Obsah (7)

§ 630§ 631§ 444§ 440§ 468§ 173§ 164

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtmisega Avalikult teatavakstegemine 12. juuni 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi Hagi ese nr 2-08-3207 V.K. versus A.S. ela

) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis

1. Rahuldada V.K.i hagi A.S.u vastu elatise nõudes ning välja mõista A.S.ult elatis 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus alates
2. jaanuarist 2008 V.K.i kasuks, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast lapse ülalpidamiseks, kuni poja xxxx xxxxxx xxxxx (sündinud xx. xxxxxx xxxx) täisealisuseni, s. o kuni xx. xxxxx xxxx. Muud otsustused
3. Seoses menetluskuludega ning otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega: 2.1 jätta poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda; 2.2 tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Selgitused otsusele edasikaebe korras ja tähtajas ning menetluskulude kindlaksmääramises
4. Selgitada: 3.1

§ 630

kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.2

§ 631

kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.3 apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Menetluse käik Hageja on esitanud
2. jaanuaril 2008 kohtusse nõude elatise väljamõistmiseks lapse ülapidamiseks kostjalt. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist seadusega kehtestatud miinimummääras alates
3. jaanuarist
4. Kostja on kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud ja on nõustud maksma kostjale elatisraha seadusega kehtestatud miinimummääras. Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud kohtuotsuse tegemiseks seoses hagi õigeksvõtuga. Seoses hagi õigeksvõtva kohtuotsusega jätab kohus

§ 444

lg 1 kohaselt otsusest kirjeldava osa välja ja põhjendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse.

1. Kohtu põhjendused 2.
2. Seisukoht hagis Hageja esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi täielik rahuldamine. 2.
3. Kohaldatavad seadused ja otsuse õiguslik põhjendus Vastavalt

§ 440

lg-le 3, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kui kostja võtab hageja õigeks, rahuldab kohus hagi (

§ 440lg 1).

Seoses hagi õigeksvõtuga, tuleb

§ 440lg 1 kohaselt teha asjas hagi õigeksvõtul põhinev otsus.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise. Hagi õigeksvõtuga teeb kohus järelduse hageja esitatud elatisenõude õiguspärasuses. Hagi rahuldamise õiguslikuks aluseks on PKS § 61 lg 2, mille kohaselt elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja laste vajadustest. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kehtestatud kuupalga alammäär on 2008. a 2 175 krooni. Kohus tunnistab hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 1).

2.3. Menetluskulude jaotus Vastavalt

173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173

lg 3).

§ 164

lg-s 1 on sätestatud põhimõte, mille kohaselt hagilises abieluasjas kumbki pool kannab oma menetluskulud ise. Pooltevaheline kohtuasja õigussuhe ese on sarnane hagilisele abieluasjale. Neid asjaolusid arvestades on põhjendatud menetluskulude jätmine poolte endi kanda. Toomas Lillsaar Kohtunik 2