KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-14402 Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juunil 2008. a, Jõhvis kell 15.00 Kohus Viru Maakohus / Jõhvi Kohtumaja Kohtunik Viktor Brügel Kohtuasi R N

) § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. 7. Vastavalt

§ 29

lg 2 abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Poolte seletustest nähtub, et poolte abielulised suhted on lõppenud alates jaanuarist 2007, leppimine ei ole osutunud võimalikuks. Kostja sõnul soovib ta abielu formaalset jätkumist poolte ühise lapse pärast. Kohus leiab, et olukorras, kus poolte abielulised suhted on enam kui aasta tagasi sisuliselt lõppenud ja hageja soovib abielu lahutada, ei ole võimalik jätta abielu lahutamata 2

§ 2

lg 1), siis kohus peab arvestama hageja sooviga viia formaalne olukord vastavusse tegeliku olukorraga ja seetõttu lahutab poolte abielu. Elatise nõue 8. Kohus tuvastas, et pooltel on ühine laps, 02. juulil 1997 sündinud tütar M N (tl 5).

§ 50

lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed (

§ 49

).

§ 60

lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Eeltoodust nähtub, et vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida

§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal

§ 61

lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu.

§ 61

lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2008.a. on kuupalga alammäär 4350 krooni, millest ½ on 2175 krooni).

§ 61

lg 2 kohaselt määratakse igakuine elatusraha kindlaks lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

1. Kostja ei ole nõus temalt elatise väljamõistmisega ning leiab, et on ülalpidamiskohustust täitnud Kostja on esitanud kohtule oma arvelduskonto väljavõte tõendamaks, et on tasunud tütre muusikakooli maksu (tl 11,17, 18-26). Samuti võtab hageja omaks, et kostja on andnud lapsele raha 100 krooni kaupa (tl 17).
2. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 (RT III, 2004, 12, 155) leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja nõuab lapse ülalpidamiseks elatist seaduses ettenähtud miiniumsummas, so alates 01.01.2008 summas 2175 krooni kuus. Kuigi kostja tõenditest tõepoolest nähtub, et ta mingil määral osaleb lapse ülalpidamises (muusikakooli maksu tasumine, arvuti järelmaks), siis asjas ei ole vaidlust, et lapse üldist ülalpidamist ja igakuiste kulude katmist korraldab hageja. Hageja väitel kulub selleks 6000 krooni kuus (tl 6). Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et ta oleks lapse ülalpidamiskohustust omapoolselt vähemalt summas 2175 krooni kuus vabatahtlikult täitnud.
4. Eeltoodust tulenevalt peab kohus hageja nõuet kostjalt lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks põhjendatuks. Elatis kuulub väljamõistmisele alates hagi esitamisest s.o 16.04.2008.a (

§ 70). V Menetluskulud 13. Ts

MS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Lg 2 kohaselt kohus võib jagada kulud erinevalt lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui 3