lg 4 kohaselt ei arvestata katseaja hulka aega, mil teenistussuhe on peatatud ATS § 108 p.1-4 ja p. 6 alusel.
Kaebaja on vabastatud teenistusest pärast töövõimetuse lõppemist katseaja ebarahuldavate tulemuste põhjal.
lg 2 kohaselt võib katseaja ebarahuldavate tulemuste põhjal ametniku vabastada katseaja kestel kui ka selle viimasel päeval. ATS § 22 lg 2 kohaselt hinnatakse katseajal ametniku töötulemusi ja vastavust ametikohal esitatavatele nõuetele.
ja 112 järgi on ametiasutuse juhil või tema poolt volitatud isikul ametisse nimetamise ja teenistusest vabastamise õigus. Ametiasutuse juht on kohustatud tagama asutuse tõhusa toimimise avaliku võimu teostamisel, mille üheks teguriks on tulemuslikult töötavad ja asjatundlikud ametnikud. Seetõttu on ametisse nimetamise õigust omaval isikul õigus teostada diskretsiooni ametniku ametikohale sobivuse väljaselgitamisel. Katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu teenistusest vabastamise korral ei ole seaduses sätestatud etteteatamist ega hüvituse maksmist. Ametnik, kelle suhtes on teenistusse nimetamisel kohaldatud katseaega, peab arvestama, et tema teenistussuhe on seadusega vähem kaitstud võrreldes ametnikuga, kes on teenistuses määramata ajaks vormistatud. Kuid ametiasutus peab ATS § 117 lg 1 p. 1 alusel teenistussuhte lõpetamisel vaidluse korral põhjendama, miks ta pidas katseaja tulemusi ebarahuldavaks. Riigikohus on asunud seiskohale (haldusasi 3-3-1-27-01), et ATS § 22 lg 2 annab administratsioonile õiguse hinnata ametniku töötulemusi ja vastavust ametikohal esitatavatele nõuetele ning seadus ei seo hindajat kohustusega tuua välja objektiivsed asjaolud, millel põhineb asutusepoolne hinnang, kuid katseaja tulemuste ebarahuldavaks lugemist peab motiveerima. Motiveerimine võib seisneda nii faktilistel kui hinnangulistel väidetel töötulemuste ja ametikohale vastavuse kohta. Seega on administratsioonil ulatuslik kriteerium ja hindamisruum, kuid kohus saab kontrollida , kas ametiasutus on ametniku töötulemuste ja ametikohale vastavuse hindamisel järginud kehtestatud menetlusreegleid ning kas kaalutlusõigust on kasutatud kooskõlas selleks volituse andnud normi eesmärgiga. Antud juhul on vastustaja leidnud, et kaebaja ei ole täitnud korrektselt oma teenistuskohustusi ega järginud vangla töö eripära ning püüdnud teha ümberkorraldusi töös, mis ei ole vangla tingimustes võimalik ning ei ole täitnud kaupluse töökorralduse nõudeid. Antud asjas on tunnistust andnud kohtuistungil Varje Jõgi, kelle ütluste kohaselt püüdis kaebaja teha vangla kaupluses ümberkorraldusi, mis ei ole kinnipidamise asutuse tingimustes võimalik, samas andis ütlusi Kesti Olesk, kellega koos kaebaja töötas, et kaupluse töö käis neile ülejõu ning nad ei julgenud tunnistada, et ei saanud hakkama. Kaebaja on väitnud, et talle pole tutvustatud kaupluse töökorraldust, kuidas kinnipeetavaid teenindada, samas on tunnistaja Varje Jõgi ütluste kohaselt tõendatud, et kinnipeetavate teenindamise kord on stendil kinnipeetavate ooteruumis väljas ning vastustaja esindaja sõnutsi on kogu aktide andmebaas kättesaadav arvuti vahendusel, seega on kohus seisukohal, et kinnipeetavate teenindamise kord pidi olema ka kaebajale kättesaadav ja teada ning seega ei vajanud see eraldi tutvustamist, samas on võimalik arvuti vahendusel tutvuda kõikide vanglatööd puudutavate aktidega. Seega ametnik teadis oma teenistuskohustusi ning pidi nendest juhinduma. Kinnipeetavate teenindamise kord nägi ette , et kinnipeetavad võivad siseneda kauplusesse ühekaupa, mida L.Sekajeva ei järginud. ATS § 22 lg 2 näeb ette, et enne katseaja lõppu viib vahetu ülemus ametnikuga läbi vestluse, mille tulemused kantakse ametniku atesteerimislehele. Antud juhul on vestlused läbi viinud vahetu ülemus , see on Peeter Teinfeldt, kes kohtuistungil tunnistajana tõendas, et on olnud sageli vestlusi L. Sekajevaga töö korralduse üle vangla kaupluses ning on selgitanud L. Sekejaevale vangla kaupluse töö iseloomu, ning seda, et vajadusel tuleb töötada kauem , on lahendanud L. Sekajeva probleeme teiste kaastöötajatega ning veendunud , et L. Sekajeva ei sobi antud tööle, samas märkis, et L.Sekajeva töös esinevad ebatäpsused ilmnesid ka inventuuri läbiviimisel. Kohus möönab, et kuigi pole kaevatavas haldusaktis toodud välja sisulisi motiive ning puudub atesteerimisleht , millele kantakse vestlustulemused ametniku ja vahetu ülemuse vahel, ei ole see haldusakti tühistamise aluseks, kuna haldusakt on üheselt mõistetav. Riigikohus on asunud seisukohale eelpoolnimetatud lahendis, et ainuüksi põhjalikumate sisuliste motiivide puudumine käskkirjas ei too kaasa vaidlustatud käskkirja tühistamist, kuna vaidlustatud käskkiri on selles toodud õiguslike aluste ja akti andmise põhjuste osas üheselt mõistetav. Kaebaja on küll esitanud ise lahkumisavalduse 10.04.2007 sooviga lahkuda alates 11.04.2007, järgimata ATS § 114 tulenevat etteteatamisnõuet. ATS § 114 lg 2 kohaselt esitab ametnik avalduse teenistusest lahkumiseks omal soovil teatades sellest ette üks kuu. Kaebaja ei ole seda nõuet järginud ning kaebajal puudub ka kokkulepe isikuga, kellel on teenistusest vabastamise õigus, ATS § 114 lg 21 alusel lühema etteteatamistähtaja suhtes. Kaebaja jäi arvates 11.04.2007 töövõimetuslehele, mille tõttu teenistussuhe peatus kuni 28.07.2007. Katseaega hakatakse arvestama töötaja tööleasumisest ning selle hulka arvatakse üksnes tegelik töötamise aeg. Teenistussuhte peatumise aeg (haigus) katseaja hulka ei arvata, sel juhul lükkub katseaja lõpetamise päev vastavalt edasi. Kohus on seisukohal, et vastustaja on õigesti lähtunud ATS § 117 lg 1 p. 1 , mille kohaselt on ametiasutus vabastanud teenistusest L.Sekajeva ametikohale mittevastavuse tõttu katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu , olles lähtunud ATS § 117 lg 2, mille kohaselt võib vabastada ametniku katseaja kestel kaasa arvatud selle viimasel päeval. 2. ületunnitöödest. Antud kohtuasjas käsitleb kohus ületunde, mis kaebajal väidetavalt on väljamaksmata jäetud , so. 27.02. ja 28.02 veebruarikuul 11 tundi ja aprillikuul 5 tundi. Kaebaja väidete kohaselt on ta nimetatud kuupäevadel töötanud hilisõhtuni , töö oli pingeline ja väsitav ning ületunnid on väljamaksmata jäetud. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja Varje Jõgi ütlustest nähtuvalt oli ta esimestel päevadel kaebajale saatjaks vanglasse sisenemisel ja väljumisel ning hommikul kella 8.00 ajal oli ta pääslas kaebajal vastas ning pärast 8-tunnist tööpäeva lõppu saatis ta kaebaja pääsla kaudu vanglast välja. Asjaolude selgitamiseks märgib kohus, et kaebajat oli vaja saata teise vanglaametniku poolt, kuna esimestel tööpäevadel 26.02 kuni 05.03.2007 ei olnud kaebajal kiipkaarti vanglasse sisenemiseks ja sealt väljumiseks. Samuti on märgitud tööaja arvestuse tabelisse (veebruar) 3 päeva kohta 24 töötundi. Kaebaja väited ületunnitöö kohta on paljasõnalised ning ainuüksi vanglast hilisem väljumine pärast tööaega ei tähenda veel ületunnitööd. Ületunnitööde teostamine on töötamine üle kokkulepitud tööajanormi, kaebaja on töötanud töögraafikute alusel ning korraldust teha ületunnitööd kaebajale antud ei ole. Tunnistaja Kersti Oleski ütluste kohaselt kui tehti ületunde, sai selle eest vabu päevi. Aprillikuus on L.Sekajeval tööajanormiks 56 tundi ning L. Sekajeva väidetavalt 5 ületundi tööajanormist rohkem töötatud aeg ei ole tõendatud. Toimikus olevast administratiivhoone turnikee väljavõttest nähtub kaebaja poolt sisenemine ja väljumine vangla territooriumilt , mis iseenesest ei näita ületööajanormi töötamist. Kaebaja on väitnud, et ta on töötanud lõunapausi ajal ning asendanud puuduvat ametnikku, mis on samuti tinginud ületundide tegemist. Asja materjalidest nähtuvalt on vastustaja selgitanud, et üldine lõunavaheaeg on kella 12-13.00 , mida teenistujad saavad kasutada lõunapausiks ning ei vahetu juht ega vangla juhtkond ei ole andnud korraldust kaebajale töötamiseks lõunapausi ajal ega asendada puuduvat ametnikku ning ületunnitööd, mis L. Sekajeva on teinud, on ka kaebajale välja makstud ning tegelikult on makstud kaebajale 39 ületunni eest lisatasu 2227.- krooni , so. kr. 273.80 rohkem. Kohus asub seisukohale, et kaebaja poolt väljatoodud rahalised nõuded töötatud ületundide eest on põhjendamatud ja alusetud. Kohus jätab kaebuse täies ulatuses rahuldamata ning lähtub HKMS § 25 lg 1 ja § 26 lg 1 p. 6 Menetluskulud puuduvad. Kohtunik Mare Priks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.