lg 1 p 8 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Eeltoodut aluseks võttes leiab kohus, et käesolev hagi tuleb jätta
lg 1 p 8 alusel läbi vaatamata.
kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kohus asub seisukohale, et antud juhul on tsiviilasja lahendamine mõistliku aja jooksul ja võimalikult väheste kuludega muutunud võimatuks hageja passiivsuse tõttu. Kohus leiab, et kuna hagimenetlus toimub hageja eeldatava õiguse või huvi kaitseks ning
lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, tuleb hagejal osaleda kostjale hagimaterjalide kättetoimetamise võimaluste otsimises aktiivselt. Kohus selgitab, et tulenevalt
lg-st 1 loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 ja 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Maimu Laumets Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.