§-de 60 ja 61 alusel taotleb elatise suurendamist seadusega sätestatud miinimummäärani, s.o. hagiavalduse esitamise aja seisuga 1500.00 kroonini kuus. Kostja vastuväited Kostja ei vaidle elatise nõudele vastu, kuid on nõus elatise suurendamisega 1000.00 kroonini kuus. Kostjal on praegusest abielust kaks last ning lisaks kahele lapsele on kostja abikaasa lapsega kodus ning kostja töötasu on pere ainuke sissetulek. Lisaks kannab kostja täiendavaid kulutusi autoga töölkäimise tõttu, kuna muud transpordivõimalust ei ole. Kostja leiab, et elatise väljamõistmisel hageja poolt nõutud summas jäävad tema teised lapsed varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (tl 13-17). Menetluse käik Kostja ei ole pidanud vajalikuks osalemist kohtuistungil. Kuna mõlemad pooled on oma tõendid esitanud ning kohus on kostja seisukoha välja selgitanud, võib TsMS § 410 alusel vaatamata kostja puudumisele asja lahendada sisuliselt. Kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused
sätestab vanema kohustuse ülal pidada oma alaealist last.
lg-te 1 ja 2 kohaselt juhul, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks arvestades kummagi vanema varalist seisundit ja lapse vajadusi.
alusel on mõlemal poolel lapse suhtes võrdsed õigused ja kohustused.
lg 3 annab vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel õiguse huvitatud isikule elatise suurust muuta, mida on hageja ka antud juhul teinud, lähtudes sama sätte lg-st 4, mille kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja ei ole vaidlustanud nüüdseks juba 15-aastase lapse vajadusi, kuid on leidnud, et tema materiaalne olukord seda ei võimalda. Tõendamist on leidnud, et mõlemal poolel on loodud uus pere. Ka hagejal on lisaks lapsele, kellele ta elatist nõuab, veel kolm last (tl 4; 8). Nii hageja kui ka kostja töötavad ning nende palgatõenditest nähtub, et kostja töötasu on siiski suurem (tl 5; 18). Lisaks puuduvad tõendid, mis tingiksid poolte võrdsusest kõrvalekaldumise nende varalisest (kinnis- ja vallasvara) kindlustatusest lähtudes.
lg 5 kohaselt võib kohus vähendada elatise suurust alla
lg-s 4 nimetatud alammäära juhul, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Samas on lapsega kooselaval vanemal rahaline koormus lapse ülalpidamiseks niigi suurem ning kohtu arvates ei võta eelpoolnimetatud säte vanemalt, kes lapsega koos ei ela, kohustust töötada vajadusel suurema koormusega. Seega leiab kohus, et antud juhul ei ole põhjendatud elatise suuruse vähendamine alla seadusega sätestatud alammäära. Ka ei ole kohus tuvastanud elatise suuruse vähendamise aluseid
Hageja on nõudnud kostjalt elatist
lg 4 alusel, mis on ühele lapsele mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o. 01.jaanuarist 2006.a. ühele lapsele 1500.00 krooni kuus. Nimetatud elatis vastab lapse vajadustele ning on põhjendatud poolte varalist seisundit arvestades. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kostja kanda kõik menetluskulud, s.o. asja läbivaatamise kuluna menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud ja riigilõiv ning hageja taotlusel ka tema menetluskulud, esitades kohtule vastava avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asja läbivaatamise kulud ja riigilõiv kuulub sissenõudmisele Eesti Vabariigi kasuks vastava kohtumääruse alusel pärast lahendi jõustumist. Ingrid Niinemägi Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.