Obsah (5)

§ 23§ 471§ 121§ 7§ 4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 15. mai 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-1282 Haldusasi V. P.´u kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Ehi

§ 23lg 3 p 1).

2. Saata määruse ärakiri V. P.´ule, vastustajale Tallinna Linnaplaneerimise Ametile ja kolmandatele isikutele T. K.´le ja tema esindajale N. S.le (AB Aivar Pilv), M. V.´le, K. N.´ile, S. E.´ele, A. L.´ile, S. S. M.´le, M. M.´le, E. R.´ile ja I. Y. G.´ile. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on menetlusosalistel õigus esitada Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebus 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Määruskaebus esitatakse määruse teinud esimese astme kohtu kaudu (

§ 471lg 1, 2 ja 3).

ASJAOLUD

1. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusprojektide läbivaatamise komisjon vaatas läbi X tn x pööningu väljaehitamise elamispinnaks projekteerimistingimuste taotluse ja leidis 24.08.2005 protokollilises otsuses nr 345, et hoone asukoht on mahuliselt sobiv ning tuleb vormistada ülemõõdistusprojekt, mis kooskõlastada linnaosa valitsusega, tervisekaitse talitusega ja tuletõrjeametiga ning esitada see kasutusloa saamiseks (tl 8).
2. V. P. esitas 24.05.2006 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile avalduse, milles palus läbi viia kontroll seoses naaberkinnistul X tn x toimuva ehitustegevusega ja kui kontrolli läbiviimise 1 käigus peaks selguma, et ehitis on ümber ehitatud korterelamuks ilma õigusliku aluseta, siis tehtaks naaberkinnistu X tn x ehitise omanikele EhS § 40 lg 2 alusel ehitise lammutamiseks ettekirjutus ja kui ehitise omanikud seda määratud tähtajaks ise ei tee, korraldada EhS § 40 lg 4 alusel ehitise lammutamine asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ( tl 46).
3. Tallinna linnaplaneerimise Ameti 03.07.2006 kirjaga nr 1/3-1/06/1978 teatati vastuseks V. P.u 24.05.2006 (ja 01.06.2006 ja 18.06.2006) taotlustele, et Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Ehitusoskontrolli osakonna töötaja kontrollis 01.06.2006 aadressil X tn x asuvaid ehitisi ning tõdes, et elamu ei vasta kinnitatud ehitusprojektile ning sellest tulenevalt on kinnistu X tn x omanik T. K. kutsutud selgituste andmiseks ning haldus- ja väärteomenetluse algatamiseks välja. Omanikku on teavitatud edasiste ehitustööde kohesest peatamisest (tl 49).
4. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusjärelevalve teenistuse ehituskontrolli osakonna vanemspetsialist leidis 28.12.2006 otsuses, et V. P.u 25.05.2006 avalduse alusel alustatud menetluse käigus kogutud andmete põhjal puudub alus X tn x omanikele ettekirjutuse tegemiseks, kuna T. K. on astunud samme X tn x ehitise seadustamiseks ja esitanud 03.08.2005 ehitusloa taotluse üksikelamu rekonstrueerimiseks. Amet vaatas projekti läbi 24.08.2005 ehitusprojektide läbivaatamise komisjoni ja komisjoni otsusega nr 345 otsustati, et taotlejal tuleb koostada ülemõõdistusprojekt, mis kooskõlastada linnaosa valitsusega, tervisekaitsetalitusega ning tuletõrjeametiga. Seejärel taotleda kasutusluba (tl 82). 4.V. P. esitas 27.06.2006 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Ehitusprojektide läbivaatamise komisjoni 24.08.2005 otsuse nr 345 tühistamiseks ja esialgse õiguskaitse kohaldmiseks. Kaebuse esitaja muutis korduvalt kaebuse taotlusi ja lõplikeks kaebuse taotlusteks, millega kohus kaebuse menetlusse võttis, on: 1) tühistada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Ehitusprojektide läbivaatamise komisjoni 24.08.2005 otsus nr 345; 2) tühistada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusjärelevalve teenistuse ehituskontrolli osakonna vanepspetsialisti Aare Kais´i 28.12.2006 haldusakti lõpetamise otsus; 3) kohustada Tallinna Linnaplaneerimise Ametit kaebuse esitaja 24.05.2006 taotlust X tn x ehitise lammutamiseks uuesti läbi vaatama ja teha otsus.
5. Kaebuses paluti kohaldada esialgset õiguskaitset ja peatada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusprojektide läbivaatamise komisjoni 24.08.2005 otsuse nr 345 täitmine, keelates kasutusloa väljastamine X tn x ehitisele kuni asjas kohtulahendi jõustumiseni. Tallinna Halduskohtu 30.06.2006 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, kuna taotlus ei ole lubatav. Kaebaja taotles

§ 121

lg 3 p 1 alusel haldusakti täitmise peatamist, arvestamata, et menetluse esemeks ei ole haldusakt, vaid toiming. Tallinna Halduskohtu 18.04.2007 määrusega jäeti V. P.u määruskaebus rahuldamata ja edastati lahendamiseks ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2007 määrusega haldusasjas nr 3-06-1282 jäeti V. P.u määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 7. märtsi 2007 määrus muutmata. KOHTU PÕHJENDUSED: 6.

§ 23

lg 3 p 1 kohaselt võib halduskohus määrusega jätta kaebuse või protesti läbi vaatamata, kui ilmneb, et selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et kaebuse esitaja poolt väidetavad asjaolud on tõendatud. Seega tuleneb

§ 23

lg 3 punktist 1, et halduskohus ei pea asja sisuliselt läbi vaatama, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. 2 Halduskohtusse pöördumise õiguse sätestab

§ 7

lg 1, mille kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kui haldusakt või toiming ei saa isiku õigusi rikkuda, siis pole isikul kaebeõigust. 7. Tallinna Ringkonnakohus on oma 28.05.2007 määruses käesolevas haldusasjas leidnud järgmist: „Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga selles, et Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusprojektide läbivaatamise komisjoni 24.08.2005 protokollilise otsuse nr 345 näol on tegemist menetlustoiminguga (HMS §-s 36 sätestatud selgitamisega), mitte aga haldusaktiga HMS § 51 lg 1 ja

§ 4lg 1 tähenduses, mille tühistamist võib halduskohtus taotleda.

Komisjoni protokolliline otsus ei ole suunatud isiku(te) õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Selles on otsustatud, milliseid toiminguid peab ehitise omanik enne X tn x kasutusloa taotluse esitamist läbi viima. Kuna protokollilises otsuses on sisuliselt selgitatud X tn x asuva ehitise omanikele, mida nad peavad ehitise seadustamiseks ette võtma, on see otsus suunatud haldusmenetluse ökonoomsuse tagamisele. X tn x asuva ehitise omanikel oli ja on õigus vormistada ülemõõdistusprojekt ning kooskõlastada see komisjoni protokollilises otsuses toodud asutuste ja ametitega ka ilma komisjoni vastava otsuseta. X tn x asuva ehitise omanike sellekohane õigus tuleneb ehitusseadusest, mitte komisjoni protokollilisest otsusest.“ Seega, kuna komisjoni protokolliline otsus ei riku kaebuse esitaja õigusi, puudub kaebuse esitajal selle otsuse vaidlustamiseks kaebeõigus ning kaebus tuleb taotluse osas - tühistada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Ehitusprojektide läbivaatamise komisjoni 24.08.2005 otsus nr 345 - jätta läbi vaatamata

§ 23lg 3 p 1 alusel.

1. Kaebuse taotluste - tühistada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusjärelevalve teenistuse ehituskontrolli osakonna vanepspetsialisti Aare Kais´i 28.12.2006 haldusakti lõpetamise otsus ja kohustada Tallinna Linnaplaneerimise Ametit kaebuse esitaja 24.05.2006 taotlust X tn x ehitise lammutamiseks uuesti läbi vaatama ja teha otsus – eesmärgiks on X tn x ehitise lammutamine. Selline kaebuse eesmärk nähtub V. P.u 24.05.2006 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile esitatud avaldusest, milles ta palus naaberkinnistul X tn x tõenäoliselt õigusliku aluseta ümber ehitatud ehitise omanikele teha EhS § 40 lg 2 alusel ehitise lammutamiseks ettekirjutus ja kui ehitise omanikud seda määratud tähtajaks ise ei tee, korraldada EhS § 40 lg 4 alusel ehitise lammutamine asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ( tl 46).
2. Kaebaja on kaebuses ja kaebuse täiendustes märkinud, et X x krundile ilma seadusliku aluseta ehitatud elamu seadustamisega ja kasutusloa andmisega vähendatakse kaebaja privaatsust, rikutakse tema õigust PS § 32 omandi puutumatusele, kuna on vähenenud kinnisasja väärtus ja piiratakse tema õigust omandit vabalt kasutada. Samuti rikutakse kaebaja PS § 26 tulenevat eraelu puutumatust ja naaberkinnistule ehitusseaduse nõudeid eirates ehitatud ehitisest võib eeldada ohtu, mis tekitab kaebajale ebakindlust (tl 41-42). Käesoleva kaebuse esemeks ei ole X x ehitise kasutusluba, vaid vastustaja keeldumine 28.12.2006 otsusega X x ehitise omanikele ehitise lammutamise ettekirjutuse tegemisest. Seega ei kontrollita käesolevas haldusasjas, kas X x ehitisele kasutusloa andmine rikub kaebuse esitaja kaebuses märgitud õigusi. Milliseid kaebaja õigusi rikub aga vastustaja keeldumine X x ehitise omanikele ehitise lammutamise ettekirjutuse tegemisest või milline on kaebaja põhjendatud huvi selle ehitise lammutamiseks, kaebuse esitaja hoolimata kaebuse korduvast 3 käiguta jätmisest kaebuses märkinud ei ole. Kaebuse täienduses (tl 79) on kaebaja vaid leidnud, et linnavalitsus oleks pidanud lammutamisest keeldumise otsuses kaaluma, kas kaebaja huvid (sealjuures täpsustamata, millised huvid) oleksid takistuseks T. K.le ehitusloa andmisel.
3. EhS § 40 lg 2 sätestab, et õigusliku aluseta ehitatud ehitise omanik peab sellise ehitise lammutama ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. EhS § 40 lg 2 puhul ei ole tegemist normiga, mis kohustab kohalikku omavalitsust omavolilise ehitise avastamisel tegema igal juhul ettekirjutuse ehitise lammutamiseks. EhS § 40 lg 2 paneb kohustuse omavolilise ehitise omanikule likvideerida ehitis kohaliku omavalitsuse poolt määratud tähtajaks. Nimetatud sättest ei tulene ka kaebuse esitajale subjektiivset õigust nõuda X x ehitise lammutamist. Kuna halduskohtusse saab pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks ning kaebuse esitaja ei ole hoolimata kaebuse korduvalt käiguta jätmisest selgitanud, milliste kaebuse esitaja subjektiivsete õiguste kaitseks on vajalik X x ehitise lammutamine, vaid kaebuse esitaja soovib kaebuses jätkuvalt kaitset sellele ehitisele võimaliku kasutusloa väljastamise eest, kusjuures sellekohast taotlust kaebuses esitatud ei ole, puudub kaebuse esitajal kaebeõigus. Käesolevas haldusasjas on ka Tallinna Ringkonnakohus oma 28.05.2007 määruses leidnud järgmist: „Nõustuda tuleb ka vastustaja ja kolmanda isiku seisukohaga selles, et V. P.u kaebus on menetluse käesolevas staadiumis perspektiivitu. Kaebaja väide ehitusprojektile mittevastavast ehitamisest ei saa iseenesest olla kaebuse rahuldamise aluseks, kui sellega ei kaasne kaebaja õiguste rikkumine. Kaebaja on väitnud privaatsuse vähenemist ja planeerimismenetlusse kaasamata jätmist, kuid ei ole käesoleva ajani toonud esile tema õiguste selliseid rikkumisi, mille kõrvaldamiseks võiks olla proportsionaalne kolmandatele isikutele kuuluva X tn x ehitise lammutamine.
4. Riigikohtu halduskolleegium on 23.10.2007 määruses kohtuasjas nr 3-3-1-42-07 leidnud, et
5. septembrist 2006 jõustunud halduskohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse seletuskirja kohaselt on

§ 23

lg 3 p 1 eesmärk eelkõige vähendada halduskohtute töökoormust, kõrvaldades menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ja protestid ehk lihtsalt sisutud haldusasjad. Eeltoodut arvestades tuleb kaebus ka taotluste osas - tühistada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusjärelevalve teenistuse ehituskontrolli osakonna vanepspetsialisti Aare Kais´i 28.12.2006 haldusakti lõpetamise otsus ja kohustada Tallinna Linnaplaneerimise Ametit kaebuse esitaja 24.05.2006 taotlust X tn x ehitise lammutamiseks uuesti läbi vaatama ja teha otsus - jätta läbi vaatamata

§ 23lg 3 p 1 alusel.

Aili Maasik kohtunik 4