3-07-1741/7

3-07-1741 KOH T U O TS U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2007 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-07-1741 Haldusasi OÜ P kaebus, milles kaebaja taotleb - tunnistada õigusvastaseks 15.06.2007 Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse korraldus nr 12-2.1/6884; - tunnistada õigusvastaseks Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse tegevusetus, OÜ P revideerimisel, mis tingis revisjoni tähtaja pikendamise kuni 31.10.2007; - kohustada Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskust väljaandma MKS § 81 lg 4 ette nähtud kirjalik teade kaebajale täiendava maksukohustuse määramata jätmise kohta; - välja mõista vastustajalt kaebaja kasuks asjas kantud kohtukulud Asja läbivaatamise kuupäev
2. november 2007 Menetlusosalised Kaebaja OÜ P esindaja advokaat Kersti Kägi Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse esindaja Aiki Meister RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6: Jätta rahuldamata OÜ P kaebus haldusasajas nr 3-07-
3. Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
4. detsembril
5. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, tuleb teha hiljemalt tähtaja viimasel päeval 1 3-07-1741 ASJAOLUD 15.06.2007 Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse korraldusega nr 12-2.1/6884 pikendati OÜ P revisjoni tähtaega kuni 31.10.2007 (tl 14-15). 10.07.2007 esitas OÜ P Maksu- jaTolliametile vaide 15.06.2007 korralduse kehtetuks tunnistamiseks (tl 16-19). 08.08.2007 vaidetotsusega nr 6-1/216 jäeti vaie rahuldamata (tl 20-23). 06.09.2007 esitas OÜ P kaebuse kohtule (tl 5-10). 27.09.2007 esitas vastustaja vastuväited kaebusele (tl 30-34). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja selgituste kohaselt määras vastustaja revisjoni alustamise korraldusega kaebaja raamatupidamise- ja maksuarvestuse kontrolliks suhteliselt pika perioodi ning määras revisjoni läbiviima kaks revidenti. Kaevatavas korralduses on ühe revisjoni pikendamise põhjusena toodud kaebaja juhatuse liikme haigestumine, mille tõttu lükkus 11.04.2007 määratud vestlus edasi 01.06.
6. Kaebaja hinnangul ei õigusta antud asjaolu revsjoni tähtaja edasilükkamist nelja kuu võrra, sest revisjon algas juba 20.12.
7. Kaebaja hinnangul ei ole millegagi põhjendatud asjasolu, et juhatuse liikme seletuste saamiseks ei ole varem aega leitud. Vastustaja juhtivrevidendi kinnitusel ei olnud juhatuse liikme haigestumine tinginud revisjoni tähtaja pikendamist. Korraldusest ei selgu, millise täiendava toimingu tingis juhatuse liikme haigestumine, et revisjoni otsustati pikendada 4 kuu võrra. Kaebaja on seisukohal, et maksukohustuslase kontrollimine oleks pidanud lõppema tähtaegselt 30.06.
8. Kaebaja väidetel ei ole korralduses märgitud vajadus kolmandatelt isikutel täiendavate tõendite saamiseks käsitletav õigusliku alusena tähtaja pikendamiseks. Viidatud asjaolu kinnitab maksuhalduri tegevusetust, kes ei ole revisjoni 7 kuulise kestvuse ajal teinud asja menetlemiseks vajalikke teabenõudeid. Revisjon oli korralduse tegemise ajaks kestnud juba 6 kuud ning on alusetu maksuhalduri väited selle kohta, et selle aja sees ei olnud võimalik kolmandate isikute poole pöörduda. Kaebaja väidetel on maksuhalduril teda huvitav informatsioon olemas. Kõik maksuhalduri poolt nõutavad materjalid on esitatud kaebaja poolt maksuhaldurile enam kui pool aastat tagasi. Kaebaja on seisukohal, et maksuhalduri enda tegevusetus revisjoni läbiviimisel ei saa olla õiguslikuks aluseks kaebajat koormava haldustoimingu tähtaja pikendamiseks. Revisjoni läbiviimiseks ettenähtud tähteaga ei ole lubatud suvaliselt pikendada ning pikendamist tuleb põhjalikult motveerida. Kui haldusaktis on märgitud revisjoni lõpetamise kuupäevaks 30.06.2007, siis tekib isikul õiguspärane ootus, et sel päeval väljastatakse maksukohustuslasele MKS § 81 lg 4 märgitud kirjalik tõend. Kuna kaebajale ei ole tutvustatud revsijoni akti, tuleb asuda seisukohale, et kaebaja maksukohustust muutvaid asjaolusid maksuhaldur seisuga 30.06.2007 ei tuvastanud. Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Vastustaja väidetel ei ole kohane vaidlustada üksikut toimingut, kui on olemas hilisem efektiivsem vaidlustamise võimalus. Toiming on konkreetse menetluse osa, mille eesmärgiks on maksumenetluses kogutud tõendite aluse sisulise otsuse vastuvõtmine. Vastustaja hinnangul ei ilmne kaebusest asjaolusid, mis välistaksid kaebaja õiguste hilisema efektiivse õiguse kaitse sisulise otsuse vaidlustamisel ning seetõttu ei ole vastustaja hinnagul revisjoni pikendamise korralduse eraldi vaidlustamine põhjendatud. MKS sätetest tulenevalt hindab revident maksumenetluses kogutud tõendeid iseseisvalt ning otsustab millises järjekorras toiminguid sooritada ja milliseid asjaolusid on vaja täpsustada või üle kontrollida. Kuna reivsjon on maksumenetlus, mille tulemusi üldjuhul muuta ei saa, ei ole alati revisjoni alustades võimalik ettenäha revisjoni mahukust ja ajakulu revisjoni läbiviimiseks ning seetõttu näeb MKS § 75 lg 3 ette revsjoni läbiviimise tähtaja pikendamise võimaluse. 2 3-07-1741 Kaebaja suhtes läbiviidud revisjon algas 20.12.2006, mitte 30.11.2006 nagu märgib kaebaja. Kaebaja juhatuse liikmega toimus esmane vestlus juba 20.12.
9. Vastustaja hinnangul ei saa revisjoni tähtaja pikendamise põhjendused olla üksikasjalised, sest kogutud tõendite põhjal peab maksuhaldur hindama, millised toimingud tuleb oluliste asjaolude välja selgitamiseks lisaks sooritada. Vastustaja on seisukohal, et kaevatavas korralduses on kajastatud peamised aspektid, millest haldusorgan korralduse vastuvõtmisel lähtus. Ka juhul, kui haldusakti ei saaks lugeda põhjendatuks, ei saa kaebaja seetõttu nõuda revsijoni lõppenuks lugemist. Kui menetluse tulemusena koostatud maksuotsus on õiguspärane, ei oma tähtsust menetluse käigus tehtud vead. Vastustaja hinnangul ei ole nelja kuuline tähaeg nii ebaproportsionaalselt pikk ajavahemik, mis annaks kaebajale põhjuse kaevata tema õiguste ja vabaduste rikkumise üle. Vastuväidete kohaselt ei ole põhjendatud kaebaja väide õiguspärase ootuse osas, sest seadus näeb ette revisjoni läbiviimise tähtaja pikendamise võimaluse. Vastustaja selgituste kohaselt ei tulene seadusest piirangut päringute tegemisel kolmandatele isikutele. Päring kolmandale isikule peab olema põhjendatud. Revsijoni tähtaja pikendamise mõistliku ajavahemiku võrra ei anna revideeritavale õigust nõuda kohtu kaudu revideerimise lõpetamist ning MKS § 81 lg4 märgitud tõendi väljastamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatava haldusakti ja toimingu õigusvastasuse tuvastamist ning vastustaja poolt välja andmata jäetud haldusakti väljaandmist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p 2, lg 3 p
10. Kaebus on esitatud 06.09.2007 vastustaja 15.06.2007 haldusaktile. Asjas on läbitud kohtueelne menetlus ning 08.08.2007 vaide otsusega on vaie jäetud rahuldamata. Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 3, lg 4 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Maksuhaldur alustas 30.11.2006 korraldusega nr 12-2.1/11791 OÜ P suhtes revisjoni, mis hõlmas käibe-, tulu-, sotsiaalmaksu ning töötuskindlustus- ja kohustusliku kogumispensioni makse arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimist ajavahemikus jaanuar 2005 kuni oktoober
11. Korralduse kohaselt tuli revisjon läbiviia ajavahemikul 20.12.2006 kuni 30.06.2007 ning korralduse kohaselt pidi revisjon lõppema hiljemalt 30.06.2007(tl 11). Hiljem otsustas maksuhaldur revisjoni tähtaega pikendada ja võttis 15.06.2007 vastu korralduse nr 12-2.1/6884, mille kaebaja vaidlustas. Vastustaja on viidanud tähtaja pikendamise otsuse sissejuhatavas osas MKS § 75 lg
12. Kooskõlas MKS § 75 lg 3 muudetakse revisjoni ulatust või revisjoni tähtaega vajaduse korral hiljem korraldusega. Revisjoni tähtaja pikendamist või muu maksukohustuslast koormava muudatuse tegemist tuleb korralduses põhjendada. Antud säte annab maksuhaldurile õiguse oma äranägemisel revisjoni tähtaega pikendada, järgides kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid. Seega juhul, kui ettenähtud aja jooksul ei ole võimalik maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolusid nõuetekohaselt tuvastada, on maksuhalduril õiguslik alus ja vajalik pädevus revisjoni tähtaja pikendamiseks. Järelikult on revisjoni läbiviimise tähtaja pikendamiseks seaduses vastav delegatsiooninorm olemas ning vaidlus taandub pigem asjaolule, kas tähtaja pikendamine oli ka sisuliselt põhjendatud ja kas seda on piisavalt motiveeritud. Kaebaja väidetel on õigusvastane maksuhalduri tegevusetus, mis seisnes selles, et maksuhalduril oli revisjoni läbiviimise aja jooksul kaebaja hinnangul piisavalt aega, et teha revisjoni läbiviimise tähtaja jooksul vajalikke teabenõudeid, kuid maksuhaldur jättis need tegemata. 3 3-07-1741 Hinnates kohtule esitatud OÜ P suhtes läbiviidud revisjoni käigu kirjeldust (tl 35-37) ning arvestades seda, et maksumenetluses otsustab maksuhaldur maksustamise seisukohalt vajalike asjaolude väljaselgitamiseks vajalike toimingute sooritamise ja ulatuse, ei tuvastanud kohus asjaolusid, millest tulenevalt saab väita, et maksuhaldur on viivitanud või venitanud maksumenetluses vajaliku teabe kogumisega. Maksuhalduri seadusest tulenevate kohustuste täitmine ja õiguste kasutamine maksusumma määramisel oleks võimatu, kui maksuhaldur ei saaks haldusmenetluses otsustada maksumaksja maksukohustuse üle ning hinnata kogutud teabe alusel maksumaksja poolt esitatud tõendeid. Tulenevalt eeltoodust ei ole tõendamist leidnud kaebaja väited maksuhalduri tegevusetuse kohta kaebaja suhtes läbiviidavad maksumenetluses. Maksuhaldur on 15.06.2007 korralduses revisjoni tähtaja pikendamise kohta märkinud, et maksumenetluses tähtsust omavate faktiliste asjaolude väljaselgitamiseks on vaja koguda täiendavaid tõendeid. Korralduse kohaselt on asjas saadud vastuste kontrollimine ja analüüsimine aeganõudev ning jõutud järeldusele, et maksuhaldur vajab maksude tasumise õigsuse kontrollimiseks täiendavalt aega, mille tõttu tuleb pikendada OÜ P revisjoni läbiviimise tähtaega. Täiendavalt selgitas vastustaja, et revisjon on maksumenetlus, mille tulemusi üldjuhul hiljem muuta ei saa ning alati ei ole võimalik ette näha, kui mahukaks revisjon kujuneb ning kaua selle läbiviimine aega võtab. Kohtu hinnangul ei sõltu tähtaja pikendamise õiguspärasus mitte niivõrd sellest, millist sõnastust on formuleerimisel kasutatud, vaid sellest, kas see oli ka sisuliselt põhjendatud. Antud juhul nähtub haldusasja materjalist ja ka maksuhalduri poolt kohtuistungil antud seletusest, et maksuhalduri hinnangul tuleb kaebaja maksude tasumise õigsuse kontrollimiseks ja maksusumma määramiseks saada täiendavaid selgitusi ning revisjoni lõpetamine ei ole seetõttu võimalik. Teatava menetluse pikendamine on maksuhalduri kaalutlusotsus ja vastava tühistamis- või tuvastamisnõude rahuldamiseks peaksid nähtuma haldusasja materjalidest sellised ilmselged põhjused, millest saaks järeldada, et pikendamine oli põhjendamatu ja kunstlik. Antud juhul seda ei nähtu. Lähtuvalt eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et revisjoni läbiviimise tähtaja pikendamine ei olnud õigusvastane ning kaebus tuleb jätta selles osas rahuldamata. Kaebaja taotleb kohustada Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskust väljaandma MKS § 81 lg 4 ette nähtud kirjalik teade kaebajale täiendava maksukohustuse määramata jätmise kohta, sest kaebaja hinnangul tuleb lugeda revisjon lõpetatuks seisuga 30.06.
13. HKMS § 6 lg 2 p 2 kohaselt võib kaebusega nõuda sooritamata toimingu sooritamist ning kohus peab sellise kaebuse rahuldama ja tegema HKMS § 26 lg 1 p 3 alusel ettekirjutuse toimingu sooritamiseks, kui vastustaja on kohustatud sooritama toimingu, kaebuse esitajal on õigus nõuda toimingu sooritamist, toimingut ei ole vaatamata kaebaja taotlusele veel sooritatud ning ei esine muid põhjendatud vastuväiteid, millest tulenevalt õigus toimingule võib olla ära langenud. Kaebaja poolt taotletud kirjaliku teadet saab taotleda MKS § 81 lg 1, lg 4 kohaselt juhul, kui kõik revisjoni käigus tuvastatud maksustamise seisukohast tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on revisjoni lõpuks väljaselgitatud ning selle kohta on koostatud revisjoniakt. Kui revisjoni käigus ei avastatud maksukohustust muutvaid asjaolusid, siis sellekohane kirjalik teade toimetatakse maksukohustuslasele kätte. Asjas kogutud tõendite kohaselt ei ole vaidlusaluses asjas revisjoni lõpule viidud ja revisjoniakti koostatud. Asjaolu, et maksuhaldur revisjoni alustamise korralduse andmisel ei osanud ette näha revisjoni mahtu ja keerukust ning täpselt määratleda revisjoni läbiviimiseks kuluvat eeldatavat ajavahemiku, ei saa iseenesest olla aluseks MKS § 81 lg 4 märgitud kirjaliku teate taotlemiseks/väljastamiseks. 4 3-07-1741 MKS § 81 sätete kohaselt kuulub revisjoni lõpetamise otsustamine maksuhalduri pädevusse ning kohus ei saa hinnata, kas ja millal tuleb maksuhalduril koostada revisjoniakt. Seetõttu puudub kaebaja taotluse, kohustada Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskust väljaandma MKS § 81 lg 4 ette nähtud kirjalik teade, rahuldamiseks õiguslik alus. Hinnates kaebaja poolt vaides ja kohtule esitatud kaebuses toodud väiteid, ei saanud kaebajal tekkida kaebuses kirjeldatud õiguspärast ootust, sest ta oli teadlik/pidi olema teadlik kehtivatest maksukorralduse sätetest maksuhalduri põhikohustuste, revisjoni eesmärgi ja ulatuse osas ning arvestama sellega, et revisjoni lõpeb 30.11.2006 määratud tähtajal üksnes juhul, kui selleks ajaks on revidendi poolt koostatud revisjoniakt. Samuti oli/pidi kaebaja olema teadlik sellest, et maksuhaldur võib revisjoni läbiviimise tähtaega pikendada. Kooskõlas HKMS § 19 lg 7 vaatab halduskohus asja läbi kaebuses esitatud taotluse ulatuses. Kuna kaebaja ei ole asjas vaidlustanud Maksu- ja Tolliameti vaideotsust, ei anna kohus hinnangut kaebuses toodud väidetele vaideotsuse osas. Hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Kaebaja on esitanud kohtule taotluse asjas kantud kohtukulude hüvitamiseks. HKMS § 92 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega ei kuulu kaebaja taotlus kohtukulude hüvitamiseks rahuldamisele. Annika Vendik Kohtunik 5