) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
Poolte vahel on 22.09.2005.a sõlmitud tarbijakrediidileping nr 0501499/25st (tl 7-8). Lepingu juurde kuuluvad üldtingimused (tl 11-12). Lepingu kohaselt andis hageja kostjale krediiti 30 000 krooni intressimääraga 29,22 % koos tagastamise kohustusega. Kokkulepitud on samuti intress ja viivise protsent ning kuumakse suurus ja tähtaeg. Kostja ei ole põhinõuet, kõrvalnõudeid ega nende tingimusi vaidlustanud. Hageja on oma kohustuse täitnud, kuid kostja endale võetud kohustust täitnud ei ole. Vastavalt
§-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1, 3 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõuda viivist.
lg 1 ja § 94 lg 1 koosmõju kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda lepingus kokkulepitud määras. Leppetrahvi tasumise kohustus tuleb lepingu üldtingimuste p-dest 4.3 ja 5.3.
lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju 2 hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohutuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
Käesolevas tsiviilasjas tuleneb kahju saamata jäänud intressist ehk saamata jäänud tulust. Seega tuleb kostjalt välja mõista võlgnevus 29999.06 krooni, tasumata intress 3322.30 krooni, viivis 1449.93 krooni, leppetrahv 5999.81 krooni, võla kohtuvälise sissenõudmisega seotud kulu 900 krooni ja kohustuse mittenõuetekohase täitmisega tekitatud kahju 20000 krooni, mis kokku moodustab 61 671.10 krooni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb viivise, mis hagi esitamise ajaks ei olnud veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist alates 18.04.2006.a kuni põhinõude täitmiseni 29,22 % aastas. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas nii hageja kohtukulud kui ka kohtuvälised kulud ning asja läbivaatamiskulu (postikulu) pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.