← Eesti

2-06-36760/20

Tsiviilasi nr 2-06-36760 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-06-36760 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mare Merimaa, Iko Nõmm, Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 16.

) § 158 kohaselt on aegumine nõude tunnustamisega katkenud, kuna kostja tasus võlga perioodil 28.11.2004 kuni 01.07.2005. Kostja on tasunud hageja esindajale 28.11.2004 10 000 krooni, 07.02.2005 1 000 krooni, 06.03.2005 3 000 krooni, 08.04.2005 2 000 krooni, 11.05.2005 2 000 krooni ning 01.07.2005 1 000 krooni. Seega hakkas aegumistähtaeg uuesti kulgema 01.07.2005 ja hagi on esitatud tähtaegselt. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja leidis, et hagi on aegunud

§ 146

lg 1 alusel, mille kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Pärnu Maakohus rahuldas hagi 28.09.2007 otsusega ning mõistis Andres Uustalult AS MEHTRANS kasuks välja 13 900 krooni põhivõlga ja 13 900 krooni viivist. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täies ulatuses kostja kanda. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 2 alusel kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne

  1. juulit 2002, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt hageja ja kostja vahel sõlmitud kokkuleppele võla tasumise kohta võlgnes Andres Uustalu AS-le MEHTRANS seisuga 08.03.2001 32 900 krooni ning kokku oli lepitud võla tasumise tähtaegades: kõik maksed tuli teha
  2. aastal. Sel ajal kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 kohaselt tuli kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele ning § 174 keelas kohustise täitmisest ühepoolse keeldumise. Samuti on hagejal õigus TsK § 231 lg 1 kohaselt nõuda viivist rahalise kohustise täitmisega viivitamise korral, kusjuures viivis võis sama sätte järgi olla määratud ka lepingus endas. Asjas puudub vaidlus (kostja ei ole 2

(4)sellekohast väidet esitanud) selles, et kostja on osaliselt võlgnevuse tasunud, tasumata on 13 900 krooni. Juba eeltoodust nähtuvalt on selge, et võla tasumise tähtpäev on saabunud. Seetõttu asus kohus seisukohale, et nii faktiliselt kui õiguslikult on hageja nõue põhjendatud. Viiviste vähendamist ei ole kostja taotlenud. Seega saab hagi rahuldamise takistuseks olla üksnes kostja viidatud asjaolu, et nõue on aegunud. Selles osas nõustus kohus täielikult hageja käsitlusega. Kuna kostja on ajavahemikus 28.11.2004-01.07.2005 osa nõudest rahuldanud, katkes sellega ka

§ 146

lg-s 1 nimetatud kolmeaastane aegumistähtaeg ning alles 01.07.2005 sai see tasumata summa osas uuesti alata. Võla osaline tasumine on nõude tunnustamine ja

§ 158lg 1 mõttes seega ka aegumise katkemise alus.

Nii hagi kui sellele eelnenud maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud enne nimetatud aegumistähtaja möödumist (vastavalt 14.02.2007 ja 01.12.2006), mistõttu on ebaõige kostja seisukoht hagi aegumise osas ning kostja taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldamisele ei kuulu. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Kostja palub täies ulatuses tühistada Pärnu Maakohtu 28.09.2007 otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on AS MEHTRANS hagi

§ 146

lg 1 kohaselt aegunud, mis ongi hagi rahuldamata jätmise aluseks.

§ 146lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

Esimese astme kohus on jätnud arvestamata, et kostja ei ole kunagi tunnistanud haginõuet ning ei ole hagis nõutud võlga tasunud. Vastuväited apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Vastustaja palub jätta menetluskulud apellandi kanda. Andres Uustalu võlga on tasutud kostja abikaasa K.U pangaarvelt võla sissenõudjale ASle Julianuse Inkasso Agentuur hagiavalduses tähendatud päevadel ja summades (28.11.2004 10 000 krooni, 07.02.2005 1 000 krooni, 06.03.2005 3 000 krooni, 08.04.2005 2 000 krooni, 11.05.2005 2 000 krooni ning 01.07.2005 1 000 krooni). Arvestades seda, et maksekorralduse selgitusse oli alati märgitud Andres Uustalu nimi ja kostja on möönnud endal pangaarve puudumist, aktsepteeris AS Julianuse Inkasso Agentuur sellist makseviisi. Eeltoodust tulenevalt katkes aegumistähtaeg kohustuse osalise täitmisega võlgniku poolt ja hakkas uuesti kulgema 01.07.2005 Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, olles tutvunud toimikus olevate materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebust on võimalik läbi vaadata kirjalikus menetluses ning maakohtu otsuse tühistamiseks puudub seaduslik alus. Otsus on seaduse nõuete kohaselt põhjendatud ning maakohus on materiaalõigusnormi kohaldanud õigesti ning on põhjendatult asunud seisukohale, et nõue ei ole aegunud.

§158

lg 1 järgi aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega.

§ 158

lg 2 järgi nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Maakohus tuvastas, et kostja maksis ajavahemikus 28.11.2004-01.07.2005 hagejale osa võlast ning on põhjendatult asunud seisukohale, et kohustise osalise täitmisega katkes

§ 146

lg-s 1 nimetatud kolmeaastane aegumistähtaeg ning 01.07.2005 algas tasumata summa osas uuesti aegumistähtaeg. Vastavalt

§ 146lg-le 1 esitas hageja nõude kostja vastu enne aegumistähtaja möödumist. 3

(4)Apellandi väide sellest, et ta ei ole tunnistanud hagiavalduses olevat nõuet ning ei ole hagis nõutud summat tasunud, on küll õige, kuid nõude aluseks on võla olemasolu. Võla olemasolu ja selle tunnustamine kostja poolt on tõendatud 8.märtsi 2001 kokkuleppega võla tasumise kohta, milles kostja kohustus maksma hagejale võla 32 900 krooni 30.märtsiks 2001 vastavalt kokkulepitud tähtaegadele ( t.lk.5). Kokkulepet tühistatud ei ole. Nõude tunnustamise seisukohalt ei ole oluline see, kas osaliselt oma võla tasus ta isiklikult või tegi seda kolmas isik tema korraldusel. Kokkulepe punktis 2.2. leppisid pooled kokku viiviste tasumises 0,5 % päevas tasumata jäänud summast. Seega oli hageja õigustatud nõudma ka viivist. Arvestades eeltoodut, on apellatsioonkaebus põhjendamatu ning rahuldamisele ei kuulu. Menetluskulude jaotamine Kuivõrd apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Iko Nõmm Mare Merimaa Malle Seppik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.