) § 142 lg 1, § 143, § 146 lg 1 ja § 147 lg-te 1 ja 2 alusel kohaldada aegumist. Hagiavaldusest nähtuvalt põhineb hageja nõue 15.07.2002 sõlmitud kasutusrendi lepingul nr 0042131L, mille hageja ütles üles 30.05.2003. Hageja nõuab kostjalt kolme viimase kuu lepingujärgsete rendimaksete võlgnevuse tasumist järgmiste arvete alusel. Arve nr 8126850880 summas 6 645,19 krooni, rendimakse periood 30.02.2003-30.03.2003, arve maksetähtpäev 30.03.2003; arve nr 8127981020 summas 6 645,19 krooni, rendimakse periood 30.03.2003-30.04.2003, arve maksetähtpäev 30.04.2003; arve nr 8129148175 summas 6 645,19 krooni, rendimakse periood 30.04.2003-30.05.2003, arve maksetähtpäev 30.05.2003.
lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.
lg-test 1 ja 2 tulenevalt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kusjuures nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava 2
Kostja vaidles vastu sellele, et hageja nõuab temalt vara realiseerimisega seotud kulu (müügiteenuse maksumuse) hüvitamist summas 8 059,32 krooni. Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud vara realiseerimise ja tagastamisega seotud kulutuste tekkimist. Hageja teatas kostjale lepingu ülesütlemisest 07.05.2003. Kostja tagastas 30.05.2003 auto hageja poolt määratud kohta OÜ Balti Realiseerimiskeskuses ning andis auto üle hageja poolt volitatud esindajale, kes vormistas vara üleandmise-vastuvõtmise akti. Kuna hageja poolt 07.05.2003 saadetud lepingu ennetähtaegse ülesütlemise teatises ei olnud märgitud liisingueseme tagastamise aega, siis tuleb lugeda sõiduauto viivitamata tagastatuks. OÜ Balti Realiseerimiskeskuse koostatud vara üleandmise-vastuvõtmise aktist ei nähtu, et sõiduautol oleks ülevaatuse käigus leitud puudusi või sõiduauto ei oleks olnud tehniliselt korras. Hageja ei ole esitanud dokumentaalseid tõendeid sõiduauto puuduste või tehnilise korrastamisega seotud kulutuste kandmise kohta. OÜ Balti Realiseerimiskeskus arve müügiteenuse eest on põhjendamatu ja hageja ei ole näidanud, milles müügiteenuse tasu seisneb ja kuidas see on kujunenud. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Harju Maakohus jättis 05.11.2007 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud AS Hansa Liising Eesti kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt tuleb AS Hansa Liising Eesti arvetest nr 8126850880, nr 8127981020 ja nr 8129148175 tulenevate lepingujärgsete maksete võlgnevuse nõudele kohaldada aegumist ning jätta hageja nõue 19 935,57 krooni kasutusrendi lepingu järgsete tasumata maksete osas rahuldamata aegumise tõttu.
lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.
Sama paragrahvi 2. lõike järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele 3
lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuste täitmisest. Kostja taotles aegumise kohaldamist
järgi ning eeltoodud põhjusel ei ole hageja materiaalõiguslikult õigustatud nõudma kostjalt arvetest nr 8126850880, nr 8127981020 ja nr 8129148175 tulenevate kohustuste täitmist. Hageja on nõudnud vara realiseerimisega ja tagastamisega seotud kulutuste hüvitamist VÕS § 367 lg 4 alusel. Kasutusrendi lepingus nr 0042131L sätestati, et lepingu ennetähtaegsel lõppemisel kuulub vara liisinguandja poolt võõrandamisele. Nimetatud vara võõrandamisest saadud raha arvelt kustutatakse esmajärjekorras lepingu lõpetamise ja vara võõrandamisega kaasnevad dokumentaalselt tõendatud ja põhjendatud kulud, seejärel lepingu lõpetamise hetkeni tasumata lepingust tulenevad maksed. Kohus tegi kindlaks, et hageja ei ole tõendanud vara realiseerimise ja tagastamisega seotud kulutuste kandmist kokku summas 8 059,32 krooni. Hageja ei ole esitanud kohtule vara realiseerimisega ja tagastamisega seotud kuludena OÜ Balti Realiseerimiskeskuse arvet nr 120188 koos lisadega kostjale. Hageja volitatud esindaja poolt 30.05.2003 koostatud vara üleandmise-vastuvõtmise aktist ei nähtu, et sõiduautol oleks ülevaatuse käigus leitud mingeid puudusi või et auto ei oleks olnud tehniliselt korras. Hagist ei selgu, milles müügiteenuse tasu seisneb ja kuidas sellises suuruses tasu summa on kujunenud. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 05.11.2007 otsuse täies ulatuses ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja 37 169,76 krooni. Apellant palub jätta menetluskulud vastustaja kanda, sealhulgas mõista vastustajalt apellandi kasuks välja apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud. Hageja vaidleb apellatsioonkaebuses vastu debitoorse võlgnevuse nõude rahuldamata jätmisele aegumise tõttu. Hageja täpsustas 17.04.2007 arvamuses hagi vastuse kohta (kohtusse saabunud 30.05.2007) nõude kujunemist ning selgitas VÕS § 88 lg 6 alusel, et luges vara müügist laekunud raha arvelt kõigepealt kustutatuks debitoorse võlgnevuse summas 19 935,57 krooni ning ülejäänud summa arvelt vähendas vara jääkmaksumust. Seega kuulus pärast vara müüki kostja poolt hüvitamisele vara jääkmaksumuse hüvitamata osa 29 110,44 krooni ja vara müügiteenus summas 8 059,32 krooni, kokku võlgnevus 37 169,76 krooni. Kohus ei ole kaevatavas otsuses põhjendanud, miks ta ei võta arvesse hagiavalduse täpsustust, ning on kohaldanud aegumist nõuetele, mida hageja ei ole esitanud. Isegi juhul, kui eeldada, et vara müügist saadud summa arvel ei kustutanud hageja esmajärjekorras kostja debitoorset võlgnevust, ei saa tasumata rendimaksete nõuet pidada aegunuks, kuna kasutusrendi lepingust tulenevate nõuete lõplik suurus selgus alles pärast vara müüki 31.10.2003. Juhul kui hagejal oleks õnnestunud võõrandada liisinguese kõrgema hinnaga kui kostja vastu kasutusrendi lepingust tulenevate nõuete summa, siis oleks nõuded saanud rahuldada vara müügist laekuva raha arvelt. Aegumistähtaja kulgemine algas 31.10.2003. Hageja esitas nõude maksekäsu kiirmenetluses 07.07.2006 ja hagimenetluses 20.09.2006, seega tähtaegselt. Apellant märgib täiendavalt, et esimese astme kohus on ebaõigesti arvutanud arvetest nr 8126850880, nr 8127981020 ja nr 8129148175 tulenevate nõuete aegumistähtaega, sest kui eeldada, et nõuete aegumise tähtaeg algas kohtuotsuses märgitud ajal, s. o 31.03.2003, 01.05.2003 ja 31.05.2003, siis ei saanud
järgi algas debitoorse võlgnevuse aluseks olevate arvete aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutus sissenõutavaks, s. o 31.12.2003. Esimese astme kohus ei ole kaevatavas otsuses selgitanud, miks ta jätab hageja kasuks välja mõistmata liisingueseme jääkmaksumuse hüvitamata osa. Selle nõude osas on kohtuotsus täielikult põhjendamata. Kasutusrendi lepingu üldtingimuste punktis 5.19 on pooled kokku leppinud, et vara võõrandamisel on rentnik kohustatud hüvitama rendileandjale vara jääkmaksumuse ja müügihinna vahe, juhul kui vara võõrandamisest saadud summa ei kata ära vara jääkmaksumust. Apellant ei nõustu esimese astme kohtu seisukohaga, et ta ei ole hagejana tõendanud vara realiseerimise ja tagastamisega seotud kulutuste kandmist summas 8 059,32 krooni. Hageja esitas kulutuste kandmise tõendamiseks OÜ Balti Realiseerimiskeskus müügiteenuse koondarve nr 120188 koos lisade ja hageja kontoväljavõttega, millest nähtub arve tasumine kostja kasutuses olnud sõiduauto Audi A4 Quattro osas. Hageja põhjendas 17.04.2007 kirjalikus arvamuses kulu tekkimist ja selgitas, et müügiteenus moodustas 3 % vara käibemaksuta müügihinnast. Kaevatavast otsusest ei nähtu põhjendus, miks hagejale esitatud koondarve ja kontoväljavõte müügiteenuse lisakulu kandmist ei tõenda ning miks kulutused liisinguesemete müügiteenuse sisseostmisele ei ole kohtu arvates mõistlikud ega põhjendatud. Kohtu väide, et sõiduk oli tehniliselt korras, ei ole asjakohane, kuna see ei seostu vajadusega teha kulutusi vara realiseerimiseks. Hageja selgitab, et vara realiseerimine toob endaga alati kaasa teatud kulutusi ning kulutused VÕS § 367 lg 4 tähenduses oleksid kaasnenud ka siis, kui hageja ise oleks vara müünud. Kuna hageja põhitegevuseks ei ole sõiduautode müük ning tal puuduvad selleks vajalikud tehnilised vahendid ja personal, siis on hageja sõlminud tagastatud rendiautode võõrandamiseks vastavad teenuste osutamise lepingud professionaalsete automüüjatega. Käesoleval juhul teostati vara realiseerimine OÜ Balti Realiseerimiskeskus vahendusel. Asjas ei oma tähtsust, kes konkreetselt tegeles vara võõrandamisega, vaid vara võõrandamise eest küsitud müügiteenuse tasu mõistlikkus. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ega tõendanud, et müügiteenuse tasu oli käesoleval juhul ebamõistlikult suur või et hagejal oleks olnud võimalik vara võõrandada väiksemate kulutustega. Hageja leiab, et kulutused müügiteenusele olid vältimatud ja põhjendatud ning kohus ei ole motiveerinud, miks ta asus seisukohale, et hagejale vara võõrandamisega kulusid ei kaasnenud või et need ei olnud mõistlikus suuruses. 13.03.2008 esitas apellant vastuseks apellatsioonkaebuse vastusele väite, et poolte vahel 15.07.2002 sõlmitud lepinguga võttis kostja üle hageja ja OÜ Udrek vahel sõlmitud kasutusrendi lepingust nr 0024877L tulenevad liisinguvõtja õigused ja kohustused. Harju Maakohtu 04.10.2007 kohtuistungil esitas kostja esmakordselt väite, et pooltevahelist õigussuhet ei saa kvalifitseerida liisingulepinguna, millele vastuväiteks esitatud hageja tõendit (OÜ Udrek avaldus kasutusrendi lepingust nr 0024877L tulenevate õiguste ja kohustuste üleandmise kohta) maakohus keeldus vastu võtmast ja keeldus tõendi vastuvõtmisest keeldumist protokollimast. Hageja ei saanud tõendit enne 04.10.2007 kohtuistungit esitada, kuna varem ei olnud kostja antud asjaolule tuginenud. Kuna esimese astme kohus ei andnud nimetatud asjaoludele kohtuotsuses õiguslikku hinnangut, ei saanud hageja pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimist puudutavat vaidlust käsitleda ka apellatsioonkaebuses. Seoses eeltooduga palub apellant ringkonnakohtul nimetatud tõend vastu võtta. Vastuväited apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Vastustaja palub jätta kõik menetluskulud apellandi kanda. Vastustaja vaidleb vastu apellandi esitatud uue tõendi vastuvõtmise taotlusele. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.