← Eesti

2-07-47242/1

Obsah (7)§ 415§ 420§ 407§ 162§ 174§ 173§ 178

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Avalikult teatavakstegemine 14. mai 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-07-47242 AS SEB Pank versus Arvo Jegi, hagi l

) §-st 434, tegi kohus otsustused.

  1. Rahuldada hagi täielikult ja välja mõista Arvo Jegilt laenu põhiosa võlg 60000 krooni, tasumata intress 5200 krooni, viivis põhiosalt 162 krooni 07 senti ja teenustasu 100 krooni AS-i SEB Pank kasuks.
  2. Välja mõista Arvo Jegilt laenu põhiosa võlg 9000 krooni, tasumata intress 855 krooni 65 senti AS-i SEB Pank kasuks.
  3. Välja mõista Arvo Jegilt laenu põhiosa võlg 16070 krooni 88 senti, tasumata intress 858 krooni 49 senti, viivis põhiosalt 758 krooni 01 senti AS-i SEB Pank kasuks.
  4. Jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda ja välja mõista Arvo Jegilt 5200 krooni menetluskulu AS-i SEB Pank kasuks.
  5. Määrata kohtuotsus viivitamata täitmisele.
  6. Selgitada, et

§ 415

lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva kui kätte toimetada avaliku teatavakstegemisega. 7. Selgitada, et

§ 420

lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule otsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul; kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

  1. Asjaolud Hageja on esitanud hagi kostja vastu võlgnevuste 65462,07 krooni, 9855,65 krooni ja 17687,38 krooni saamiseks. Hageja ja kostja sõlmisid
  2. aprillil 2007 laenulepingu nr L
  3. tegemist oli soovilaenuga, mille tagatiseks on ainult laekumised kontole. Kostja sai laenu 60000 krooni. Võlgnevus tekkis
  4. mail
  5. Hageja ja kostja sõlmisid
  6. aprillil 2007 internetipanga kaudu arvelduslaenulepingu nr A070012520 laenulimiidiga 9000 krooni. Võlgnevus tekkis
  7. mail
  8. Hageja ja kostja sõlmisid
  9. jaanuaril 2003 Magnet krediitkaardi lepingu nr A030001109 krediidilimiidiga 7000 krooni, intressimääraga 16% aastas. Kostjal esines korduvalt maksehäireid. Kohus on andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtaja väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu
  10. märtsil 2008 kohustusega vastata kohtule hiljemalt
  11. aprilliks 2008, hoiatades et tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus teha tagaseljaotsuse. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole. Asjas on toimunud eelmenetlus, mille käigus ilmnesid asjaolud tagaseljaotsuse tegemiseks.
  12. Kohtu põhjendused Hageja poolt esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine. Vastavalt

§-le 407 kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb

§ 407kohaselt teha asjas tagaseljaotsus.

Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hagi tuleb rahuldada osundatud sätete alusel. 3.Menetluskulude jaotus Vastavalt

173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning menetluskulude jaotuses võib kohus ette näha, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu 5000 krooni ja 200 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja esitatud menetluskuludele.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud

§ 162

lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

§ 174

kohaselt määratakse menetluskulud peale kohtulahendi jõustumist menetlusosalise kohtule esitatud avalduse alusel, avaldusele lisatud nimekirja ja menetluskulusid tõendavate dokumentide põhjal. Kuna tagaseljaotsus on kostja suhtes kaja esitamata jätmisel sisuliselt menetlust lõpetavaks lahendiks, peab kohus võimalikuks arvestades

§ 173

lg-tes 1 ja 3 ning §-s 174 sätestatut välja mõista tagaseljaotsusega kostjalt hageja kasuks hageja tasutud riigilõivu 5000 krooni ja 200 krooni, kokku 5200 krooni. Hageja tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest.

§ 178

lg 2 kohaselt on kohtu otsustus menetluskulude kindlaksmääramisele vaidlustatav, kui kaebuse hind ületab 3 000 krooni. Kalev Kuningas Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.