Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Menetluse käik Kostjale on eelmenetluses antud hagiavaldusele vastamise tähtaeg, kuid kostja ei ole tähtaegselt vastanud.
lg 1 alusel loetakse sel juhul hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning kohus võib omal algatusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Asjas on leidnud tuvastamist, et kostjale kuulub korteriomand *(tl 12), mille haldamist teostab alates 01.jaanuarist 2006.a. hageja. 02.detsembril 2005.a. toimunud maja* korteriomanike üldkoosolekul kinnitati maja remondifondi suuruseks korteri üldpinna m2 kohta 3.00 krooni (tl 11). Lisaks arvestatakse kostjale kuuluva korteri kuludeks Koigi Vallavolikogu 08.septembri 2005.a. määrusega nr 21 kinnitatud „Elamute korrashoiu eeskirjade“ p 2 alusel kõrvalkuludena prügi, maja üldelektri, vee abonenttasu ja haldusteenust (tl 4-10). Hageja on kostjale esitanud arved kommunaalkulude tasumiseks perioodi eest 01.jaanuar 2006.a. kuni 31.mai 2006.a. 7014.80 krooni (tl 14-18). Kostja on jätnud arved õigeaegselt tasumata ning hageja on vastavalt seadusele ja vallavalitsuse otsusele arvestanud viivist 1221.24 krooni. Korteriomandiseaduse § 13 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksed, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 sätestab kaasomaniku kohustuse kanda vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna kostja vabatahtlikult hageja nõuet täitnud ei ole, on hageja õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist kohtu kaudu (VÕS § 101 lg 1 p 1). VÕS § 113 lg 1 ja 94 lg 1 koosmõju kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses sätestatud kui ka lepinguga kokkulepitud intressimääras. Hageja on arvestanud viivist 0,2% viivitatud summast iga tasumisega viivitatud päeva eest seisuga 30.juuni 2006.a. (tl 19). Seega tuleb hagi rahuldada täies ulatuses ja kostjalt hageja kasuks välja mõista kommunaalteenuste eest võlguolev summa 7014.80 krooni ja viivis 1221.24 krooni.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas nii hageja kohtukulud kui ka asja läbivaatamise kulud (menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud) pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t. kostja.
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Ingrid Niinemägi Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.