Obsah (16)

§ 644§ 641§ 645§ 77§ 112§ 25§ 104§ 642§ 115§ 3§ 8§ 635§ 619§ 637§ 110§ 101

2-04-1898/34 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 22. mai 2008, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosal

§-dest 619, 641 lg 3, 644 lg 3, 645 lg 1,

2. Hageja selgitab, et ta täitis kohustusi käsunduslepingu järgi ja teostas detailide ja varuosade tarne. Kostja jättis tasumata hagejale 17.01.2003 esitatud arve nr 004 varuosade maksumuse ja transpordikulude eest kokku summas 112 565,88 EUR (tl 12). Vastavalt 17.01.2003 lepingu punktile 2.2 oli kostja kohustatud tasuma 45 päeva jooksul s.o tellimuse esitamise päevast varuosade maksumuse, seega hiljemalt 03.03.
3. Kostja ei esitanud hagejale pretensioone detailide ja varuosade kvaliteedi ja koguse kohta. Hageja saatis kostjale meeldetuletusi arve tasumiseks ja kostja lubas korduvalt tasuda arve, mida kinnitas vastavasisulise faksi saatmisega (tl 16-18). Vastuhagi kostja /põhihagi hageja/ vastuväited vastuhagile.
4. Vastuhagis kostja vastuhagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata.
5. Vastuhagi kostja leiab, et hageja ei teavitanud töövõtjat mittekohasest täitmisest, ning ta sai teada sellest alles 2 aastat ja 3 kuud hiljem. Teatamise kohustus tuleneb

§ 644lg 1.

Mitteteatamine ei 2 2-04-1898/34 ole mõistlikult vabandatav. Oleks tulnud kirjeldada milles seisnes teostatud tööde mittevastavus lepingule. Seega tellija ei saa tugineda mittevastavusele juhinduvalt

§ 644lg-le 3.

10. Kostja selgitab, et hageja ise ostis väntvõlli ja pealaagrid, mis on remontimisele kuuluva mootori põhidetailiks. Pärast väntvõlli toimetamist Tallinna teostati firma RBGtööpingil kontroll, mille käigus tuvastati, et väntvõll ei ole edaspidiseks kasutamiseks kõlblik, kuna väntvõlli radiaalse lõtku hälve lubatus oli tunduvalt suurem valmistajatehase poolt ettenähtuga (tl 124-127). Mõõtmised teostati sõltumatu firma poolt. Kostja teavitas 24.01.2003 kirjas, et nad ei garanteeri laevamootori häireteta töö kui paigaldatakse lubatust suuremate hälvetega väntvõll (tl 147,148). Samal päeval andis laevaomanik väntvõlli paigaldamiseks loa (tl 149,150). 24.01.2003 kirjas juhtis valmistajatehas DEUTZ hageja tähelepanu sellele, et nii suurt hälvet omavat väntvõlli ei saa kasutada (tl 128-130). Heaks kiitu nii suure hälbega varuosale ei andnud ka saksa firma Germanischer Lloyd, kellele vastuhagi kostja tegi 19.03.2003 järelpärimise (tl 169-170). Mootori avarii analoogseid põhjusi kinnitab oma aruandes ekspertiisifirma Gart-Grupp, kes tegutses Moskva kindlustusfirma Ingosstrakh ülesandel (tl 131-141).

§ 641lg-e 3 kohaselt ei vastuta vastuhagi kostja hageja süülise tegevuse eest.

1. DET Norske Veritas inspektor andis esmase arvamuse sertifikaadis toodud väntvõlli mõõtmiste alusel. Hageja poolt ostetud väntvõllile lisatud sertifikaadis toodud väntvõlli mõõtmised ei vastanud faktilistele mõõtmistele, seega DET Norske Veritas inspektor arvamuse andmisel ei saanud tugineda tegelikele mõõtmistele. Hilisemalt teada saades tegelikest mõõtmistulemustest tunnistas inspektor väntvõlli standardile mittevastavaks (tl 145,146).
2. Vastuhagi kostja leiab, et väntvõlli ei transporditud vastavuses valmistajatehase poolt esitatud hoidmis-ja transpordinõuetele, mis näeb ette väntvõlli transportimisel toetumise neljale pealaagri tapile. Väntvõlli transportimiseks kasutatud kast oli varustatud ainult kahe toega.
3. Vastuhagi kostja leiab, et õlisüsteemi puhastamisega tegeles hageja ise, sest just laeva ekipaaži ülesandeks on mootori varustamine õliga, filtrite puhastamine ja vahetamine. Laeva ekipaaž vastutas kogu õlisüsteemi puhtuse eest ja seda mitte ainult mootori osas, vaid ka teiste seadmete osas. Laeva ekipaaž teostas mootori käivitamise. Kostja pidi viibima ainult mootori käivitamise juures. GGtehnikaeksperdi kinnitusel oli õlisüsteem puhas (tl 151-154). Kohtuistungil hageja esindaja väitis, et hageja kontrollis õlisüsteemi puhtust. Tunnistaja Schablack oma ütlustes on rääkinud laagri purunemise jääkidest, mitte mustusest.
4. Vastuhagi kostja leiab, et tõendamata on tema süü ja põhjuslik seos kostja tegevuse ja tekitatud kahju vahel. Kostja on seisukohale, et

§ 645

lg 1 p 2 alusel ei ole hagejal õigus, et tehtud töö ei vasta lepingu tingimustele, sest töövõtja hoiatas võimalike tagajärgede suhtes.

1. Vastuhagi kostja ei pea põhjendatuks kahjude hulka arvata SPS superintendandi BBelamiskulud Tallinnas. SPS, kelle töötaja on BB on üks AS-i M asutajatest ja ajavahemikul 10.-13.03 ja 23.25.03 2003 täitis superintendandi kohustusi teine töötaja. Kostja leiab, et pärast laeva remondi lõppemist ei ole põhjendatud töötaja ülalpidamiskulude nõue aprillis
2. Kostja leiab, et ei ole põhjendatud väntvõlli nõue summas 1 606 416, kuna selle hüvitas täielikult Venemaa kindlustuskompanii Ingosstrakh (tl 205). Kostja vastuväited ja vastuhagi nõue
3. Kostja palub jätta hagi 1 714 301 krooni nõudes rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. 3 2-04-1898/34 Kostja juhindub oma vastuväidetes

§-dest 77 lg 1, 100, 101 lg 1 p 2, 112 lg 1, 115 lg

2. Kostja selgitab, et koheselt pärast remonditud peamasina käivitamist 03.02.2003 läks see uuesti rikki ning vajas ulatuslikku remonti sealhulgas väntvõlli vahetamist. Kuna hageja ei teostanud remonti nõuetekohase kvaliteediga (

§ 77lg 1), siis ta edasi aktiivselt ei osalenud remonttöödes.

Remonttööd teostati WKAS-s, kes on peamasina valmistaja Saksa firma Deutz esindaja Norras. Laeva remont lõpetati 30.märtsil 2003. Kostja keeldus juhinduvalt

§ 112lg-st 1 tasumisest, kuna hageja ei täitnud lepingut kohaselt.

Hageja põhjustas kostjale kahju ja kostja ei pea hagejale midagi maksma. Kostja leiab, et tema õiguskaitsevahendiks on

§-is 101 lg 1 p 2 sätestatu, mille kohaselt ta keeldub kohustuse täitmisest. 18. Täiendava remondi ajal tehti kindlaks, et peamasina teise rikke põhjuseks oli hageja tehtud töö ebarahuldav kvaliteet. Peamasina valmistaja Saksa firma Deutz nimel osales remondis ekspert Hans Schablack, kes kinnitas, et peamasina jahutussüsteemist ja mootori seest laagrite lähedalt leiti mustust, ja et määrdeõli süsteemi puhastamine pärast esimest avariid oli ebapiisav (tl 196-197, 208209). WKAS-i, kes on peamasina tootja Deutzi sertifitseeritud esindaja Norras, spetsialistid osaledes peamasina remontimisel kinnitasid HS arvamust (tl 200-203).

§ 25

lg 2 kohaselt on pooled majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima vastava majandusharu üldtunnustatud tavasid, sõltumata lepingu sisust. Töövõtja vastutab selle eest, et remondi järel võib peamasina ohutult käivitada ning eeldatakse, et remonditud masina põhjalik sisemine puhastus on lahutamata osa heast masinaehitustööstuse tavast. Sellise tava olemasolu on tõendatud Veritase õiendiga (tl 194-195), Nauta laevaremonditehase 16.03.2006 kirjaga (tl 251-252), laevatehase WNAS 16.03.2006 faksiga (tl 253-254), laevatehase DSkirjaga (tl 255-256) ja FPAS 16.03.2006 kirjaga (tl 257-258). Hageja oli vastutav määrdesüsteemi toimimise eest ning pidi seda kontrollima peamasina remonttööde käigus. Jääkmustus peamasinas põhjustas talitushäire ja lisaremondi. Hageja on süüdi raskes hooletuses

§ 104

lg 4 tähenduses ning vastutab

§ 642lg 1 kohaselt töö lepingutingimustele mittevastavuse eest.

Korralik puhastus tehti töövõtja „Laudon” poolt pärast avariid teise remondi ajal märtsis 2003 (tl 154-155).

1. Kostja leiab, et teenuse osutamise leping ja varuosade leping moodustavad poolte vahel ühtse suhte ja on seotud. Seega on kostjal õigus keelduda võlgnetava kohustuse täitmisest seni, kui täidab oma kohustuse, mis tuleneb hageja poolt tekitatud kahjust.
2. 25.08.2005 esitas kostja vastuhagi 1 799 999 krooni sissenõudmiseks juhinduvalt

§ 115lg 1 kohaselt.

Vastuhagi hageja palub vastuhagi rahuldada ja välja mõista vastuhagi kostjalt kohtukulud s.o vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 70 000 krooni ja õigusabikulud, mis hagi ja vastuhagi osas kokku on 300 360.75 krooni. 21.Vastuhagi hageja/põhihagi kostja leiab, et peamasin läks kohe uuesti rikki pärast selle remontimist, kuna kostja teostas remonttöid ebarahuldava kvaliteediga, mida tõendab ekspert HSoma ütlustega. Hageja leiab, et kostja seisukoht nagu avarii oleks põhjustanud hageja poolt soetatud väntvõlli defekt ei ole tõendatud. BLRT grupi koostatud mõõtmisakt (Rekato akt) ei ole usaldusväärne (tl 84-87). Väntvõlli kõlbmatus ei ilmne üheski teisest aktist. Väntvõll, mis osteti WKAS-lt saabus koos Lloyds´i registri sertifikaadi ning Mark van Schaick Marine Services mõõtmisaktiga (Schaick akt), mis mõlemad kinnitasid väntvõlli kõlblikkust (tl 187-189). DNVEOÜ 24.01.2003 antud arvamusega on tõendatud, et hageja poolt soetatud väntvõll vastas nõuetele ja sobis paigaldamiseks peamootorisse (tl 111-112). Eelmärgitud järeldused on tehtud Lloyds´i registri sertifikaadi, Schaick akti ja põhihagi hageja/vastuhagi kostja töökoja külastuse põhjal. Põhihagi hageja on jätnud alusetult tähelepanuta eelmärgitud dokumendid. 4 2-04-1898/34 Väntvõlli valmistaja Deutz AG tutvus pärast avariid Rekato aktiga ning andis sellele kirjaliku hinnangu 16.05.2003 (tl 190-193). Hinnang saadeti mõlemale poolele. Deutz AG leidis, et Rekato aktis ei ole osundatud ühelegi mõõtmistingimusele ning kinnitab, et optimaalsetel tingimustel tehtud mõõtmised oleksid andnud vastuvõetavad tulemused, Schaick aktis osundatakse kõigile asjakohase mõõtmise teisejärgulistele tingimustele ning kinnitab, et aktis märgitud väärtused vastavad täielikult remonditud väntvõlli kohta käivatele nõudmistele. Deutz AG samas hinnangus loobus oma varasemast negatiivsest arvamusest väntvõlli kohta, osundades sellele, et nende varasemad kirjad põhinesid valedele eeldustel mõõtmistingimuste osas. Vastuhagi hageja/põhihagi kostja selgitab, et pärast väntvõlli paigaldamist peamasinasse ning enne peamasina esimest remondijärgset käivitamist, teostatakse töövõtja poolt alati täiendav mõõtmine selgitamaks, kas peamasin on käivitamiseks valmis. Ebarahuldavate mõõtmiste tulemuste korral masinat töövõtja ei käivita. Kuna töövõtja käivitas masina, siis pidi väntvõll sobima ning avarii põhjuseks võis olla ainult mustus määrdesüsteemis. Kui väntvõll oleks olnud vigane, oleks see tekitanud mootori temperatuuri vahetu tõusu ja peaaegu kohese mootori kinnikiilumise. Juhul kui väntvõll oleks olnud paindunud, ei oleks peamasin saanud töötada. 03.02.2003 tehti peamasinaga erinevatel koormustel mitmeid katsetusi (tl 198-199).

1. Vastuhagi hageja/põhihagi kostja leiab, et väntvõlli müüja WK AS on teadlik seda liiki väntvõlli hoidmise ja transportimise tingimustest. Vastuhagi kostja ei näita põhjuslikku seost väntvõlli transportimise viisi ja peamasina vigastuse vahel, mistõttu tuleb see argument jätta tähelepanuta.
2. Põhihagi hageja/vastuhagi kostja/ tehtud tööst kandis põhihagi kostja /vastuhagi hageja/ kahju, kuna laeva remont ei valminud tähtaegselt ja kostja pidi ärikokkulepped ära ütlema, mis ta oli sõlminud eeldusel, et laev on tähtaegselt töökorras. Hageja raske hooletus põhjustas täiendava remondi, mis kestis 30 03.
3. Lisaremondi tõttu kandis kostja otsest kahju vähemalt 3 073 154,67 krooni sh sadamatasud 01.02-27.03.03 - vähemalt 293 937,74 krooni vastavalt L Laevatehase AS-i arvele nr A3924 (tl 62); remondiarved sh kulud eksperdile ja uutele varuosadele sh väntvõllile summas 1 606 416 krooni ja teistele varuosadele 380 520,28 krooni + 322 711,12 krooni (tl 63-74) järelvalvekulud järelevalve inspektorile 127 400 krooni (tl 75-76). Lisaks oli kostjal ärikahju. Kuna vastuhagi hageja soovib osalist kahju hüvitamist summas 1 799 999 krooni, siis ta ei pea vajalikuks enama tõendamist. Dokumentaalsed tõendid on esitatud 2 603 585 krooni ulatuses.
4. Ingosstrakh hüvitas kahju kokku 384 890 eurot, kuid kahju oli kokku 640 824 eurot. Hüvitamata jäi 255 934 eurot ehk 4 004 496,92 Eesti krooni (tl 204-205). Kohtu põhjendused
5. Kohus, ära kuulanud poolte esindajad, tunnistajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele, vastuhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
6. Kohus selgitab, et kohtu põhjendustes on hageja all mõeldud ka vastuhagis kostjat ja kostja all vastuhagi hagejat.
7. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. 28.

§ 3

p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust.

§ 8lg 2 järgi leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

5 2-04-1898/34

§ 635

sätestab töövõtulepingu mõiste, mille kohaselt kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamiseks muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Vaidlust ei ole selles, et 02.01.2003 sõlmisid pooled töövõtulepingu nr 1/01-03, mille kohaselt kostja tellis hagejalt mootorlaeva „Regina Magdaleena” peamootori DEUTZ BV6V540 remondi vastavalt lepingu lisale 1, tööde maksumusega 300 000 krooni. Lepingu punkti 1.2 kohaselt remondi lõpetamise aeg 24.01.2003 (tl 10- 11). Vaidlust ei ole selles, et remont ei lõpetatud lepingus kokkulepitud tähtajaks. Remont lõpetati 2003.a veebruariks. 29.

§ 619

sätestab käsunduslepingu mõiste: käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Vaidlust ei ole selles, et sõlmiti 17.01.2003 poolte vahel leping nr 2/1-03, mille kohaselt hagejal tekkis kohustus teostada varuosade ja detailide tarnimine mootorlaeva „Regina Magdaleena” pardale ja kostjal maksta vastavalt lepingu lisale 1 summas 109 540 EUR-i, mis vastab 1 714 301 EEK-le (v.a käibemaks) ja sellele lisanduvad transpordikulud (tl 8, 9, 13-15). Lepingu p 2.2 kohaselt tuli varuosade eest tasuda 45 päeva jooksul alates tellimuse esitamisest. Eelmärgitud leping sõlmiti selleks, et saada täita töövõtulepingut nr 1/01-

1. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et teenuse osutamise leping ja varuosade leping on omavahel seotud ja moodustavad poolte vahel ühtse suhte, mistõttu kohus käsitleb lepinguid ühe tervikuna. Eeltoodut kohtu seisukohta kinnitab poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu nr 1/01-03 punktid 1.3 ja 2.5 (tl 10).
2. Vaidlust ei ole, et hageja paigaldas vastavalt kostja soovile peamootorisse varasemalt kasutuses olnud ja renoveeritud väntvõlli, mis osteti WKAS-lt, kes on Deutz AG esindaja Norras. Väntvõll saabus koos Lloyds´i registri sertifikaadi ning Mark van Schaick Marine Services mõõtmisaktiga (Schaick akt), mis kinnitasid väntvõlli kõlblikkust (tl 187-189). Sama kinnitab ka DNVEOÜ poolt 24.01.2003 antud arvamus, et väntvõll vastas nõuetele ja sobis paigaldamiseks peamootorisse (tl 111-112). Pärast väntvõlli toimetamist Tallinna lasi hageja teostada firma RBG tööpingil kontrolli, mille käigus tuvastati, et väntvõll ei ole edaspidiseks kasutamiseks kõlblik, kuna väntvõlli radiaalse lõtku hälve lubatus oli tunduvalt suurem valmistajatehase poolt ettenähtuga. Eeltoodu on vormistatud kirjalikult tehnilise teatisena (tl 84-87,124-127). 24.01.2003 kirjas juhtis valmistajatehas DEUTZ hageja tähelepanu sellele, et nii suurt hälvet omavat väntvõlli ei saa kasutada (tl 95-97, 128-130). Hageja teavitas eeltoodust kostjat ja kostja kirjalikul nõusolekul (tl 93-94, 98-101, 149-150, 159-160) paigaldati eeltoodud väntvõll.

§ 641

lg 3 töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et väntvõlli kvaliteedi ja vastavuse peamootorisse riisiko läks üle tellijale, seega kostjale.

3. 2003 seisuga poolte esindajad allkirjastasid teostatud tööde akti (tl 90-92). Vastavalt töövõtulepingu nr 1/01-03 punktile 3.6 tööde teostaja, seega hageja andis teostatud töödele firma DEUTZ ametliku esindajana 6-kuulise garantii. Kohtule ei ole esitatud ühtegi dokumenti, millest nähtuks, et lepingutingimusi oleks pooled muutnud. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hageja andis garantii teostatud tööde osas. 32.

§ 637

lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest ja vastavalt

§ 637

lg-le 4, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. 6 2-04-1898/34 Pooled lepingu nr 2/1-03 punktis 2.2 leppisid kokku, et varuosade eest tuli tasuda 45 päeva jooksul alates tellimuse esitamisest. Hageja saatis 17.01.2003 kostjale arve nr 004 varuosade ja nende transpordi tasumiseks summas 109 540 EUR, seega enne kui töö valmis (tl 12). Tasumine tuli teostada 45 päeva jooksul. Hageja saatis kostjale meeldetuletuse 04.03.2003 (tl 16, 18). Tuginedes eeltoodule oleks kostja pidanud tasuma vastavalt kokkulepitule.

§ 110

lg 1 kohaselt võib võlgnik keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest.

1. 03.02.2003 tehti peamasinaga erinevatel koormustel mitmeid katsetusi (tl 198-199). Vahepeal toimus mootori seiskamine ning tuvastati raamlaagri nr 4 temperatuuri tõus. Pärast käivitati mootor uuesti topelt koormustel. Katsetuste ajal ei fikseeritud kõrvalekaldeid mootori töös. 03.02.2003 on koostatud hooldusülema ja mootorlaeva „Regina Magdaleena” superintendandi poolt peamootori tehnilise seisukorra akt, mille kohaselt on laagril olulised kriimustused ja metallkihistused, raami kaelal tugevad pikijooned ja metallkihistused, raamikaela radiaalmurd 0,19 mm ja raamlaagri 4 sängi temperatuur 63 0 C nagu teistelgi sängidel. Aktis soovitatakse väntvõll ja kõik raamlaagrid välja vahetada (tl 77-78, 155-157). Eeltoodu põhjal võib järeldada, et rike selgus koheselt pärast remonti mootori käivitamise ajal.
2. Väntvõlli valmistaja Deutz AG tutvus pärast avariid Rekato aktiga ning andis sellele kirjaliku hinnangu 16.05.2003 (tl 190-193). Hinnang saadeti mõlemale poolele. Seega ei ole põhjendatud hageja väide, et ta ei teadnud juhtunust midagi. Kohus möönab, et pretensioonina vormistatud teade kostja poolt oleks olnud korrektne ja üheselt mõistetav hagejale. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hageja sai teada töö lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul

§ 644kohaselt.

Oma hinnangus Deutz AG leidis, et Rekato aktis ei ole osundatud ühelegi mõõtmistingimusele ning kinnitab, et optimaalsetel tingimustel tehtud mõõtmised oleksid andnud vastuvõetavad tulemused, Schaick aktis osundatakse kõigile asjakohase mõõtmise teisejärgulistele tingimustele ning kinnitab, et aktis märgitud väärtused vastavad täielikult remonditud väntvõlli kohta käivatele nõudmistele. Deutz AG samas hinnangus loobus oma varasemast negatiivsest arvamusest väntvõlli kohta, osundades sellele, et nende varasemad kirjad põhinesid valedele eeldustel mõõtmistingimuste osas. Kohus leiab, et hilisemalt antud hinnang Deutz AG poolt välistab 24.01.2003 antud arvamuse väntvõlli mittekõlbulikkuse osas. Kohus on veendunud, et mõõtmistingimused mõjutavad oluliselt tulemust ja edasiselt järelduste tegemist. 35. Kohus on seisukohal, et 05.05.2003 koostatud Gart-Grupi eksperdi poolt arvamus avarii põhjuste kohta on vähem veenev kui (tl 131-141) väntvõlli valmistaja Deutz AG eksperthinnang kuna ekspert viibis vahetult peamootori teise remondi juures ning nägi visuaalselt kahjustusi sealjuures ka filtrite puhtuse/mustuse taset. Gart-Grupi eksperdi poolt antud arvamus tugineb aga temale kolmandate isikute poolt esitatud andmetel, mistõttu jääb arvamus teoreetilise käsitluse tasandile ja on mõjutatud esitatud andmetest. Kohus on veendunud, et vaidlusaluste kahjustuste nägemine vahetult tagab õige hinnangu andmise avarii võimalike põhjuste kohta. Eeltoodud kohtu seisukohta kinnitab ka GartGrupi eksperdile DNVEOÜ eksperdi poolt saadetud faks, et vajalik on täiendavate uuringute läbiviimine (tl 145-146). 36.

§ 77

lg 1 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.

§ 25

lg 2 kohaselt on pooled majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima vastava majandusharu üldtunnustatud tavasid, sõltumata lepingu sisust. 7 2-04-1898/34 Kohtuistungil leidis tõendamist, et igasuguse mootori remondi puhul, mida tehakse avarii järel on vajalik määrdesüsteemi täielik puhastamine. Vaidlust ei ole, et määrdesüsteemi täielik puhastamine on laevameeskonna töö. Samas on töövõtja kohustuseks kontrollida, et nõuetekohane puhastamine on teostatud, kuna töövõtja vastutab selle eest, et remondi järel võib peamasina ohutult käivitada. Kuna töövõtja vastutab selle eest, et remondi järel võib peamasina ohutult käivitada siis eeldatakse, et remonditud masina põhjalik sisemine puhastus on lahutamata osa heast masinaehitustööstuse tavast. Sellise tava olemasolu on tõendatud Veritase õiendiga (tl 194-195), Nauta laevaremonditehase 16.03.2006 kirjaga (tl 251-252), laevatehase WNAS 16.03.2006 faksiga (tl 253254), laevatehase DSkirjaga (tl 255-256) ja FPAS 16.03.2006 kirjaga (tl 257-258). Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja oli vastutav määrdesüsteemi toimimise eest ning pidi seda kontrollima peamasina remonttööde käigus. Hageja töövõtjana, kes vastutas peamootori remondi eest pidi olema veendunud enne nõusoleku andmist laeva mootori käivitamiseks, et kõik vajalikud tööd oleks eelnevalt tehtud. Kohtule esitatud tõendi ja tunnistaja HS ütlustega on tõendatud, et ajavahemikus 13.03.2003 kuni 18.03.2003 firma LAUDON töötajad puhastasid määrdeõlisüsteemi sh. automaatsed ja tavalised filtrid (tl 153-154, 316-318, 323-325). Tunnistaja AK, kes teostas vaidlusalusel laeval mootori remonti, ütlustest ilmnes, et ta isiklikult filtrite puhtuses ei veendunud, ta ei kontrollinud kõiki filtreid, vaid eeldas nende puhtust. Lisaks ei olnud tunnistaja AKle teada mitmesüsteemse filtriga vaidlusalusel laeval tegemist oli (vt 03.04.2008 kohtuistungi protokolli). Kohus leiab, et jääkmustus peamasinas põhjustas talitushäire ja seejärel lisaremondi vajaduse. Kohus leiab, et hageja on süüdi raskes hooletuses

§ 104

lg 4 tähenduses ning vastutab

§ 642lg 1 kohaselt töö lepingutingimustele mittevastavuse eest.

Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud ja kostja on õigustatud keelduma kohustuse täimisest. 37.

§ 101

sätestab õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral, mille lg 3 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise eelduseks on kahju olemasolu hagejal, põhjusliku seose olemasolu tekitatud kahju ja kahju tekitanu (kostja) teo (tegevus või tegevusetus) vahel ja kahju tekitanu (kostja) teo õigusvastasus. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et lisaremondi tõttu kandis kostja otsest kahju vähemalt 3 073 154,67 krooni sh sadamatasud 01.02-27.03.03 - 293 937,74 krooni vastavalt L Laevatehase AS-i arvele nr A3924 (tl 62); remondiarved sh kulud eksperdile ja uutele varuosadele sh väntvõllile summas 1 606 416 krooni ja teistele varuosadele 380 520,28 krooni + 322 711,12 krooni (tl 63-74) järelvalvekulud järelevalve inspektorile 127 400 krooni (tl 75-76). Kohus on seisukohal, et kahju olemasolu on tõendatud. Kostja on esitanud tõendid, et kindlustus ei ole hüvitanud temale tekitatud kahju 100% (tl 204-205). Järelevalve inspektor pidi viibima lisaremondi juures, seega tuli kostjal teha täiendavalt kulutusi. Hageja ei ole tõendanud, et järelevalve inspektori elukoht on Eestis ning puudub vajadus teha kulutusi sõiduks ja ööbimiseks. Hageja tegemata tööde tagajärjeks oli häired peamasina töös , mis tingis vajaduse lisaremondi tegemiseks. Käesoleva otsuse punktis 36 on põhjendatud kahju tekitanu teo õigusvastasus. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et vastuhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

1. Hageja väide, et väntvõll oli pakendatud transportimiseks valesti ei ole leidnud tõendamist. Hageja ei ole tõendanud, et väntvõll transporditi valesti ja et väntvõll oleks olnud paindunud. Kohtul puudub alus kahelda asjaolus, et väntvõlli müünud isik, kelle majandustegevuseks on kasutatud väntvõlli jm sarnaste toodete müük, ei omaks oskusi tema poolt müüdava kauba pakendamiseks. Samas soovib kohus rõhutada, et käesolevas vaidluse pakendamine ei oma tähtsust otsustamisel mis põhjusel peamootor läks rikki. Menetluskulud 8 2-04-1898/34
2. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 61 lg 1 p 1 järgi poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi ees 5% hagihinnast. Hageja /vastuhagi kostja/ esitas taotluse riigilõivu 70 000 krooni ja õigusabikulude 40 000 krooni väljamõistmiseks. Kostja /vastuhagi hageja/ esitas riigilõivu 70 000 krooni ja õigusabikulude 300 360.75 krooni väljamõistmiseks. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kostja /vastuhagi hageja/ kohtukulud so. riigilõiv, mis tuli tasuda vastuhagi esitamisel summas 70 000 krooni ja kulud õigusabile 5% hagi- ja vastuhagihinnast summas 175 715 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Maire Lukk Kohtunik 9