3-06-2352/8

KOH T U O TS U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2007 Pärnu Haldusasja number 3-06-2352 Haldusasi OÜ T kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada 18.08.2006 MTA Lääne maksu- ja tollikeskuse maksuotsuse nr 12-5/197 punktide 1.2, 1.7, 1.8, 1.9 alusel tasumisele määratud maksud; - välja mõista vastustajalt kaebaja poolt kantud kohtukulud Asja läbivaatamise kuupäev
2. juuni 2007 Menetlusosalised Menetlusosalised Kaebaja OÜ T esindajad juhatuse liige K. T ja advokaat Indrek Leppik Vastustaja MTA maksu- ja tollikeskuse esindaja Anneli Metsalu RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6, § 92 lg 1: Jätta rahuldamata OÜ T kaebus haldusasjas nr 3-06-2352 ning asjas kantud kohtukulud kaebaja kanda. Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
3. juunil
4. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, tuleb teha hiljemalt tähtaja viimasel päeval ASJAOLUD 18.08.2006 MTA Lääne maksu- ja tollikeskuse maksuotsusega nr 12-5/197 määrati OÜ-le T tasumiseks käibemaksu 199 650 krooni, erisoodustuste tulumaksu 6 801 krooni, sotsiaalmaksu 9 179 krooni, tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kulutustelt 107 406 (tl 2728). Maksuotsusele esitas OÜ T vaide maksuotsuse osaliseks tühistamiseks. 30.10.2006 Maksu- ja Tolliameti vaideotsusega jäeti vaie rahuldamata (tl 33). 1 01.12.2006 esitas OÜ T kohtule kaebuse maksuotsuse osaliseks tühistamiseks (tl 1-8). 05.01.2007 on kaebus edastatud lahendamiseks Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale (tl 47). 02.02.2007 esitas vastustaja vastuväited kaebusele (tl 50-52). 14.06.2007 kohtuistungil kaebaja loobus maksuotsuse p 1.3 vaidlustamisest (tl 263). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja hinnangul on maksumenetluses rikutud uurimispõhimõtet. Kaebaja väidetel on ta esitanud maksuhaldurile teavet selle kohta, et OÜ-ga F teostatud tehingud toimusid antud ühinguga ning olid korraldatud selle ühingu seadusliku esindaja poolt. Seetõttu on kaebaja seisukohal, et tehingud on toimunud konkreetse käibemaksukohustuslasega ning kaebaja on heauskne ostja, kes ei teadnud, kas teine tehingu pool käitub maksuõigussuhetes õiguspäraselt või mitte. Vastuväidetes esitati makushaldurile taotlus kirjaliku ja suulise teabe saamiseks konkreetsetelt isikutelt ning esitati ka isikute andmed. Maksuhaldur hinnates esitatud teabe vastuoluliseks ei teinud päringuid kõikidele kaebaja poolt antud aadressidele. Samuti ei kogutud maksuhalduri poolt ühtegi taotletud tõendit. Kaebaja väidetel on makusotsuse koostamisel alusetult jäetud tähelepanuta kaebaja taotlus seoses kontrollakti p 2.2.1 ja 2.2.1.9 täiendavalt OÜ T raamatupidajalt teabe nõudmiseks. Ka kontrollakti p 2.2.1.3 esineva puuduse kontrollimiseks ei ole maksuhaldur vajalikke seletusi võtnud. Kaebaja hinnangul tuli maksuhalduril asjas kaaluda kohast dokumendi kättetoimetamise viisi. Kaebaja väidetel on selge, kui isik, kellelt teavet soovitakse, ei ole maksuõigusuhetes käitunud õiguspäraselt, siis ei pruugi ta postisaadetistele järele minna. Selleks, et tagada kaebaja poolt taotletud teabe saamine, on maksuhalduril võimalused edastada kohustus teabe andmiseks muul viisil, mitte loobuda olulise teabe saamisest põhjusel, et selle saamine ebsõnnestus esimel katsel. Maksuhaldur on tehingute hindamisel lähtunud üksnes tehinguid kajastavatest formaalsetest asjaoludest, mitte tehingute tegelikust majanduslikust sisust. Osaühingu E osas tehtud väljamakse osas oli tegemist eksliku kandega, mille kohta tehti paranduskanne arvete krediteerimisega. Maksuhaldur ei ole arvestanud selgitustega Lile kauba üle piiri saatmise asjaolude osas, mille eest klient tasus kokku 124 33.72 krooni. Kuna algselt oli esitatud teglikkusest suurem arve, tehti kliendile kreeditarve 57 534.60 krooni. Ülejäänud summas oli vahe tingitud nii valuutakursist kui ka viivistasust. Kaebaja hinnagul maksustas maksuhaldur tehingu, mida tegelikkuses ei toimunud. Maksude määramisel on maksuhaldur eksinud maksuõiguses tehingute majandusliku tõlgendamise põhimõtte vastu. Puudulik raamatupidamisarvestus ei ole iseenesest maksukohustuse tekkimise aluseks. Maksustamisobjektiks ei saa olla raamatupidamisdokumendid, vaid majadustehingud ning seetõttu ei saa maksustada kuluaruandes kahekordselt kajastatud kuludokumente, kui tegelikult on tehtud vaid üks väljamakse. Üksnes dokument ei ole maksukohustuse tekkimise aluseks. Kaebaja on seisukohal, et maksuhaldur on täiendava maksusumma määranud alusetult. Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Vastustaja väidetel on ta tehingute osas OÜ-ga F lähtunud maksustamisel tõenidite kogumist. Aluseks ei ole võetud seda, et müüja pole vastustajale kättesaadav. Kaebaja esindaja on maksumenetluses kinnitanud, et suhtles tehingute sooritamisel OÜ-st F R. Oiga, ka sularahas tasumine toimus R. O´ile, kelle passikoopiat tehingute dokumentatsiooni juurde ei võetud. Maksuhalduri hinnangul on tehigud OÜ-ga F omavahel seoses olevad tehingud, mille eest on tasutud sularahas üle 100 000 krooni. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse sätete kohaselt tuleb sel juhul tuvastada tehigud sooritanud isik isikut tõendava dokumendi alusel. Samas on maksumenetluses kaebaja andnud seletusi selle kohta, et T tegutses OÜ F esindajana 2 tehingutes kaebajaga. Kuna kaebaja ei nõudnud tehingute toimumise ja sularaha andmise ajal dokumentide juurde OÜ F esindaja iskut tõendavad dokumenti, ei ole kaebaja järginud äris nõutavat hoolsuskohustust. Kui käibemaksukohustuslane jätab tehingu vormistamiseks kehtestatud nõuded täitmata ega suuda tõendada tehingute toimumist ja tegelikku tehingu poolt, ei ole tal ka õigust käibemaksu mahaarvata, sest müüjaks tuleb sel juhul pidada tundmatut kolmandat isikut. Oü-l F puudus töötajaskond, arvetel puudub märge kauba üleandmise kohta I´e poolt. Kuna kauba pidi üleandma transporditeenust teostav isik, sest OÜl F puudusid endal sõidukid, ei saanud I olla F´i esindajana kauba üleandmise juures. Maksuhalduri hinnangul ei soetanud kaebaja kaupa OÜ-lt F. Maksuhalduri selgituste kohaselt toimusid kaebaja algsete seletuste kohaselt vaidlusalused tehingud R. O´ga ning arvestades seda, et osaühingul puudus kogutud tõendite kohaselt töötajaskond, ei olnud maksuhalduri hinnangul otstabekas seletuste võtmine I´elt ja E. P´lt. Seaduse kohaselt tuleb kohustus täita ostja poolt tehingu sõlmimisel ning seetõttu ei ole hilisemalt tunnistajate ütlusega võimalik tehingu sõlmimisel tehtud puudusi kõrvaldada. Vastustaja märgib oma vastuväidetes, et
5. aasta kuludokumentide kahekordse kajastamise osas on võetud arvesse majanduslik sooritus, mis kajastub raamatupidamisarvestuses, samuti juhatuse liikme ja raamatupidaja seletusi. Kaebaja kassa kontol on sularaha liikumine fikseeritud väljamineku poole peal ning aruande kreedit poole peal ei ole kajastatud vastavat väljamakse parandust, mis näitaks väljamakse vähendamist ega deebet poole peal sissemakse tegemist. Seetõttu võttis maksuhaldur makustamisel aluseks reaalse majandusliku soorituse. Samuti on maksuhaldur seisukohal, et on tehtud alusetult kassa väljamakse summas 185 000 krooni. Maksuhalduri väidetel ei saanud kassas teha vähendamist, sest EL T ei ole tasunudki ettemaksu. Maksuhalduri kinnitusel ei ole kaebaja ka käesolevaks ajaks esitanud nõuetekohaseid kuludokumente. Kuludokumendi aluseta on tehtud kassa kontolt väljamakse 94 124.97 krooni suuruses summas L´ile, puudub väljamakse aluseks olev ja tasumist tõendav kuludokument, mida ei ole esitatud käesoleva ajani. Kuna kaebaja juhatuse liikme ja raamatupidaja poolt antud seletused väljamaksete osas on erinevad, ei pidanud vastustaja otstarbekaks nende arvestamist ning täiendavate seletuste võtmist vajalikuks. Kuna maksukohustuslane ei ole maksumenetluses täitnud kaasaaitamiskohustust, väheneb käesolevas asjas maksuhalduri tõendamiskoormus. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p
6. Asjas esitatud tõendite kohaselt on asjas läbitud vaidemenetlus. Kaebuse kohaselt sai kaebaja vaideotsuse kätte 01.11.
7. Kaebus on kohtule esitatud 01.12.
8. Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Kuna kaebaja loobus kohtuistungil maksuotsuse p 1.3 vaidlustamisest, ei anna kohus asjas hinnangut tõenditele, mis on esitatud seoses töötajate lähtetusse saatmise asjaoludega. Kaebajal on maksukohustuslasena MKS § 56 lg 1 tulenev kohustus teatada maksuhaldurile kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. Lisaks eeltoodule on maksukohustuslasel MKS § 13 lg.1 tulenevalt õigus enne tema õigusi puudutava haldusakti andmist esitada maksuhaldurile oma arvamus või vastuväited. Seega, kui maksukohustuslasel on teada mõni asjaolu, mis omab või võib omada maksustamise seisukohast tähendust ning mida ta varasema maksumenetluse käigus ei ole maksuhaldurile esitanud, on tal õigus selline endale soodne asjaolu avaldada pärast kontrollakti koostamist, kuid enne maksuotsuse tegemist. 3 MKS § 59 lg.1 annab maksuhaldurile kaalutlusõiguse otsustada, millisele kogutust teabele omistada tõendi kvaliteet ja millisele mitte. Kui maksuhaldur hindab mõne endale teatavaks saanud teabe konkreetses maksumenetluses maksuotsuse tegemise seisukohalt ebaoluliseks, ei omista ta sellisele teabele tõendi kvaliteeti ega lisa/kogu seda maksumenetluse kohta peetavasse toimikusse. Selline otsustusõigus ei piira kuidagi maksukohustuslase õigusi, kellel on MKS § 13 lg.1 ja § 56 lg.1 tulenev õigus alati esitada maksukohustuslasele teavet ja tõendeid, mida ta ise hindab menetluses oluliseks. Seega juhul, kui maksukohustuslane asub seisukohale, et maksuhaldur on jätnud põhjendamatult tähelepanuta mõne tema suhtes soodsa tõendi, on tal õigus selline tõend ise uuesti maksuhaldurile esitada. Nimetatud õigusele vastab maksuhalduri kohustus anda esitatud tõendile hiljemalt maksuotsuses motiveeritud hinnang. Maksumaksjal on maksuhalduri määratud maksusumma vaidlustamise korral kohustus tõestada, et maks määrati valesti. Tulenevalt eeltoodust ning hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ei tuvastanud kohus maksumenetluse osas sätestatud nõuete rikkumist. . Maksuotsuse p 1.2 on tuvastatud, et kontrollitud ajavahemiku osas on kaebaja raamatupidamises koostatud koondaruande kohaselt hüvitatud kõik sinna kantud kulutused. Kaebaja väidetel on 2005 augustis kuluaruandes kajastatud kahekordselt osa kuludokumente kokku summas 5 071.88 krooni, millest sisendkäibemaks 262.76 krooni on kahekordselt mahaarvatud, kuid tegelikult ei ole antud summat väljamakstud. Maksumenetluses esitatud tõendite kohaselt hüvitatakse kaebaja poolt isikute tehtud kulutused vastava koondaruande alusel. Maksumenetluses on tuvastatud, et vaidlustatud ajavahemikul hüvitati koondaruande ning raamatupidamisregistri kohaselt kogu seal märgitud summa 23 423.65 krooni ulatuses.. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et koondaruannet on parandatud/muudetud ning väljamakstav summa on vastavalt vähenenud. Seega on kaebaja väited selle kohta, et tegelikult hüvitati väiksem summa, tõendamata. Maksuotsuse punkt 1.7 kohaselt on kaebaja soetanud kaupu OÜ-lt F, mille eest on tasutud sularahas kokku 259 255.40 krooni. Sularaha tasumise kohta on arvetel vastavasisuline tempel. Sularaha üleandmist-vastuvõtmist tõendavaid dokumente kaebaja raamatupidamises ei ole. Asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selle üle, et maksuotsuse p 1.7 käsitletud müügilepingud on omavahel ilmselt seoses olevad tehingud. Tehingu pooltele seab taolisel juhul täiendavad kohustused rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 6 lg 5, mis kohustab käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud isikut tuvastama käesoleva seaduse §-s 9 nimetatud dokumentide alusel isikusamasuse kõigil isikutel, kellega ta tehingu või omavahel ilmselt seoses olevate tehingute sooritamisel kokku võtab vastu, vahendab või maksab välja sularaha üle 100 000 krooni, sularahata arveldamise korral üle 200 000 krooni või tehingu või omavahel ilmselt seoses olevate tehingute eest nii sularahas kui sularahata arveldamise korral sularahas ja sularahata maksetena kokku üle 200 000 krooni. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 5 kohustab tuvastama isikusamasuse kõigil isikutel omavahel ilmselt seoses olevate tehingute sooritamisel kokku sularaha välja maksmisel üle 100 000 krooni. Isikusamasuse tuvastamiseks esitab füüsiline isik või juriidilise isiku esindaja isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud dokumendi. Isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lg 2 on toodud isikut tõendavate dokumentide loetelu. F OÜ arvetel ( tl 81-91) on märkused selle kohta, et arve on käsitletav ühekordse lepinguna. Samas ei selgu arvetelt kes oli äriühingu esindaja ja/või arve väljastaja ning mil moel on tuvastatud lepingu sõlminud äriühing ja selle esindaja volitused. 4 Arvetel nr 45/s, 23/s, 201/2 on tempel „Maksutud sularahas“. Arvetel on üksnes arve väljastanud isiku allkiri, kuid puuduvad selle isiku kohta igasugused isikuandmed. Ühtegi tõendit, kannet ega isiku allkirja, kas ja kelle sularahas maksti - arvetel ei ole (tl 81, 82, 87). Maksuotsuse p 1.7 kohaselt oli vaidlusalusel perioodil F OÜ juhatuse liige R. O (tl 18). Käsitletud maksuotsusest on selgub, et maksumenetluses ei ole kaebaja F OÜ R. O ´i tuvastamise kohta materjale edastanud. Kaebaja on esitanud I´e ID-kaardi koopia ning selgituse, mille kohaselt oli I tööl äriühingus F OÜ (tl 19). I´e kohtuistungil antud ütluste kohaselt ta töötas F OÜ-s, kuid töölepingut temaga ei sõlmitud (tl 219). Ühtegi tõendit selle kohta, et I on olnud F OÜ juhatuse liige ja/või on olnud äriühingu esindaja, kaebaja maksumenetluses ega kohtumenetluses esitanud ei ole (tl 19). Tunnistaja E. P ütlused R. O´i ettevõtluses tegutsemises kohta on umbmäärased ning ei tõenda kaebaja väiteid selle kohta, et R. O esindas F OÜ seose vaidlusaluste tehingutega (tl 262). Kohtumenetluses esitatud R. O´i passi valguskoopia ei tõenda seda, et vaidlusaluste tehingute sõlmimisel ja sularaha maksmisel oli tehingut sooritanud isik R. O ega ka seda, et ta isik tuvastati kaebaja poolt (tl 245). Isik tuli tuvastada tehingu sõlmimisel ja sularaha väljamaksmisel (asjas kogutud tõendite kohaselt seega F OÜ poolt koostatud arveteühekordsete lepingute kätte saamisel kaebaja poolt). Seega pidi isiku tuvastamine (tema isikut ja esindust tõendavate dokumentide andmed) kajastuma tehingu kohta koostatud dokumentidel. Hinnates eelpool tuvastatud asjaolusid ja K. T´e seletusi tehingute kohta F OÜ (tl 65-66) ei ole kaebaja ümberlükanud kaevatava maksuotsuse p 1.7 toodud järeldusi. Tulenevalt eeltoodust ei ole kaebaja esitanud veenvaid tõendeid selle kohta, et kaubad ja teenused on saadud F OÜ-lt. Kaebaja viited vaidlusaluste tehingute tagajärjel saadud ning müüdud kaupadele ja teenustele, ei oma käesoleval juhul tähtsust, sest on tõendamata tehingu teine pool. Hinnates eelpool tuvastatud asjaolusid ei tuvastanud kaebaja vaidlusaluste tehingute sooritamisel isikut, kellega tehing sooritati ega isikut, kellele sularaha välja maksti. Seega ei käitunud kaebaja vaidlusaluste tehingute sõlmimisel ja täitmisel äris nõutava ja tavapärase hoolsusega. Maksuotsuse punkti 1.8 kohaselt on kaebaja raamatupidamise andmete kohaselt 31.12.2004 tagastanud E OÜ-le 185 000 krooni. Maksuotsuse kohaselt oli kaebaja 2004 aastal kontol ostjad kajastatud E OÜ deebetsaldo kogusummas -185 000 krooni (ostja ettemaks). Maksuhalduri poolt E OÜ saadud andmete kontrollimisel selgus, et kõik osaühingule esitatud arved on tasutud ning need andmed kattusid kaebaja konto väljavõttega. Samuti kinnitasid E OÜ, et nad ei ole kaebajale sularahas makseid teinud (tl 21). Kaebaja väidetel kajastati raamatupidamises antud firma poolt esitatud arved kogemata topelt ning seetõttu tuli need parandada ning antud summa ulatuses vähendas kaebaja aasta lõpus kassas olevat jääki. Kaebaja raamatupidaja poolt 05.06.2006 antud seletuskirja ja kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei olnud tal seoses arvutiprogrammi kokkujooksmisega enam aega kõike ükshaaval kontrollida ning seetõttu ta tegigi vaidlusalused kanded (tl 73-74, 217). Käesolevaks ajaks on kannete tegemisest möödunud mitu aastat, kuid kaebaja ei ole kohtule esitatud kaebuses ega kohtumenetluses arvestust (topelt kajastatud arvete kuupäevad ja summa ning summade arvestus) mille kaudu on võimalik kontrollida kaebuses esitatud väiteid selle kohta, et äriühingu poolt esitatud arved kajastati raamatupidamises kogemata topelt. Kaebaja raamatupidaja kohtuistungil antud kinnituse kohaselt on ta bilansivõimeline raamatupidaja (tl 217). Kohtu hinnangul ei ole usutav, et bilansivõimeline raamatupidaja on teadmatuses sellest, et iga paranduskande kohta tuleb koostada raamatupidamise õiend. Asjaolu, et kaebaja raamatupidamises kasutati sama äriühingu osas kreeditarve koostamist (tl 21), tõendab kohtu hinnangul seda, et tegelikkuses kasutati raamatupidamises saldo vastavusse viimisel faktilise olukorraga, selleks kohaseid raamatupidamistoiminguid. 5 Tulenevalt eeltoodust ei ole usutavad kaebaja väited selle kohta, et tegemist oli eksliku kandega väljamakse kohta. Maksuotsuse punkti 1.9 kohaselt on kaebaja raamatupidamises kontol „ostjad“ deebetsaldol kajastatud Li ettemaks -94 124.97 krooni. Aasta lõpus on kassa kontol kajastatud raha väljamakse Li´le summas 94 124.97 krooni. Maksuotsuse ja kaebaja eriarvamuse kohaselt esitati arveid kokku 169 410 krooni, Klient tasus 124 334.72 krooni ning seejärel tehti kreeditarve summas 57 534.60 krooni. Sellest arvestusest ülejääv summa 12
9. 32 krooni koosneb valuutakursist ja viivistasust. (tl 23). Maksuotsuses on maksuhaldur tuvastanud, et kaebaja raamatupidamises kajastatud raha väljamakse L´ile summas 94 124.97, on kaebaja poolt põhistamata (tl 24). Ka asjas tehtud vaideotuses on viidatud asjaolule, et kaebaja seletus 94 124.97 krooni väljamakse vormistamise kohta on ebamäärane ning sellest ei ilmne, miks taoline kanne on tehtud (tl 33). Sama arvestuse on kaebaja esitanud ka kohtule (tl 6). Kuid ka kohtule esitatud kaebusest ei selgu põhjused ega asjaolud, mis tingisid ning millele tuginedes oli vajalik taolises summas väljamakset teha. Asjas ei ole esitatud arvestust (arvete kuupäev, summa), mille tulemusel kujunes väljamakstava summa suuruseks 94 124.97 krooni. Tulenevalt eeltoodust on paljasõnalised ja tõendamata kaebaja väited selle kohta, et sularaha väljamakset kajastav kanne on ekslik. Kaebaja raamatupidaja ütluste kohaselt ei ole raamatupidamises paranduskandeid tehtud seetõttu, et raamatupidaja väidetel oli ta arvamusel, et parandusi ei tohi enne kohtuotsust teha (tl 27). Kohtu hinnangul on taoline väide kohatu, sest vaideotsuse p 1.8, 1.9 on otseselt viidatud asjaolule sellele, et kaebaja ei ole terve maksumenetluse vältel vaevunud oma raamatupidamist viima sellisele tasemele, mis võimaldaks kontrollida sularaha sissetulekuid ning väljaminekuid (tl 32). Seega pidi kaebaja hiljemalt vaideotsuse kättesaamisel arusaama, et vastavate raamatupidamiskannete ja toimingute tegemisega on tal võimalik oma väited põhistada. Tulenevalt eelpool tuvastatud asjaoludest ei ole kaebaja poolt maksumenetluses esitatud raamatupidamisdokumendid kajastanud õigesti faktiliselt toimunud majandustehinguid ning asjas ei ole tõendatud kaebaja poolt maksumenetluses ja kaebuses esitatud väited. Kaebajal ei ole takistatud tutvumist tõenditega, millest lähtuvalt vastustaja kujundas enda seisukoha maksumenetluses. Samuti ei ole kaebajal takistatud selliste tõendite omapoolset esitamist, mis omaksid kaebaja hinnangul maksumenetluses tähendust. Tulenevalt eeltoodust ja hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. HKMS § 92 lg.1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, tuleb mõlema poole menetluskulud jätta nende endi kanda. Annika Vendik Kohtunik 6