Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Menetluse käik Kostjale on hagimaterjalid ja eelmenetlusteade üle antud 15.juulil 2006.a. ja kostjale anti kirjaliku vastamise tähtaeg, kuid kostja tähtajaks kirjalikku vastust esitanud ei ole ega ole teatanud ka esinevatest seaduslikest takistustest. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest.
lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega põhjendatud õiguslikul alusel, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole seda teinud. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused
lg 2 kohaselt kohaselt rahuldatakse tagaseljaotsusega hagi ulatuses, milles hageja nõue on kostjale teatavaks tehtud, kui hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Tuginedes dokumentaalsetele tõenditele leiab kohus, et hagi on seaduslik ja õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Poolte vahel 03.veebruaril 2004.a. sõlmitud arvelduskrediidilepinguga nr 04-05284-KP avas hageja kostjale arvelduskrediidi limiidi summas 5000.00 krooni (tl 5-7). Tagatiseks oli kostja igakuine laekumine. Arvelduskrediit võimaldas kostjale teha tehinguid, kasutades arvelduskonto negatiivset saldot krediidisumma ulatuses, kusjuures krediidisumma kasutamise lõpptähtaeg oli 03.veebruar 2005.a. Krediidisumma kasutamise eest kohustus kostja tasuma lepingu sõlmimisel 16 % aastas kasutuses olevast krediidisummast igakuise intressi tasumise kuupäevaga 10.kuupäev. Kostja oma lepingulisi kohustusi ei täitnud ja nii moodustab põhiosa võlgnevus 12.juuni 2006.a. seisuga summas 4732.06 krooni (tl 8-14). VÕS § 101 lg 1 punktid 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja öelda leping üles. Hageja on kostjale teinud ettepaneku oma lepingulised kohustused täita (tl 17), kuid kostja seda ei teinud. VÕS § 101 lg 1 p 6, § 397 ja § 113 lg 1 alusel on hageja õigustatud nõudma vastavalt lepingu p-le 6.3 intressi ja viiviseid, mis hageja arvestustest lähtuvalt on 50.37 krooni ja ja 589.84 krooni (tl 15-16).
alusel on hageja õigustatud nõudma ka viivist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas nii hageja kohtukulud (riigilõiv) kui ka asja läbivaatamise kulud (menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud) pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o. kostja.
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Ingrid Niinemägi Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.