Obsah (6)

§ 81§ 422§ 127§ 113§ 94§ 101

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Margo Klaar ja Urmas Reinola Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2008.

) § 492 lg. 1 kohaselt läheb kindlustusandjale üle tema poolt hüvitatava kahju ulatuses kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. AS Falck Eesti ja Finesco AS on

1. juulil
2. a. sõlminud 3 tehnilise valve lepingu nr. P- 97/1810 (lepingu lisa nr. 12, P-97/1810,
3. veebruar
4. a.), mille esemeks on aadressil Pärnu mnt. 186, Tallinn, asuva tehnikakaupluse tehnilise valve teostamine. Lepingu lisas oli ka määratletud objekti valvesoleku režiim: esmaspäevast reedeni kella 21.00 kuni
5. 00, laupäeval
6. 00 kuni
7. 00, pühapäeval kogu ööpäev. Nimetatud leping on kestusleping, mille suhtes kuuluvad

RakS § 12 lg. 1 alusel kohaldamisele

1. juulil
2. a. jõustunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) ja

-i vastavad sätted. Tehnilise valve lepingu puhul on tegemist kolmandat isikut kaitsva lepinguga

§ 81lg.

1 mõttes.

§ 81lg.

1 alusel võib lepinguga kaasneda kohustus arvestada kolmanda isiku huvide või õigustega samal määral kui võlausaldaja huvide või õigustega. Sellist kohustust eeldatakse, esmalt, kui kolmanda isiku huvid või õigused on lepingu täitmise käigus ohustatud samal määral kui võlausaldaja huvid või õigused ning võib eeldada võlausaldaja tahet kolmanda isiku huvisid või õigusi kaitsta ja võlausaldaja tahe kolmanda isiku huvisid või õigusi kaitsta ning kolmas isik on võlgnikule äratuntav. Eelnimetatud tingimused peavad esinema üheaegselt. Tingimuse puudumisel ei laiene lepinguline kaitsekohustus kolmandatele isikutele, kes ei ole lepingu pooleks. Kui

§ 81lg.

1 sätestatud eeldused on täidetud, tekivad kolmandate isikute õigused lepingupoolte tahtest sõltumata, kuivõrd antud normi puhul on tegemist kolmandat isikut kaitsva lepinguga. Kohustuse rikkumise korral võib kolmas isik nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist (

§ 81lg.

2). Vaidlust ei ole asjaolu üle, et

1. septembril
2. a. toimus kindlustuskohas Tallinnas Pärnu mnt. 186 asuvas tehnikakaupluses vargus. Sisse oli murtud katusel paikneva kõrgenduse akna eemaldamise teel, edasi lõhuti vahelagi ning redeli abil siseneti kodukino demonstratsiooniruumi. Ruumis paiknev andur oli kostja juhtimiskeskuse tehnilise eksperdi J. Kullamaa koostatud akti kohaselt saboteeritud, lääts oli sisse vajutatud. J. Kullamaa on ütlusi andes kinnitanud, et kui anduril oleks tõrge olnud eelnevalt, ei oleks valvesüsteem valvesse läinud. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja sai valveobjektilt häiresignaali
3. septembril
4. a. kell
5. 15 ning patrullekipaaž saabus kell
7. Kostja on küll viidanud hagiavalduses märgitud kuupäevale
8. septembrile
9. a. ja vaidlustanud sellest tulenevalt varguse toimumise võimaliku ajavahemiku. Nimetatud asjaolu on aga ümber lükatud Falck Eesti AS-i valvestussignaalide väljavõttes tooduga ning kostja enda kirjaga uurijale D. Medvedevile, millest nähtub, et objekt valvestati
10. septembril
11. a. kell
12. 08 (kriminaalasi lk. 15 - 18). Nimetatu on kooskõlas tunnistaja Arvo Sala ütlustega, kes kaupluse tööpäeva lõpus sulges. Vaidlust ei ole ka selles, et kauplusest varastati elektroonikaesemeid. Kostja on vaidlustanud varastatud kauba koguse ehk kahju suuruse. Varguse kohta on alustatud kriminaalmenetlust (kriminaalasi nr. 04231704544) KrS § 199 lg. 2 p. 8 tunnustel. Arvo Sala on kriminaalasja menetlemise käigus andnud ütlusi, et ta sulges kaupluse ukse laupäeval kell
13. 00 –
14. 15, pühapäeva,
15. septembri
16. a. hommikul kell
17. 30 helistas aga AS Falck Eesti, teavitades häirest.
18. juulil
19. a. sõlmitud lepingu nr. P–97/1810 (elektroonilise valve organiseerimise kohta) punkti
20. 2 kohaselt kohustus kostja häiresignaali valvepulti saabumisel koheselt saatma valveobjektile oma patrullekipaaži ning välja selgitama häire põhjuse ning tagama valveobjekti valve ning kaitse. Tehnilise valve lepingus võetud kohustuste täitmisel pidi AS Falck Eesti kui professionaalset turvateenust osutav äriühing tagama oma valve ja kaitsetegevusega valveobjektil asuva vara säilivuse ning valveobjekti puutumatuse ja ohutuse (lepingu p.
21. 1). Selleks pidi kostja lepingu punkti
22. 3 kohaselt komplekteerima turvateenistuse isikkoosseisu vastava professionaalse ettevalmistuse ja eriväljaõppe saanud isikutest ning kindlustama turvatöötajate poolse korrektse ülesannete täitmise. 4 Pooltel on vaidlus selles, kas kostja rikkus valvelepingu täitmisel lepingu punktis
23. 2 toodud kohustusi, seega tuleb hinnata kostja tegevust/tegevusetust häire põhjuse väljaselgitamisel. Asjas esitatud tõendite kohaselt on tuvastatud, et vargad sisenesid katusel paikneva kõrgenduse akna eemaldamise teel, edasi lõhuti vahelagi ning redeli abil siseneti kodukino demonstratsiooniruumi. Kostja vastuväidete kohaselt ei kontrollinud nad hoone katust, kuivõrd selleks puudusid vastavad tehnilised vahendid, sest sinna ei olnud statsionaarset redelit paigaldatud. Kostja seisukoha kohaselt ei olnud nad kohustatud kohapealset mehitatud valveteenust osutama, kuivõrd kontaktisik Arvo Salale häirest teatati ning viimane lubas objektilt lahkuda. Kostja seisukohad ei ole põhjendatud ega kooskõlas lepinguliste kohustustega. Kostja rikkus valveteenust, jättes välja selgitamata häire tegeliku põhjuse, tagamata sellega valveobjekti piisava valve ja kaitse. Hageja on põhjendatult viidanud asjaolule, et häire põhjuse väljaselgitamiseks oli vajalik kontrollida katust, võimalik paluda kontaktisikul valveobjektile kohale tulla või jääda objektile valvama. Arvestades turvalepingu olemust ja eesmärki, oli kostjal kohustus kontrollida kõiki sissemurdmise võimalusi, sealhulgas sisenemist katuse kaudu, ning samuti teavitada kontaktisikut vajadusest kontrollida häire põhjust ruumisiseselt. Tähtsust ei saa omada asjaolu, et puudus redel. Hagiavaldusele lisatud ning kahjukäsitlustoimiku fotomaterjalist nähtuvalt on hoone 1 – 2-korruseline. Turvafirma kohustus on välja selgitada objekti suhtes, millele valveteenust osutatakse, võimalikud sissemurdmise riskikohad ning täitjana peab ta olema suuteline neid kontrollima. Lepingu punkti
24. 4 kohaselt kohustub tellija looma täitjale tingimused turvateenuste osutamiseks ja osutab täitjale tema ülesannete täitmiseks vajalikku muud lepingu täitmiseks põhjendatud kaasabi. Seega, kui puudus redel, oli võimalus välja kutsuda kontaktisik, aga mitte objektilt lahkuda, veendumata selle korrasolekus. Tähtsust ei saa omada asjaolu, et kontaktisikuks olnud Arvo Sala lubas objektilt lahkuda, vaid informatsiooni sisu, mis edastati A. Salale. Kostja esindaja sõnul telefonisalvestused säilinud ei ole. A. Sala ei olnud valveteenust osutavaks isikuks, kes pidanuks objektile välja sõitma, asjaolu, et tal seda teha paluti, tõendatud ei ole. Võimaluse, et kontaktisikut kätte ei saada, on pooled lahendanud lepingu punktis
26. Tunnistaja Aivar Kuningase ütluste kohaselt on äriühingule valveteenust osutanud kostja. Vaidlusalusel objektil on ka varasemalt vargusi toimunud. AS-i Falck Eesti esindajale oli teada sissemurdmise võimalus läbi katuse, lae ja akna, vahelagi oli olemas kaupluse avamisest saadik. Tunnistaja kinnitusel oleks sissemurdmine olnud avastatav katusele minnes. Nii A. Sala kui A. Kuningase ütluste kohaselt oli varasem sissemurdmine toimud katuse kaudu; kostja enda töötaja Gunnar Lemba kinnitas, et katuse kaudu sissemurdmisi esineb umbes paar korda aastas. Seega pidi kostjale olema teada võimalus siseneda vaidlusalusel objektil ruumi katuse kaudu. Tunnistaja Arvo Sala ütluste kohaselt teavitati teda häire toimumisest. Tema küsimusele, kas kõik on korras, vastati jaatavalt ning turvatöötaja objektile tal kohale tulla ei palunud. Varguse avastas ta tööle jõudes ning koostas ka inventuuri põhjal kahju suuruse. Tuvastamist ei ole leidnud, et Finesco AS oleks valvelepingu tingimusi rikkunud.

§ 422lg.

1 kohaselt kohustub kindlustuslepinguga üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil, teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Hageja on Finesco AS-ile kahjuhüvise summas 140.277, 63 krooni välja maksnud, mida kinnitab

1. novembri
2. a. maksekorraldus nr.
3. Kostja on kahtluse alla seadnud kahju tekitamise hagetavas summas, väites, et pole kindel, kas kaup, mis varastatuks deklareeriti, ka varguse hetkel seal asus. Esitatud kirjalike tõenditega saab lugeda väljamakstud hüvitise ja kahjusumma tõendatuks ja põhjendatuks. 5 Hagiavalduse kohaselt tekkinud kahju koosneb varastatud kauba hüvitamisest ja pakettakna ning vahelae remondikulutustest summas 1880 krooni. Remondikulutusi tõendab OÜ Puu ja Oja arve nr.
4. AS-i Finesco töötajate poolt on vargusejärgselt
5. septembril
6. a. läbi viidud inventuur ja kajastud tegelik laojääk, raamatupidamislik jääk ja vahe 153.183, 28 krooni ning koostatud puudujäägi nimekiri: kaheksa videokaamerat, CD raadiomakk, kaks kodukino, kaks televiisorit ja resiiver. Vastava kauba väärtuse kohta on esitatud arved. Hageja on vaidlusaluse juhtumi kohta algatanud kahjujuhtumi nr.
7. Varakindluse hüvitamise otsuse kohaselt deklareeriti kahjusumma kokku 145.277, 63 krooni, millest arvestati maha omavastutuse määr 5000 krooni. Seega on tekitatud kahju suurus piisavalt tõendatud ning kostja vastuväited selles osas on paljasõnalised. Tõendamist on leidnud, et kostja töötajad ei selgitanud välja häireteate põhjust, ei kontrollinud katuse kaudu kauplusesse sisenemist ning jätsid kasutamata võimaluse kahtluse korral kontrollida objekti ruumisiseselt koos kontaktisikuga, seega on põhjuslik seos kostja poolt valvelepingu rikkumise ja saabunud tagajärje – varguse läbi varalise kahju tekkimise – vahel. Lepingukohustuste täitmata jätmise korral on kostja käitumine süüline ning tal lasub vastutus hüvitada varguse teel tekkinud kahju. Valvelepingu täitmisel tellijale turvateenuste osutamisel tekitatud varalise ja/või mittevaralise kahju osas eeldatakse täitja süüd. Täitja vabaneb vastutusest üksnes juhul, kui tõendab, et kahju tekkis valveobjektil mitte tema süül ning seda ei ole põhjustatud täitjapoolselt turvateenuste osutamise kohustuste täitmata jätmisega või mittekohase täitmisega.

§ 127lg.

4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg.

§ 113lg.

1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

§ 94

lg.1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kostja TsÜS § 113 lõikest 8 tulenevaid vastuväiteid viivise suurusele ja arvestusele asja sisulise läbivaatamise käigus ei esitanud. Apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuses palub kostja Harju Maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Maakohus on vaidlusalust tehnilise valve lepingut vääralt hinnates asunud ebaõigele seisukohale, et tehnilise valve lepingu reguleerimise esemesse kuulus vahelae peal asuv II korruse ruum. Kostjal ei olnud valvelepingust nr. P-87/1810 tulenevalt kohustust valveobjektile saabumisel ronida katusele, kontrollimaks
3. korruse aknaid. Valvelepingu objektiks oli kauplus aadressil Pärnu mnt. 186, Tallinn, mis asub I korrusel. Katusel, s. t. vahelae peal olevad aknad asusid II korrusel. Riski hindamise küsimustikust nähtub, et kindlustusvõtja on avaldanud kindlustusandjale, et kõik alad on kaetud anduritega. Tegelikult oli anduritega kaetud vaid I korrus, s. t., et ka kindlustuslepingu pooled pidasid silmas vaid I korrust – kauplust. II korrusele (vahelae peale) ei olnud valveteenuse tellija valveseadmeid paigaldanud, seega ei olnud vahelaepealne ruum kostja elektroonilise valve all. Vahelaepealne ruum ei sisaldanud ka kindlustatavat vara ja seda ruumi ei käsitlenud ei kostja ega Expert Estonia AS kindlustuse objektina kindlustuspakkumise mõttes. Lepingu punkti
4. 4 kohaselt oli valve tellija kohustuseks luua kostjale tingimused turvateenuse osutamiseks. Tellija on omal initsiatiivil sidunud kostja kohustusega minna 6 valveobjekti kontrollimiseks katusele, kuigi leping niisugust kohustust ei sisaldanud. Tellija kontaktisik Arvo Sala, saades teada häirest, ei tõstatanud suhtlemisel kostjaga isegi küsimust katuse kontrollimisest. Vastavalt ettevõtte varakindlustuse tingimuste punktile
6. 7 on kindlustusvõtja kohustuseks mitte suurendada kindlustusriski kindlustusperioodi jooksul kindlustusandja nõusolekuta. Kindlustusandjaga ei olnud kooskõlastatud asjaolu, et vahelae peal asuv ruum ei olnud valvetehnikaga sisustatud, mis suurendas kindlustusriski ja kindlustusandjal tekkis õiguslik alus kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumiseks või kindlustushüvitise vähendamiseks (ettevõtte varakindlustuse tingimuste p.
7. 1). Kui kindlustusandja hüvitise täies mahus välja maksis, siis on tegemist kindlustusandja oma riisikoga. Apellant leiab jätkuvalt, et Expert Estonia AS rikkus lepingu punkti
8. 4, millest tulenevalt pidi tellija looma kostjale tingimused turvateenuse osutamiseks ja osutama talle tema ülesannete täitmiseks vajalikku muud põhjendatud kaasabi. Nimetatud kohustuse rikkumise tagajärjeks oli kostja lahkumine valveobjektilt, saamata võimalust siseneda häire põhjuse kindlakstegemiseks kauplusse. Vastavalt

§ 101

lõikele 3 ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Kontaktisikust A. Salast otseselt tulenev oli asjaolu, et häire põhjust ei saadud lõplikult kindlaks teha, sest kostjal ei olnud õigust kauplusse siseneda. Selleks, et tuvastada põhjuslik seos kahju ja õigusrikkumise vahel, tuleb esmalt kindlaks teha, kas õigusrikkumine kostja poolt üldse esines. Riskist, et valveobjektile võidakse sisse murda katuse kaudu, oli teadlik ka kontaktisik, kuna seda oli ka varem toimunud. Sellest hoolimata loobus ta oma õigusest ja kohustusest tulla häirest teate saamise ööl valveobjektile ja teostada koos kostja töötajatega kaupluse ülevaatus, tuvastamaks häire põhjust. Maakohus on, hinnates lepingust tulenevaid kohustusi, ebaõigesti praktiliselt vabastanud tellija igasugustest kohustustest. Maakohus on kohustuse häire põhjus välja selgitada pannud vaid kostjale: vaid kostja pidi kasutama teavet selle kohta, et varasemalt on katuse kaudu toimunud sissetungimine (samas puudub vaidlus, et kostjal puudus õigus ja võimalus siseneda ilma kontaktisikuta kaupluse ruumidesse); kostjale on pandud kohustus redeli puudumisel kutsuda välja kontaktisik; kostjale on heidetud ette, et ta ei palunud kontaktisikul välja sõita, miks aga kontaktisik ise ei tahtnud kohale tulla, et saaks lubada kostja töötajaid kauplusse häire põhjuse põhjalikumaks tuvastamiseks – maakohus ei käsitle. Maakohus on ebaõigesti tõlgendanud lepingu p.

2. See lepingupunkt reguleerib olukorda, kus kontaktisikule anti edasi teade häirest valveobjektil, kuid kontaktisik ei saabunud kohale 60 minuti jooksul teate saamisest. Vaidlusalusel juhul edastati teade kontaktisikule ja viimane lubas kostja töötajatel lahkuda. Ainetu on maakohtu etteheide, et kostja jättis kasutamata võimaluse kontrollida objekti ruumisiseselt koos kontaktisikuga. Tekkinud kahju ei ole usaldusväärselt tõendatud. Esitamata on kindlustatud vara nimekiri. Lisaks ei ole tõendatud varastatud kauba asumine Pärnu mnt. 186 kaupluses varguse hetkel. Kauba kohta esitatud arved ei näita kauba füüsilist vastuvõtmist Expert Estonia AS-i poolt. Puudub põhjuslik seos kostja poolt valvelepingu väidetava rikkumise ja saabunud tagajärje – varguse läbi varalise kahju tekitamise vahel. Hageja on kinnitanud kostjale, et sissemurdmine toimus ajavahemikul
3. september
4. a. kell
5. 00 kuni
6. september
7. a. kell
8. 00 (kahjukäsitlustoimiku lk. 49). Samas dokumendis on ta ka kinnitanud, et ruumides, kus toimus sissemurdmine ja kust varastati videokaamerad, paigutatud signalisatsioon tööle ei hakanud. Käesoleva tsiviilasja raames aga menetletakse hagi, kus valvesignalisatsiooni töölehakkamine, häire jõudmine kostjani ja turvafirma kohaletulek on 7 väljaspool vaidlust. Maakohus on põhjendamatult samastanud häiresignaali saabumise aja varguse toimepanemise ajaga: tõendamist ei ole leidnud põhjuslik seos saabunud häire, kostja töötajate väidetava rikkumise ja tekkinud kahju vahel. Maakohus ei ole käsitlenud otsuses valveseadmetega seonduvaid tõendeid. Vaidlusalusel objektil paigaldas valveseadmed ja teostas hooldustöid AS Hedengren Eesti. Kostja on juba varguse avastamise päeval
9. septembril
10. a. avaldanud, et valvetehnika paigaldajalt on soov saada valvesüsteemi mälu väljavõte. AS-i Expert Estonia taotlusele kindlustushüvitise saamiseks oli lisatud Hedengren Eesti AS-i sündmuste väljatrükk valvekeskusest ajavahemikult
11. septembrist kella
12. 06: 43-st kuni
13. septembri kella
14. 16: 16ni. Sellest nähtub, et pühapäeval,
15. septembril
16. a, peale kostja valveekipaaži lahkumist ja enne varguse avastamist, on objektile korduvalt sisestatud erinevaid kasutajakoode, objekt on pandud osaliselt valvesse jne. Et see jäeti hageja poolt kahjukäsitluse käigus tähelepanuta, saab olla seletatav ebaprofessionaalsuse või hagejale ebameeldiva asjaolu teadliku kõrvalejätmisega. Maakohus on selle argumendi aga vaatamata kostja varasemale osundamisele põhjendamatult tähelepanuta jätnud. Vastustaja seisukoht Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Hageja on veendunud, et lepingust tulenevalt oli kostjal kohustus valveobjekti katust kontrollida. Fakt, et vargad murravad suurtesse kauplustesse ja laohoonetesse sisse sageli just katuse kaudu, on üldtuntud ning et ka konkreetsele valveobjektile on juba varem katuse kaudu sisse murtud, kinnitasid tunnistajad kohtuistungil. Lepingus ei ole sätet, milles oleks märgitud, et valvata tuleb vaid ruume, mis asuvad I korrusel. Tulenevalt lepingu punktist
17. 2 on apellant kohustatud igal juhul välja selgitama häire põhjuse. Valveobjekti esindajal ei ole kohustust objektile tulla. Otsuse, kas kontaktisik peab iga kord häire puhul valveobjektile kohale tulema, saab teha üksnes kostja, kuna tema teab, kas ta vajab häire põhjuse väljaselgitamiseks valveobjekti kontaktisiku abi. Asjaolul, kas A. Sala lubas turvapatrullil lahkuda või mitte, ei ole mingit tähtsust. Kuna kostja ei jäänud objekti valvama, rikkus ta lepingu p.
19. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et vaidlust lahendades on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme, seda rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada ja otsus tuleb seetõttu tühistada, tsiviilasi aga saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 656 lg. 2 lause 2 kohaselt on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendusest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka sama paragrahvi lõikes 1 nimetamata menetlusõiguse normide rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Kolleegium leiab, et maakohus jättis vaidlust lahendades käsitlemata kostja poolt esiletoodud asja lahendamiseks olulised asjaolud ja otsus on seega vastuolus TsMS § 436 lõikega 1, mille kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Kohtuotsuse põhjendusele on seatud nõuded TsMS § 442 lõikes 8, mille lause 2 kohaselt peab kohus otsuses muuhulgas põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Sama lõike lause 3 kohaselt peab kohus otsuses kõiki tõendeid analüüsima ja lause 4 kohaselt, kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohtu otsus neile nõuetele ei vasta. Lisaks sellele ei ole maakohus täiel määral täitnud ka eelmenetluse ülesandeid. Kirjeldatud rikkumiste kõrvaldamine apellatsioonimenetluses ei ole selle menetluse eripära arvestades võimalik, sest asjas oluliste asjaolude esmakordsel apellatsioonimenetluses tuvastamisel kaotaksid pooled võimaluse tõendite hindamise ja faktiliste asjaolude tuvastamise peale kohtuotsuses üldse edasi kaevata. 8 Hagis taotles hageja Expert Estonia AS-le vargusega tekitatud kahju hüvitamist osas, milles hageja kui kahju kannatanu kindlustusandja talle kahju hüvitas. Oma nõude alusena tugines hageja hagiavalduses sellele, et ajavahemikul
20. septembrist
21. a. kella
22. 00-st kuni
23. septembri kella
24. 00-ni toimus kindlustuskohaks olevas Tallinnas Pärnu mnt. 186 asuvas tehnikakaupluses vargus, mille käigus varastati kaupu, et
25. septembril kell
26. 15 sai kostja kui Expert Estonia AS-le valveteenust osutav isik häiresignaali, et
27. 18 saabus patrullekipaaž valveobjektile, kuid lahkus sealt sissemurdmist avastamata, rikkudes valveteenuse osutamise lepingut, ning et järgmisel hommikul tööle tulles avastas kaupluse juhataja varguse. Kohtuistungil kostja küsimusele vastates väitis hageja, et ajavahemiku alguskuupäev tuleneb kannatanu poolt kindlustushüvitise saamiseks esitatud taotluses märgitud andmetest (taotlus tl. 9, vastus tl. 161). Kostja juhtis oma
28. novembril
29. a. kohtule esitatud kirjalikus seisukohas tähelepanu sellele, et hagiavalduses esiletoodud asjaolud ei võimalda kostjale tulnud häiret vargusega seostada: häire sai kostja
30. septembri varahommikul, varguse toimumist on hageja aga väitnud ajavahemikul sama kuupäeva õhtust järgmise päeva hommikuni (tl. 189). Seejärel selgitas hageja, et tegemist on eksitusega ning kriminaalasja andmetel toimus vargus ajavahemikul
31. septembri kella
32. 00-st kuni
33. septembri kella
34. 00-ni (tl. 192). Kostja leidis endiselt, et hageja on häire ja varguse suvaliselt seostanud (tl. 197). Seega vaidlesid pooled selle üle, millal väidetav vargus aset leidis, maakohtu otsuse järeldus selle kohta, nagu ei oleks pooltel varguse asetleidmise aja üle vaidlust, ei ole aga õige. Samas on maakohtu otsus selles osas ka vastuoluline, sest leidnud, et pooltel ei olnud selle üle vaidlust, leidis maakohus samal ajal, et kostja on varguse võimaliku ajavahemiku siiski vaidlustanud. Et hageja on kostja vastutuse seostanud
35. septembril kell
36. 15 saadud häire järgselt oma kohustuste täitmata jätmisega, on varguse toimumise ajal vaidluse lahendamiseks oluline tähtsus. Otsusest ei ole mõistetav, millise asjaolu luges kohus ümberlükatuks asjaoluga, et objekt valvestati
37. septembril kell
38. 08 ning et kaupluse juhataja selle tööpäeva lõpus sulges. Kolleegium leiab, et ainuüksi objekti valvesse andmise ajast ei saa järeldada varguse toimumise aega. Varguse toimumise aja tuvastamiseks ei hinnanud kohus esitatud tõendeid kogumis ega andnud hinnangut poolte poolt selle kohta esitatud seisukohtadele. Nii on kohus, näiteks, jätnud hinnanguta AS-i Expert Estonia taotluse kindlustushüvitise saamiseks (tl. 9), milles esitatud andmetele hageja varguse aja esialgsel määratlemisel tugines ja millele kostja menetluse kestel osundas, samuti tunnistaja Gunnar Lemba ütlused selle kohta, millal kaupluse juhataja varguse avastamise järgselt arvas selle toimunud olevat (tl. 203).
39. oktoobri
40. a. kirjalikus dokumendis (tl. 172 – 173) on kostja esile toonud, et
41. septembril
42. a. pärast kostja valveekipaaži lahkumist on vaidlusalusele objektile korduvalt sisestatud erinevaid kasutajakoode, objekt on pandud valvesse jne. Kostja osundas seejuures kohtule esitatud tõendile – Hedengren Eesti valvekeskuse HHL – 128 sündmuste väljatrükile ajavahemiku kohta
43. septembrist
44. a. kella
45. 06: 43-st kuni
46. septembrini kella
47. 16: 16-ni. Kirjeldatud asjaolusid arvestades vaidlustas kostja seose valveekipaaži häirejärgse käitumise ja varguse toimepanemise vahel, millele hageja oma nõude alusena oli tuginenud. Kohus jättis nii esitatud tõendi kui kostja väited otsuses igasuguse tähelepanuta, kuigi hagejagi ei välistanud, et mingi liikumine pärast häiret võis objektil aset leida (tl. 181). Ometi on sellel, kas objektile siseneti turvakoode kasutades pärast
48. septembril kell
49. 15 toimunud häiret, vaidluse lahendamiseks oluline tähtsus, sest hageja on oma nõude rajanud muuhulgas väitele, et häirest kuni
50. septembri hommikuse tööletulekuni ei olnud kaupluse töötajad objektile sisenenud ning vargus avastati alles tööle tulles, ja seega, et varguse toimumine on seoses häirega. Kui peaks kinnitust leidma asjaolu, et kaupluse töötajad on puhkepäevadel pärast häiret kauplusse sisenenud ja on selle nii kindlustusandja, valveteenuse osutaja kui politsei ees maha vaikinud, siis ei vasta tõele selle hageja poolt esiletoodud sündmuse asjaolud, millele ta oma nõude alusena on 9 tuginenud. Sel juhul peaks hageja selgitama, miks ei teatatud vargusest varem, kui see avastati tegelikult enne
51. septembri hommikut, või kui vargust objektile turvakoode kasutades sisenemise ajaks ei olnudki toimunud, siis millal ja millistel asjaoludel see toimus, aga samuti, milline on selle seos kostja käitumisega. Kirjeldatule ei pööranud kohus piisavat tähelepanu ka eelmenetluses. TsMS § 392 lg. 1 p. 3 kohaselt selgitab kohus eelmenetluses muuhulgas eelkõige välja poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt võib kohus eelmenetluse ülesannete täitmiseks nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja küsitleda pooli. Kolleegium leiab, et osundatud normi kohaselt peaks kohtu roll olema aktiivne: selgituste nõudmine ja poolte küsitlemine eeldab poolte poolt esitatud faktiliste ja õiguslike väidete sisulist käsitlemist, kindlustamaks, et ükski väide ei jääks tähelepanuta. Kohus on küll pooltelt kirjalike seisukohtade saamisel saatnud need vastaspoolele ettepanekuga neile vastata, ei ole aga eelmenetluses poolte poolt esitatud väidete ja vastuväidete sisusse süvenenud ega juhtinud poolte tähelepanu sellele, milliste asjas oluliste ja vaidluse all olevate konkreetsete asjaolude väljaselgitamisele tuleks keskenduda. Ka kohtuistungitel ei ole kohus sellele keskendunud. Kohus ei ole kasutanud võimalust poolte poolt esitatu lühidalt kokku võtta ja arutada pooltega seletustes esitatud asjaoludele võimaliku õigusliku hinnangu andmist, nagu TsMS § 400 lg. 5 seda võimaldab, kuigi see oleks kolleegiumi hinnangul võimaldanud ära hoida osa esitatud asjaolude tähelepanuta jätmise ning oleks aidanud täita tsiviilkohtumenetluse ülesannet, milleks TsMS § 2 kohaselt on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Et tsiviilasi saadetakse esimese astme kohtule uueks arutamiseks, siis ei pea kolleegium võimalikuks anda hinnangut apellatsioonkaebuse nendele väidetele, mida ringkonnakohtu otsuses ei ole käsitletud. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul eespoolkirjeldatud puudused kõrvaldada ja vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele jaotada ka menetluskulud. Margo Klaar Urmas Reinola Malle Seppik