) § 61 lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kohus leidis, et hagejal on seaduslik õigus kasutada seoses tütre sünniga 11.10.2005 lapsehoolduspuhkust, mis on puhkuseseaduse § 29 lg 1 kohaselt mõeldud lapse vanemale kuni 3-aastase lapse kasvatamiseks. Hageja sissetulekuteks on lapsetoetus ja lapsehooldustoetus, vastavalt 300 ja 600 krooni. Lapse isadus on tuvastamata. Maakohus lähtus elatise suuruse määratlemisel lapsehooldustoetusest, mille jagas kolme isiku vahel: hageja ja tema kahe lapse vahel. Kostjal ei ole teisi ülalpeetavaid, ametlik töökoht tal puudub, sissetulekuks nimetas ta 4000 krooni kuus. Kohus leidis, et hageja lapsehoolduspuhkusel viibimine on mõjuvaks põhjuseks elatise suuruse vähendamiseks alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Ühtlasi märkis kohus, et kooskõlas
Apellatsioonkaebuse põhjendused Kostja A.P palub apellatsioonkaebuses Pärnu Maakohtu otsuse tühistada. Elatise suuruse vähendamine ei ole kooskõlas seaduse ja kohtu poolt tuvastatud asjaoludega. Kohus leidis, et lapsehoolduspuhkusel viibimine on mõjuvaks põhjuseks elatise suuruse vähendamiseks alla kehtestatud alammäära. Kohus ei viidanud perekonnaseaduse sättele, millele tuginedes ta vähendas elatise suurust alla
Kohtul ei olnud alust arvestada elatise suuruse osas lapse elukindlustusmaksete tasumist. Asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud on jäänud välja selgitamata. Tulenevalt TsMS § 351 lg-st 1 arutab kohus menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest. Kohtul on kohustus võimaldada pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoht. Kohus ei andnud hinnangut hageja poolt oma vara võõrandamisele ja selle tagajärjel varalise seisundi muutumisele. Kostja viitas asjaolule, et hageja on kohtumenetluse ajal tahtlikult halvendanud oma varalist seisundit, et vabaneda elatise maksmise kohustusest.
lg 2 kohaselt on elatise suuruse kindlaksmääramisel oluline vanema varaline seisund. Olukorras, kus hageja sissetulek ei ole suur, omab see asjaolu tähtsust. Kohus ei selgitanud välja, kas vara võõrandamisel hüvitati hagejale selle väärtus, mis omab samuti tähtsust elatise suuruse osas. Ka Riigikohus on asunud seisukohale, et kehtivast miinimummäärast väiksemas summas tuleb elatis välja mõista siis, kui miinimummääras elatise väljamõistmine oleks kohustatud vanema varalist seisundit arvestades talle ebamõistlikult koormav ega võimaldaks kohustatud vanemal säilitada minimaalselt vajalikku inimväärset elustandardit. Vanem peab tegema kõik endast oleneva lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks, vajadusel müüma rahaliste vahendite saamiseks ka temale kuuluvaid esemeid. Maakohtu seisukoht on eeltooduga vastuolus. Vanemahüvitise seaduse kohaselt on lapse emal õigus vanemahüvitisele kuni lapse 14 kuu vanuseks saamiseni. Seega on ka 2 riik lugenud mõistlikuks ja vajalikuks toetada vanemat kuni lapse 1 aasta ja 2 kuu vanuseks saamiseni, edasist lapsehoolduspuhkusel viibimist ei pea riik vajalikuks toetada. Seega võib vanem küll mitte töötada, kuid peab leidma võimaluse tulu saamiseks ja lapse ülalpidamiseks. Nimetatud printsiipi on võimalik kohaldada ka perekonnaseadusest tulenevate elatise vaidlustes. Hageja noorem laps on juba 2-aastane, mistõttu peab hageja leidma võimaluse oma elu korraldada nii, et tal oleks võimalik täita ülalpidamiskohustust. Maakohus on lähtunud asjaoludest ja taotlustest, mida hageja ei ole esitanud. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja ei viidanud asjaolule, et elatise väljamõistmisel jääks tema teine laps vähem kindlustatuks. Asja materjalist nähtuvalt suudab hageja elukaaslane tagada hageja ja tema teise lapse ülalpidamise. Kohus on omal algatusel jaganud hageja sissetuleku kolme isiku vahel. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja A.H vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning leiab, et maakohtu otsus on seaduslik. Hageja on pidevalt rõhutanud, et kohe, kui tütrele võimaldatakse lasteaiakoht, läheb ta taas tööle ja hakkab pojale elatist maksma. Hageja ei ole oma kohustustest kõrvale hoidunud. Kuni lapsepuhkusele jäämiseni maksis hageja elatist regulaarselt. Korteri müügist saadud rahast maksis ta ära võlgnevuse 21 000 krooni, millest teadaolevalt pidas kohtutäitur kinni kostja trahvid. Kohus märkis õigesti, et ka kostja võiks leida endale ametliku ja tasuvama töö: kostja väitel elatub ta juhutöödest, hoidudes sel viisil kõrvale maksude tasumisest. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjaliga, leidis, et Pärnu Maakohtu otsus tuleb kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 menetlusõiguse normi rikkumise tõttu osaliselt tühistada ning muuta elatise vähendamise alguskuupäeva. TsMS § 656 lg 4 kohaselt kui menetlusõiguse normi rikkumine puudutab lahendi seda osa, mille peale edasi ei kaevatud, siis otsustab ringkonnakohus, kas otsuse see osa tühistada. Kolleegium leiab, et maakohus on rikkunud asja läbivaatamisel oluliselt menetlusõiguse norme (TsMS § 438 lg 1) ning seetõttu tuleb, olenemata apellatsioonkaebuse põhjendustest, kontrollida maakohtu otsuse seaduslikkust ka elatise suuruse muutmise alguskuupäeva osas. Ülejäänud osas on maakohtu otsus õige ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
lg 3 kohaselt võib kohus huvitatud isiku nõudel vanema varalise seisundi või lapse vajadus muutumisel elatise suurust muuta. Ka TsMS §-st 497 tuleneb poolte õigus nõuda elatisnõude aluseks olevate asjaolude muutumisel elatise suuruse muutmist hagimenetluses.
lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps; seda võib teha ka juhul, kui ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused (
Antud juhul on kohus arvestanud, et hagejal sündis 11.10.2005 tütar, millega seoses viibib ta lapsehoolduspuhkusel. Sellest tingituna on hageja varaline seisund muutunud. Pärnu Maakohus ei tuginenud vaidluse lahendamisel asjaolule, millele hageja ise ei viidanud. Apellandi sellekohane väide ei ole õige. Hageja tugines hagiavalduses asjaolule, et ta ei suuda tasuda elatist kohtuotsusega väljamõistetud suuruses, sest ta on lapse sünniga seoses lapsehoolduspuhkusel ning tema sissetulekuks on toetused summas 900 krooni. Hageja väitel ei ole ta võimeline kuni tööle asumiseni tasuma elatist rohkem kui 200 krooni kuus. Neist asjaoludest pidigi kohus lähtuma. Kostja väidet, et hageja võiks väikelapse kõrvalt tegeleda ka kutsetööga, ei saanud kohus arvestada. Asjaolu, et riik ei toeta vanemat rahaliselt kuni lapse 3-aastaseks saamiseni, vaid oluliselt vähem, ei ole siinkohal võimalik arvestada. Maakohus hindas asjaolusid õigesti, leides, et kuni 3-aastase lapse hooldamisega seotud töisest tegevusest 3 eemalviibimist tuleb käsitada mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäära. Kohus on seejuures viidanud õigesti
lg-le 7, mille kohaselt on kostjal õigus nõuda hageja varalise seisundi muutumisel elatise suurendamist. Nõustuda tuleb apellandiga, et maakohus oleks pidanud andma hinnangu ka kostja väitele, et hageja on kohtumenetluse kestel tahtlikult halvendanud oma varalist seisundit: võõrandanud talle kuulunud kinnisvara. Selle puudumine ei mõjuta aga otsuse lõppjäreldust. Viidatud asjaolu ei võimalda teha hageja varalise seisundi kohta teistsugust järeldust. Kinnistusraamatu väljavõttest (tl 34) nähtuvalt omandas hageja ½ mõttelist osa kinnistust X (teise ½ osa omanikuks A.T), omanikukanne tehtud 21.06.2006. Samal kuupäeval on sisse kantud mõlema omaniku kaasomandi osadele hüpoteek SEB Eesti Ühispank kasuks summas 780 000 krooni. Eelmärgitust nähtuvalt ei saa nimetatud kinnistuosa võõrandamisest teha järeldust hageja varalise seisundi muutumise, seega ka selle tahtliku halvendamise kohta. Sõltumata viidatud vara omamisest või selle võõrandamisest ei ole võimalik järeldada, et hageja tegelik varaline seisund oleks sellest muutunud (hageja väitel on tema nimel olnud kinnisvara nüüd tema mehe nimel: „…ta kirjutas ½ maja tagasi oma nimele“ – 07.09.2007 eelistungi protokoll – tl 89). Pealegi ei olnud poolte vahel vaidlust selle üle, et nimetatud vara puhul on tegemist hageja perekonna eluasemega. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsustab kohus, millist õigusnormi tuleb asjas kohaldada. Maakohus, rahuldades hageja nõude, jättis ebaõigesti kohaldamata
Kuigi hageja ei olnud oma nõudes konkreetselt nimetanud, millisest ajast alates ta elatise vähendamist taotleb, oli esiletoodud asjaoludest ilmne, et hageja sissetulek oli hagiavalduse esitamise ajaks juba vähenenud. Kohus jättis kohaldamata
Nimetatud sättest tuleb lähtuda ka elatise suuruse muutmisel. Hagi aluseks olevatest asjaoludest tulenevalt ei olnud kohtul alust siduda elatise suuruse muutmist kohtuotsuse jõustumisega. Pealegi võiks hagi rahuldamine muutuda sel juhul mõttetuks, sest kohtuotsus ei pruugi enne hageja noorema lapse 3-aastaseks saamist (s.o mõjuva põhjuse kadumist) jõustuda. Ü. Jänes G. Kivinurm M. Klaar 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.