid väited ja nende kinnituseks esitatud dokumente, siis selles osas on Maanteeamet seisukohal, et esitatud töölepingute puhul aktsepteeriti kaebuse esitajat vaid konkreetse töölepingu järgi tehtava töö projektijuhiks. AS Koger ja Parnerid, kellega Põhja Regionaalne Maanteeamet sõlmis lepingu, omas ja omab ka praegu Maanteeameti poolt välja antud teehoiutööde tegevusluba, kus tööde eest vastutavatel töötajatel on
eaduses nõutud kolmeaastane erialane töökogemus ehk töökogemus pärast diplomi saamist. 16.Projektijuht ei vastuta ettevõtte teehoiutööde eest tervikuna, vaid vastava konkreetse töölepingu alusel tehtava töö eest. Teehoiutööde eest vastutava töötaja või füüsilise isiku tegevusluba taotleva isiku erialase töökogemuse nõue on märksa laiem ja vastutusrikkam, kui projektijuhi töökogemuse nõue. Projektijuhil seaduse kohaselt tegevusluba olema ei pea, järelikult on ka töökogemuste nõuded erinevad. Kaebuse esitajat on aktsepteeritud projektijuhina, mitte aga ettevõtte vastutava töötajana, kes vastutaks ettevõttes teetööde eest tervikuna. 17.Samuti on Maanteeamet avaldanud, et kaebuse esitaja võib ka käesoleval ajal töötada teetööde projektijuhina või mõnel teisel ametikohal, ent ta ei saa olla tegevusloaga ettevõtte teetööde eest vastutavaks isikuks. Ka füüsilise isiku tegevusluba ei saa temale väljastada enne kolmeaastase erialase töökogemuse täitumist. 18.Lisaks on vastustaja selgitanud, et
eaduse erinevate tõlgenduste vältimiseks on käesolevaks ajaks Riigikogus esimese lugemise läbinud
eaduse muutmise seaduse eelnõusse lisatud säte, mille kohaselt erialaseks töökogemuseks loetakse töötamist pärast rakendusliku või akadeemilise kõrghariduse omandamist. V KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 19.Kohus , hinnanud menetlusosaliste väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. 20.
eaduse (
) § 25.1 lg 1 sätestab, et avalikult kasutatavate teede ehitamiseks, remontimiseks ja hooldamiseks, nimetatud teehoiutööde ehitusjärelevalveks , teede projekteerimiseks ning projekti ekspertiisi tegemiseks on nõutav tegevusluba. Tegevusluba antakse füüsilisele või juriidilisele isikule, kes on täitnud nõuded vastava teehoiutöö tegemiseks. Sama paragrahvi lõige 2 loetleb teehoiutööd, mille tegemiseks on tegevusluba vajalik ning lõikes 3 loetletakse teehoiutööd, mille tegemiseks võib taotleda tegevusluba füüsiline isik, sealhulgas on nimetatud teehoiutööde ehitusjärelevalvet, millist tegevusluba taotles ka kaebuse 4 esitaja.
.2 sätestab tegevusloa taotlejale esitatavad nõuded ja näeb lõikes 3 ette, et tegevusluba taotleval füüsilisel isikul ja juriidilise isiku vastutaval töötajal peab olema vastav akadeemiline või rakenduslik erialane kõrgharidus ning erialane töökogemus. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt peab teehoiutööde ehitusjärelevalve tegevusluba taotlev füüsiline isik lisaks käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele olema läbinud majandus- ja kommunikatsiooniministri tunnustatud asutuses teehoiutööde ehitusjärelevalve koolituskursuse ja sooritanud kursuse kirjaliku lõpueksami. Vaidlust ei ole menetlusosaliste vahel selles, et kaebuse esitaja on omandanud erialase kõrghariduse ning 30.05.2006.a. on Tallinna Tehnikaülikool väljastanud temale diplomi , mille kohaselt on R.V. täitnud transpordiehituse õppesuuna bakalaureuseõppe kava ning talle on antud tehnikateaduste bakalaureuse kraad. Erimeelsusi ei ole ka tegevusloa taotlejale esitatud nõude täitmises, mis puudutab teehoiutööde ehitusjärelevalve koolituskursuse läbimist ning mille kinnituseks on kohtule esitatud AS Teede Tehnokeskus poolt R.V.le 13.06.2007.a. väljastatud tunnistus teehoiutööde järelevalve tegevusloa taotlejate täiendkoolituse läbimise kohta. 21.Maanteeamet on keeldunud R.V. teehoiutööde ehitusjärelevalveloa väljastamisest põhjendusel, et tal puudub pärast eriala diplomi saamist
25.2 lõikes 4 nõutud kolmeaastane töökogemus ehk teisisõnu nõutud erialane töökogemus. Lisaks
.2 lõikele 3, mis sätestab tegevusluba taotlevale füüsilisele isikule ja juriidilise isiku vastutavale töötajale nõudeks vastava akadeemilise või rakendusliku erialase kõrghariduse ning erialase töökogemuse olemasolu, on sama paragrahvi lõikes 4 antud loetelu selle kohta, millist töötamist loetakse erialaseks töökogemuseks ja viidatud lõike punkti 3 kohaselt on selleks teehoiutööde ehitusjärelevalve korral vähemalt kolmeaastane töötamine teede või sildade projekteerijana, teehoiutööde ehitusjärelevalve insenerina või teehoiutöö juhina, välja arvatud teede, sildade ja liikluskorralduse projektide ekspertiisitööde juhina ning liikluskorraldusvahendite projekteerimistööde ja liikluskorraldusvahendite paigaldustööde juhina. Kaebuse esitaja on esitanud dokumendid, millest nähtub tema töötamine projektijuhina rea objektide ehitamisel. 22.Kohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et tegevusloa saamiseks on seaduses sätestatud kaks üksteisest sõltumatut eeldust ning et Maanteeamet on põhjendamatult jätnud arvestamata, et kaebuse esitaja on täitnud seaduses sätestatud erialase töökogemuse nõude enne diplomi saamist omandatud töökogemusega.
.2 lg 3 sätestab tegevusloa taotlemisel eelduseks vastava akadeemilise või rakendusliku erialase kõrghariduse ning erialase töökogemuse olemasolu, mida täpsustab eespooltoodud lõige 4. Sätte eesmärgiks on seega kehtestada nõuded tegevusloa taotleja kvalifikatsioonile, mis koos teistele täiendavalt sätestatud nõuetele vastamisega peab seaduse kohaselt looma eeldused selleks, et tegevusloa saaja on oma etttevalmistuselt võimeline usaldusväärselt täitma temale pandud kohustusi.Ettevalmistusnõudeks on erialane kõrgharidus 3-aastase erialase töökogemusega. Vastupidiselt kaebuse esitajale on kohus seisukohal, et seaduses sätestatud nõuded erialase kõrghariduse ja erialase töökogemuse kohta on nende mõistete sisust tulenevalt omavahel tihedalt seotud. Kuna
eadus erialase töökogemuse mõiste kohta täiendavaid selgitusi ei anna, ent samas on seaduses üheselt selgelt määratletud hariduse nõue, on kohtu hinnangul käesoleval juhul võimalik tõlgendada
25.2 lg 3 ja 4 seaduste kaudu, milles on avatud erialase kõrghariduse ja erialase staaži mõiste sisu. 5 23.Kohus leidis eespool, et
kõnealuse sätte eesmärgiks on taotleja kvalifikatsiooninõude kehtestamine, mis kohtu hinnangul hõlmab mitte ainult kõrgharidustasemel teoreetilisi teadmisi vaid ka nende teoreetiliste teadmiste rakendamisel põhinevat töökogemust. Haridusseaduse § 2 lg 1 kohaselt on haridus õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib. Haridusseaduse § 2 lg 6 sätestab, et igale haridustasemele kehtestatakse nõuded, mida nimetatakse riigi haridusstandardiks. Riigi haridusstandardid esitatakse riiklikes õppekavades. Õppekavad sisaldavad hariduse sisu määravaid kohustuslikke õppeprogramme, õppetööks ettenähtud ajakulu, kohustuslikke teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kirjeldusi. Vabariigi Valitsuse 13.08.2002.a. määrusega nr 258 kehtestatud kõrgharidusstandardiga määratakse kindlaks kõrgharidustasemel toimuvale õppele ühtsed nõuded. Kõrgharidusstandardi § 7 lg 1 kohaselt on bakalaureuseõpe kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane süvendab oma üldhariduslikke teadmisi, omandab eriala alusteadmisi ja –oskusi ning magistriõppeks ja töö alustamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. Ülikooliseaduse § 22 lg 4 sätestab, et õpe ülikoolis peab võimaldama eri-, kutse- ja ametialase ettevalmistuse, sama paragrahvi lõike 7 kohaselt on õppekorralduse aluseks ülikooli koostatud ja kehtestatud kõikidele õppevormidele ühtsed kõrgharidusstandardile vastavad õppekavad. Ülikooliseaduse § 27 lg 1 sätestab, et bakalaureuseõpe on kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane süvendab oma üldhariduslikke teadmisi, omandab eriala alusteadmisi ja -oskusi ning magistriõppeks ja töö alustamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. Sealjuures sama seaduse § 2 p 5 kohaselt tähendab ametialane ettevalmistus teadmiste, oskuste ja kogemuste omandamist asjatundlikuks otsustamiseks ja otsuste täitmiseks juhtimises, valitsemises, haldamises ja sidustamises; erialane ettevalmistus sama paragrahvi p 6 kohaselt on teadmiste, oskuste ja kogemuste omandamine mingil (eri)alal asjatundjana tegutsemiseks ning kutsealane ettevalmistus on punkti 7 kohaselt teadmiste, oskuste ja kogemuste omandamine, millega kaasneb eetiline valmisolek erialaseks ja ametialaseks tegevuseks. Kvalifikatsioonina tuleb ülikooliseaduse § 2 p 8 kohaselt aga mõista dokumentaalselt tõestatud nõutavat teadmiste ja oskuste taset. Eeltoodust järelduvalt bakalaureuseõppes omandab isik vastava erialase kõrghariduse , mis on lahutamatult seotud erialase ettevalmistusega. Ülikooliseaduse § 31 lg 1 näeb ette, et bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe ning bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe lõpetanud isikule antakse pärast õppekava täies mahus täitmist diplom õppekava täitmise või antud akadeemilise kraadi kohta koos akadeemilise õiendiga. Haridusseaduse § 27 kohaselt tõendab isiku haridust, kutset, eriala ja õppeasutuse lõpetamist tunnistus või diplom, mille vormi ja statuudi kinnitab Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsuse 12.03.2003.a. määruse nr 76 “Diplomi ja akrediteerimisõiendi statuut ja vormid” lisa 5”Kõrghariduskvalifikatsioonid ja vastavad õpped” p.5.1. kohaselt on rakenduskõrgharidusõpe alates 2002/2003. õppeaasta vastuvõtust kehtestatud kõrghariduse esimese astme õpe, mille eesmärgiks on kindlal kutsealal töötamiseks või magistriõppes edasiõppimiseks vajalike pädevuste omandamine.Sama lisa p.5.2 kohaselt on bakalaureuseõpe kõrghariduse esimese astme õpe, mille eesmärk on üldhariduslike teadmiste süvendamine, eriala alusteadmiste ja -oskuste omandamine õpingute jätkamiseks magistriastmes ja töö alustamiseks. Magistriõpe on p.5.3 kohaselt aga kõrghariduse teise astme õpe, mille kestel süvendatakse erialateadmisi ja -oskusi ning omandatakse iseseisvaks tööks ja doktoriõppeks vajalikke teadmisi ja 6 oskusi. Magistriõppe peamine eesmärk on koolitada õppija eriala süvendatud teadmistega spetsialistiks. Eespooltoodust tulenevalt saab isik eri-, kutse- ja ametialase ettevalmistuse ülikoolis õppimise käigus, sealjuures bakalaureuseõppe eesmärgiks on muu hulgas eriala alusteadmiste ja -oskuste omandamine, ning kaebuse esitajale väljastatud diplom tõendab isiku haridust ja eriala. Seega kuna erialased teadmised ja kogemused omandatatakse vastava kõrghariduse omandamise käigus ning erialateadmiste ja oskuste olemasolu tõendab hariduse ja eriala kohta väljastatud diplom,tuleneb eeltoodust, et erialasest töökogemusest, s.o.töökogemusest kõrgharidustasemel omandatud erialal saab rääkida vaid hetkest, kui on omandatud vastava eriala alusteadmised ja oskused. Järelikult erialaseks töökogemuseks
.2 lg 3 ja lg 4 mõttes saab olla töötamine pärast erialase kõrghariduse omandamistehk teisisõnu pärast erialase kõrghariduse omandamise kohta diplomi väljastamist. Kaebuse esitaja on kaebuses märkinud, et ta asus kõigepealt omandama praktilist töökogemust ja hiljem asus samaaegselt töötamisega omandama ka erialast kõrgharidust. Vastustaja ei ole sisuliselt vastu vaielnud kaebuse esitaja seisukohale praktilise töökogemuse omandamise kohta töötades projektijuhi ametikohal enne erialase kõrghariduse omandamist , ent sellist töökogemust ei saa lähtuvalt
sätestatud nõudest erialase kõrghariduse ja erialase töökogemuse kohta pidada erialaseks töökogemuseks
Kaebuse esitaja poolt esitatud riigihangete dokumentatsioonist nähtuvalt on töölepingud sõlmitud ettevõtjaga, kelle puhul on tuvastatud, et talle on väljastatud teehoiutööde tegevusluba ning kaebuse esitajat ei ole nimetatud dokumentides käsitletud mitte kui tegevusloaga ettevõtte teehoiutööde eest vastutavat isikut, vaid konkreetse töölepingu alusel tehtava töö eest vastutavat projektijuhti. Ka olid riigihangete pakkumise kutsetes esitatud nõuded projektijuhina töötamise töökogemuste kohta . 7 25.
.1 ja 25.2 tuleneb, et tegevusluba, mis on vajalik avalikult kasutatavate teede ehitamiseks, remontimiseks ja hooldamiseks, nimetatud teehoiutööde ehitusjärelevalveks , teede projekteerimiseks ning projekti ekspertiisi tegemiseks, antakse füüsilisele või juriidilisele isikule, kes on täitnud nõuded vastava teehoiutöö tegemiseks.
25.1 lg 2 loetleb teehoiutööd, mille tegemiseks on tegevusluba vajalik ning lõikes 3 loetletakse teehoiutööd, mille tegemiseks võib taotleda tegevusluba füüsiline isik, sealhulgas on nimetatud teehoiutööde ehitusjärelevalvet ning sätestatakse, et juriidiline isik võib taotleda tegevusluba kõigi sama paragrahvi lõikes 3 loetletud teehoiutööde tegemiseks.
.2 näeb lõikes 1 ette, et teede projekteerimiseks ja teeprojektide ekspertiisiks, sildade projekteerimiseks ja sillaprojektide ekspertiisiks, liikluskorralduse projektide tegemiseks ja nende projektide ekspertiisiks, liikluskorraldusvahendite paigaldamiseks ning teehoiutööde ehitusjärelevalveks tegevusluba taotleval juriidilisel isikul peab igal tegevusluba nõudval tegevusalal olema vähemalt üks töölepingu alusel töötav teehoiutöö kvaliteedi eest vastutav töötaja (edaspidi vastutav töötaja), kellel on vastav füüsilise isiku tegevusluba. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt teede ehitamiseks, remontimiseks ja hooldamiseks ning sildade ehitamiseks ja remontimiseks tegevusluba taotleval juriidilisel isikul peab igal tegevusluba nõudval tegevusalal olema vähemalt üks vastutav töötaja, kes vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetele. Nähtuvalt
.3 lg 2 p 3 esitab juriidiline isik tegevusloa taotlemisel lisaks muudele andmetele põhikohaga töötavate vastutavate töötajate nimekirja, kuhu on märgitud nende erialased oskused ja erialased töökogemused.
.2 lg 2.1 kohaselt võib isik olla vastutavaks töötajaks ainult ühe ettevõtja juures ja ainult ühel tegevusluba nõudval teehoiutööl. Eeltoodust tulenevalt võib juriidiline isik tegutseda tegevusluba nõudvatel tegevusaladel, kui tema juures töötab töölepingu alusel vähemalt üks vastaval tegevusalal füüsilise isiku tegevusluba omav isik e teisisõnu olukord, kus kaebuse esitaja töötas teedeehitusel ja remontimisel juriidilise isiku juures, kellele oli väljastatud vastav tegevusluba, projektijuhina ilma, et kaebuse esitajal oleks olnud täidetud
lg-te 3 ja 4 nõuded, ei ole vastuolus
sätestatuga ja ei tähenda, et sellise vastutava töötajana
.2 lõigete 1 ja 2 tähenduses e füüsilise isiku tegevusloaga töötajana aktsepteeriti kaebuse esitajat . Kohus nõustub vastustaja selgitusega, et isik võib töötada antud erialal ka ilma tegevusloata, ent ei või olla ettevõtja vastutavaks töötajaks teehoiutööde eest
Seega puudus kaebuse esitajal alus usuks, et tulenevalt Maanteeameti senisest tegevusest arvestab ta kaebuse esitajale tegevusloa väljastamiseks erialase töökogemusena enne erialase kõrghariduse omandamist omandatud töökogemust. 26.Teiseks leiab kohus, et ainuüksi isiku subjektiivsel arusaamal põhinev lootus, et tema senist projektijuhi töökogemust arvestatakse erialase töökogemusena
.2 lg-te 3 ja 4 tähenduses ei kujuta endast kaitstavat õiguspärast ootust või usaldust. Haldusmenetluse seaduse kohaselt tuleb õiguspärase ootusega arvestada isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamisel. Samuti tuleneb HMS § 67 lg-st 1, et usaldus muutub kaitstavaks juhul, kui isiku usaldus haldusakti suhtes on endaga toonud kaasa HMS § 67 lg 2 sätestatud tagajärjed. Seega ainuüksi isiku lootus, et tema senist projektijuhi töökogemust enne kõrghariduse diplomi saamist arvestatakse erialase töökogemusena
Isegi sel juhul, kui varasemalt oleks hankemenetluses parima pakkuja väljaselgitamisel ja lepingute sõlmimisel hinnatud kaebuse esitaja vastvust pakkumise kutses esitatud kvalifikatsiooninõuetele teisiti ehk kaebuses väidetud viisil, ei saaks 8 kaebuse esitaja tuginedes õiguspärasele ootusele nõuda seadusega vastuolus oleva otsuse tegemist. Esmalt puudub alus väiteks, et vastustaja on sarnasel asjaolul käitunud samal viisil , kuna vastustaja on kinnitanud, et tegevusloa väljastamisel on kogu senise praktika jooksul nõutud pärast kõrgharidustasemel eriala omandamist tõõkogemuse omandamistning seda väidet kaebuse esiyaja kummutanud ei ole. Teiseks on siinsiinkohal asjassepuutuv esile tuua Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohta ebaõige halduspraktika kohta. Riigikohtu halduskolleegium on 6. detsembri 2004. a otsuses asjas nr 3-3-1-53-04 märkinud, et kuigi haldusorgan võib oma püsiva praktikaga anda aluse õiguspärase ootuse tekkimiseks, ei saa usalduse kaitset kohaldada eesmärgil jätkata ebaõiget halduspraktikat. Eelnimetatud kohtuotsuse kohaselt ei saa ebaõige halduspraktika jätkamist või laiendamist nõuda ka võrdse kohtlemise põhimõttele toetudes. 27.
.3 lg 1 kohaselt peab tegevusloa saamiseks füüsiline isik esitama Maanteeametile taotluse koos dokumentide koopiatega, mis tõendavad vastava teehoiutöö tegemise oskusi. Tegevusloa väljaandmiseks hindab Maanteeamet
.4 lg 1 kohaselt tegevusloa taotleja vastavust käesoleva seaduse §-s 25.2 sätestatud nõuetele ning kontrollib taotleja maksuvõlgnevuse puudumist. Kohus on eelnevalt esitanud põhjendused, millest tulenevalt asus seisukohale, et Maanteeameti otsustus tegevusloa väljastamisest keeldumise kohta põhjusel, et kaebuse esitajal ei ole täidetud
.2 lg-test 3 ja 4 tulenev erialase töökogemuse nõue, on õiguspärane ja kooskõlas seadusega. Menetlusosaliste vahel ei ole erimeelsust selles,et tegevusloa taotluse lahendamine on haldusmenetluseks, millele
lg 2 kohaselt laieneb haldusmenetluse seadus, arvestades
erisusi. HMS § 40 lg 2 sätestab haldusorgani kohustuse anda enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, temale võimalus vastuväidete ja arvamuse esitamiseks. Kohus leiab, et käesoleval juhul kaebuse esitajale sellise võimaluse andmata jätmine ei ole vaieldamatult käsitletav olulise rikkumisena. Nimelt sätestab HMS § 40 lg 3 juhused, mille puhul võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, selhulgas näeb viidatud lõike p 3 ette, et kõnealune kohustus puudub juhul, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Maanteeametile oli esitatud kaebuse esitaja poolt dokumendid seaduses sätestatud nõuetele vastavuse tõenduseks, sealhulgas erialast kõrgharidust tõendav 30.05.2006 välja antud diplom, millest tulenevalt oli Maanteeametile ka täiendavate selgituste ärakuulamiseta selge, et kaebuse esitajal erialasele kõrgharidusele vastavat erialast kolmeaastast töökogemust olla ei saa. Isegi juhul, kui asuda siiski seisukohale, et ülaltoodud erand käesoleval juhul ei kohaldunud, järeldub eespooltoodud kohtu seisukohtadest, et kirjeldatud menetlusnõude rikkumine ei võinud mõjutada asja otsustamist. Sama HMS § 58 sätestatud põhimõtet tuleb kohaldada ka seoses kaebuse iseenesest põhjendatud väidetega vaidlustamisviite puudumise kohta ehk teisisõnu ka nimetatud vorminõude rikkumine asja otsustamist mõjutada ei saanud . Kuna kohustamise eelduseks on toimingu või haldusakti õigusvastasus ning kohus on leidnud, et Maanteeameti keeldumine on olnud sisuliselt õiguspärane, kohustamisnõue R.V.le teehoiutööde ehitusjärelevalveloa väljastamiseks rahuldamisele ei kuulu. VI MENETLUSKULUD 9 28. HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HkMS § 93 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi (kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtaja jooksul) kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Käesolev otsus on tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Vastustaja menetluskulude väljamõistmist ei ole taotlenud ning seega menetluskulude jagamise küsimust ei tõusetu. Lea Kuuse kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.