Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul
) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud (tl 24).
lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.
lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Tsiviilasi nr 2-06-18221 2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 kohaselt lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Hagi asjaolude kohaselt, millised
lg 1 kohaselt loetakse kostja poolt omaksvõetuks, sõlmis kostja 02.06.2004.a OÜ-ga Koigi Soojus üürilepingu nr P1-6-2004 (edaspidi Üürileping). 01.01.2006.a astus hageja OÜ Koigi Soojus asemele üürileandjaks kostja ja OÜ Koigi Soojus vahel sõlmitud üürilepingus, omandades sellega kõik Üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused. Kostjal oli kohustus alates 01.01.2006.a täita oma Üürilepingust tulenevad kohustused hagejale, st tasuda Koigi vallale tema kasutusse antud eluruumi eest üüri ning maksta talle osutatud teenuste eest Üürilepingus kokkulepitud viisil ja tähtajaks. Hagi asjaolude kohaselt kostja Üürilepingust tulenevat üüri ja kommunaalteenuste tasumise kohustust täitnud ei ole. Kostjal on hagejale viimase esitatud arvete nr 129/31.01.2006, 132/21.02.2006, 253/28.02.2006 ja 341/30.03.2006 alusel tasumata üür ja maksmata kommunaalteenuste eest kokku 2631.68 krooni. Sellega on kostja rikkunud omapoolset Üürilepingust tulenevat raha maksmise kohustust, milline asjaolu annab hagejale VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt õigustuse nõuda temalt selle kohustuse täitmist. Kuna kostja, vaatamata hageja meeldetuletustele, vabatahtlikult üüri ja kommunaalteenuste võlgnevust likvideerinud ei ole, on hageja õigustatud nõudma temalt selle kohustuse täitmist kohtu kaudu. Hageja nõue üüri ja kommunaalteenuste väljamõistmiseks kostjalt on hagis esitatud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle. 3. Asjaolu, et kostja ei täitnud tähtaegselt üüri ja kommunaalteenuste eest tasumise kohustust annab tunnistust sellest, et kostja viivitas Üürilepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmisega. Nimetatud asjaolu annab hagejale VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt õigustuse nõuda kostjalt viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Alates 01.01.2006.a kehtiva VÕS § 113 lg 1 kohaselt juhul, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuabki kostjalt viivist Üürilepingus kokkulepitud määras, st 0,2% viivitatud summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses kirjeldanud. Kostja ei ole viivise suurust, määra ega arvestuslikku õigsust vaidlustanud. Hageja nõue viivise saamiseks hagis esitatud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab selle. 4.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas nii hageja kohtukulud (riigilõiv) kui ka asja läbivaatamiskulud (postikulu) pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. Sirje Lahesoo Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.