Tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja või kui kaja jäetakse läbi vaatamata. Hageja nõue ja põhjendused Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt poolte abielu on registreeritud 16.04.2004.a. Pooltel on ühine laps E. M., sünd. Xx.xx.xxxx.a. Abielusuhted kostjaga lõppesid, elavad eraldi. Kostja on lapse ülalpidamiskohustusest täielikult kõrvale kaldunud. Hageja palub mõista kostjalt välja tema kasuks lapse E. ülalpidamiseks elatis summas 1800 krooni igakuiselt. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kohus saatis 14.06.2007 kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat esitama kirjalik vastus 20 päeva jooksul alates hagiavalduse kättesaamise päevast. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude said kostja ema kätte 18.06.2007 kostjale edasiandmiseks. Kostja ei ole kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada kostjate kahjuks. Kostja: S. M. ei ilmunud 14.05.2008.a. kohtuistungile, mitteilmumise põhjustest ei teavitanud, kohtukutse sai 07.04.2008.a. kostja isa V. M.kostjale edasiandmiseks, kohtukutse on avaldatud ka AT kaudu 19.03.2008.a. hageja taotlusel. Kohtu õiguslik põhjendus Vastavalt
lg 1 kirjeldava osa võib jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus tutvunud hagiavaldusega ning uurinud ära tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseis tõendeid leidis, et hagiavaldus elatise nõude osas on õiguslikult põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsuse elatise nõudes. Vastavalt
lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja taotluse või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostjad poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hagi üle, mistõttu kuulub hagi elatise nõude osas rahuldamisele täies ulatuses.
kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Hageja esitas taotlust teha tagaseljaotsuse elatise nõude osas.
(tagaseljaotsuse tegemine kostja kohtuistungile ilmumata jäämise korral) lg 1 kohaselt teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist,. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
Tagaseljaotsuse võib siiski teha ühisvara jagamise asjas või muu abikaasade varalist vahekorda puudutava hagi suhtes, kui asja saab lahendada eraldi muust abieluasjast.
(osaotsus) lg 1 kohaselt kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. Kohus on seisukohal, et elatise nõude osas hagi on lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha elatise nõudes eraldi otsuse ning see kiirendab asja läbivaatamist ja vastab lapse huvidele. Hagi abielulahhutuse nõude osas jätkab kohus menetlust. Kohus leiab, et hagi on tõendatud tsiviilasja kirjalike tõenditega ning õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse § 49, 50, 61 lg 1-4, § 70. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele elatise 1800 krooni tütre ülalpidamiseks. Kohus, ära kuulanud hageja seletused, uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi elatise nõude osas tuleb rahuldada.
lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
Kohtuistungil jäi hageja hagiavalduses toodud nõuete juurde ning palus mõista kostjalt elatis hageja kasuks poja ülalpidamiseks summas 1800 krooni igakuiselt. Kohus leiab, et laps elab koos hagejaga. Hageja seletuste alusel kohus jõuab arvamusele, et kostja ei täitnud lapse ülalpidamise kohustusi. Vastavalt PkS § 50 lõikele 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seega kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisavalt, siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt PkS § 60 lõikes 1 sätestatud lapse ülalpidamiskohustuse täitmist. Vastavalt PkS § 60 lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2006 aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast 3000 krooni ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1500 krooni. Alates 01.01.2007.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 1800 krooni. Tegemist on miinimum elatisega. Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulusid elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Sellest põhimõttest lähtudes peavad mõlemad vanemad ka oma elu korraldama selliselt (ka lahus elavad vanemad),et lapse huvid oleksid maksimaalselt kaitstud. Perekonnaseaduse § 61 lg 3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PkS § 70 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Hageja esitas hagiavaldus 05.06.2007.a
lg 1 kohaselt ei saa kostja tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Hageja, kelle kohalolekul on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kohtukulud Riigilõivu (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest: elatise nõudmise hagi avalduse läbivaatamine.
kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
S ) 49, 50, 61 lg 1-4, § 70;
, 413, 434436, 440-442, 450, 452, 468 lg 1 p 1, 164 lg 1, 173 ;RLS § 22 lg 1 p 2. Natalja Losevtsova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.