Obsah (5)

§ 4§ 436§ 368§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Ene Tsefels Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 02.11.2007.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-27428 Tsivii

§ 4

lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuse esitamise, § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

14. Hageja ei märkinud, et soovib asja lahendamist kohtuistungil (t lk 4-5), kostja on soovinud asja lahendamist kirjalikus menetluses (t lk 42-43). Kohus on teinud 27.08.2007.a. kohtumääruse (t lk 44), mille kohaselt lahendab kohus antud tsiviilasja kirjalikus menetluses. Kohtumäärusega anti pooltele võimalus esitada kohtule avaldusi ja dokumente kuni 01.10.2007.a. Samuti teavitati menetlusosalisi, et kohtuotsus tehakse teatavaks 02.11.2007.a. 15.

§ 368

lg 2 kohaselt täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral võib sissenõudja või võlgnik esitada tuvastushagi teise poole vastu täitmiseks vajalike asjaolude tuvastamiseks ja täitedokumendi selgitamiseks.

1. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja poolt tasutud summad ning maksekorraldusse märgitud selgitus, annavad alust lugeda täidetuks hageja poolne kohustus elatise maksmiseks või mitte. Hageja leiab, et perioodil 18.09.2002.a.09.03.2007.a. on tasutud elatist kokku summas 73 860 krooni, kuid maksekorraldusse on hageja märkinud „na pitanie M “ (M toitlustamiseks). Kostja märgib, et hageja ülekanded märkega „toiduraha M “, võttis kostja vastu isa hea tahtena, mis on suunatud oma poja toitumise parendamiseks ning kulutas seda raha vaid nimetatud eesmärgil. Kostja ei ole nõus hageja nõudega tunnistada hageja poolt ajavahemikul 18.09.200209.03.2007.a. makstud toiduraha kohtuotsuse alusel makstud elatiseks. Kohus ei saa nõustuda kostja poolsete seisukohtadega ning seda järgmistel põhjustel.
2. Asja materjalidest nähtub, et hagejalt on välja mõistetud elatis kostja kasuks 1 200 krooni kuus (t lk 6). Samuti on leidnud tõendamist asjaolu, et hageja on tasunud perioodil 18.09.2002-09.03.2007.a. kostjale kokku 73 860 krooni (t lk 10-36). Samas tunnistab hageja, et tal on elatise võlgnevus kostja ees 7 640 krooni. Nimetatud võlgnetavale summale ei ole vastuvaielnud ka kostja, samuti ei ole kostja väitnud, et pole hagejalt üldse raha saanud.
3. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 7 lg 1 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks, lg 2 kohaselt arvestatakse mõistlikkuse hindamisel võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastavat tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Arvestades seda, et hagejal oli kohustus tasuda kostjale poolte ühise lapse ülalpidamiseks elatist ning asjaolu, et hageja on kostjale teostanud maksed, kuigi ebaregulaarselt ning erinevates summades, tuleb lugeda hageja kohustus kostja ees täidetuks. Ei saa pidada mõistlikuks kostja väidet, et kuna maksekorralduses oli selgitusse märgitud toiduraha, siis nimetatud summat olekski pidanud ainult toidule kulutama. Tuleb arvestada sellega, et makstud summad moodustasid hagejalt välja mõistetud elatise summa ning mõistlikkuse printsiibist lähtuvalt oleks kostja pidanud arusaama, et nimetatud summad on käsitletavad elatisena. Seega on hageja oma kohustuse kostja ees täitnud perioodil korrapäraselt, välja arvatud tekkinud võlg summas 7 640 krooni.
4. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Asja materjalidest nähtub, et hageja on oma kohustust täitnud ning tasub igakuiselt kostjale kohtuotsusega välja mõistetud elatise, mis peaks tagama lapse heaolu.
5. Kui kostja peaks leidma, et hageja poolt tasutud elatis ei kata lapse ülalpidamiskulusid, siis on alati võimalik pöörduda kohtusse elatise suurendamise hagiga.
6. Arvestades eeltoodut ning asja materjale, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada ning lugeda tuvastatuks asjaolu, et hageja poolt perioodil 18.09.2002-09.03.2007.a. tasutud maksed selgitusega „na pitanie M “ summas 73860 kr on tasutud kui elatisraha. Menetluskulu
7. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

23.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendus sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 24. Kuna hagi rahuldati, siis tuleb menetluskulud jätta kogu ulatuses kostja AS kanda. Ene Tsefels Kohtunik