) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Sama paragrahvi lg 2 teise lause kohaselt kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. M. F avaldus hagist loobumiseks on võetud toimikusse. Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse. Vastavalt
lg 1 p 1 kui hageja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, siis kohus kohale ilmunud kostja taotlusel jätab hagi läbi vaatamata. Kuna hageja, AS A-N ei ole kohtuistungile ilmunud, kuigi ta on teadlik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast, ning ei teatanud eelnevalt kohtule mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks, siis jätab kohus hagi läbi vaatamata.
lg-s 1 ettenähtud hagi läbi vaatamata jätmise välistavad asjaolud antud asjas puuduvad.
lg 3 kohaselt kui hagi jäeti läbi vaatamata, võib hageja taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Kuna sisulist kohtulahendit samades töövaidlusasjades ei ole, on töövaidluskomisjoni 16.01.2003 otsused täitmisele kuuluvad lahendid. Kui pärast töövaidluskomisjoni otsuse tegemist esitab sellega mittenõustunud pool hagi kohtusse ja loobub hagist ning kohus lõpetab asjas menetluse (
428 lg 1 p 3), siis selguse mõttes on otstarbekas märkida menetluse lõpetamise määrusesse, et täitmisele kuulub samas asjas tehtud töövaidluskomisjoni otsus (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus nr 3-2-1-79-03). Analoogiat kohaldades peab kohus õigeks märkida, et kui hageja AS A-N ei esita avalduse menetluse taastamiseks ja käesolev määrus jõustub, siis jõustuvad ka Töövaidluskomisjoni 16.01.2003 otsused, mis kuuluvad täitmisele. Menetluskulude jaotus: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (
ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Pooled ei esitanud kohtule taotlust menetluskulude hüvitamiseks, seega tuleb need menetluskulud jätta nende endi kanda. Määrus on tehtud eelnevast lähtudes ning juhindudes
§-dest 463-466, 660, 661. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.