3-08-135/10

3-08-135 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2008 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-08-135 Haldusasi V. E´i kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada Pärnu Pensioniameti Keskkomisjoni 13.11.2007 otsus nr 53; - tühistada Pärnu Pensioniameti Haapsalu osakonna pensionikomisjoni 04.06.2007 otsus nr 1.1-8.P36/1280; - tühistada Pärnu Pensioniameti Haapsalu osakonna pensionikomisjoni 24.09.2007 otsus nr 1.1-8.P36/1754; - tuvastada kaebaja töötamine gaasikeevitajana ajavahemikus 1980 kuni 1998 Asja läbivaatamise kuupäev
2. mai 2008 Menetlusosalised Kaebaja V. E ja tema esindaja Einar Eiland Vastustaja Pärnu Pensioniameti esindaja Ingrid Mägi RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 5, § 31 lg 1 ja lg 4: Rahuldada V. E´i kaebus osaliselt. Tuvastada (isikukood … eluk …) täiskohaga gaasikeevitajana töötamine: - ajavahemikus 01.01.1986 kuni 13.04.
3. Kohustada Pärnu Pensioniametit arvestama V. E´i töötamine ajavahemikul 01.01.1986 kuni 13.04.1998 pensioniõigusliku staaźi hulka arvates vastava taotluse esitamise päevast (kuid mitte varem kui pensionile õiguse tekkimise päevast). Jätta rahuldamata kaebaja taotlused: - tühistada Pärnu Pensioniameti Keskkomisjoni 13.11.2007 otsus nr 53; - tühistada Pärnu Pensioniameti Haapsalu osakonna pensionikomisjoni 04.06.2007 otsus nr 1.1-8.P36/1280; 1 3-08-135 - Edasikaebamise kord tühistada Pärnu Pensioniameti Haapsalu osakonna pensionikomisjoni 24.09.2007 otsus nr 1.1-8.P36/1754; Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
4. mail
5. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, tuleb teha hiljemalt tähtaja viimasel päeval ASJAOLUD 26.04.2007 esitas V. E pensioniametile avalduse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks (tl 43-45). 04.06.2007 Pärnu Pensioniameti Haapsalu osakonna otsusega otsustati mitte määrata kaebajale soodustingimustel vanaduspensioni, kuna ei leidnud tõendamist töötamine 12 aastat ja 6 kuud nimekirjas nr 2 loetletud töödel (tl 34-35). 23.07.2007 esitas V. E pensioniametile avalduse täienduse (tl 30-31). 24.09.2007 Pärnumaa pensioniameti Haapsalu osakonna otsusega otsustati mitte arvata V. Ei soodustingimustel vanaduspensioni hulka töötamist gaasikeevitajana ajavahemikus 1986 kuni 1998, kuna ei leidnud tõendamist antud töökohal töötamine täistööajaga (tl 24-25). 25.10.2007 täiendas V. E oma pöördumist (tl 16-18). 13.11.2007 Pärnu Pensioniameti keskpensionikomisjoni otsusega nr 53 jäeti rahuldamata V. E´i vaie Pärnu Pensioniameti Haapsalu osakonna pensionikomisjoni 04.06.2007 ja 24.09.2007 otsustele (tl 8-12). Kohtuistungil kaebaja täpsustas oma nõuet ja taotles tühistada Pärnu Pensioniameti Haapsalu osakonna pensionikomisjoni 04.06.2007 ja 24.09.2007 otsused. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja väidetel töötas ta ajavahemikus 1980 kuni 1998 gaasikeevitajana. Antud ajavahemiku vältel kaebaja töö sisu ja tingimused olid samad. Kaebaja selgituste kohaselt soovib ta minna soodustingimustel vanaduspensionile tervisliku seisundi halvenemise ja 50% töövõime kaotuse tõttu. Kaebaja esitas avalduse soodustingimustel pensionile jäämiseks, kuid tema taotlus jäeti rahuldamata, kuigi vastustaja tuvastas kaebuses märgitud ajavahemikul osaliselt tema töötamise soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks vajalikul töökohal. Kaebaja töötamist kaebuses märgitud ajavahemikul gaasikeevitajana tõendavad nii tööandja kui ka tunnistajad. Tervistkahjustava töö tagajärjel on kaebajal fikseeritud terviserike, mis leidis kinnitust kutsehaiguste kliinikus ning põhjustas kaebaja töölt lahkumise. Vastustaja selgituste kohaselt on kaebajal õigus käesolevas asjas pensioniõigusliku staaźi tõendamiseks pöörduda kohtu poole. Vastustaja ei tunnista esitatud kaebust, sest kaebajale soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks puudub õiguslik alus, kuna esitatud dokumentide alusel ei leidnud tõendamist tema 12 aasta ja 6 kuu töötamine kaebuses märgitud töökohal. Tööraamatu sissekannetest ja asjas kogutud dokumentidest ei nähtu kaebaja töötamine loetelude nr 1 ja nr 2 järgi, mis annavad õiguse jääda soodustingimustel vanaduspensionile. Kaebaja poolt esitatud ja pensioniameti poolt kogutud tõendite alusel ei ole leidnud tõendamist kaebaja töötamine gaasikeevitajana täistööpäeva ulatuses. Kaebaja poolt esitatud dokumendid tema tervisekahjustuste kohta ei ole aluseks soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks. Soodustingimustel vanaduspensionile 2 3-08-135 õigustandva staaźi hulka ei arvata loetelus märgitud töökohal osalise tööajaga töötamise aega. Komisjonile esitatud dokumentidest ei nähtu gaasikeevitajana töötamine 1986-1998 täistööaja ulatuses. Vastustaja hinnangul puudub õiguslik alus määrata kaebajale soodustingimustel vanaduspension alates 12.10.
6. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja on esitanud kohtule nõude tuvastada vanaduspensionile õigust andva staaźi hulka tema töötamine kaebuses märgitud töökohal ja ajavahemikul. Seega taotleb kaebaja avalik-õigusliku õigussuhte tuvastamist. Lähtudes HKMS § 6 lg 3 p 3 on viidatud taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Kooskõlas HKMS § 9 lg 6 võib kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemiseks esitada tähtajatult. Asjas on läbitud vaidemenetlus. Riikliku pensionikindlustuse seadus § 40 lg 3 alusel võib isik vaidluskomisjoni otsusega mittenõustumise korral pöörduda halduskohtusse kolme kuu jooksul, arvates vaidluskomisjoni otsuse teatavaks tegemise päevast. Vaideotsus on tehtud 13.11.2007, kaebus on esitatud 17.01.
7. Seega on kaebus esitatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kaebaja kohtuistungil täpsustatud taotlust Pärnu Pensioniameti Haapsalu osakonna pensionikomisjoni otsuste tühistamiseks vastustaja ei vaidlustanud ning kohus peab taotluse täpsustamist kaebaja õiguste kaitseks otstarbekaks. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Kaebaja palub tuvastada oma töötamine soodustingimustel vanaduspensioni andval tööl ajavahemikus 16.06.1980 kuni 13.04.1998 gaasikeevitajana Haapsalu KEK-is ja ettevõttes „E & H“ (AS T, OÜU T) (tl 50-52). Pärnu Pensioniameti Haapsalu osakonna 04.06.2007 otsuse nr 1.1-8.P36/1280 kohaselt tuleb komisjoni hinnangul lugeda soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva pensionistaaźi hulka töötamine Haapsalu Teedevalitsuses ja Haapsalu Teederemondi- ja Ehitusvalitsuses ajavahemikus 19.05.1969-20.10.1972 ning Haapsalu KEK-is 13.06.1980-31.12.1985 kokku 8 aastat 11 kuud ja 19 päeva. Otsuse kohaselt ei saa kaebajale määrata soodustingimustel vanaduspensioni, kuna ei ole tõendamist leidnud kaebaja töötamine soodustingimustel vanaduspensioni andval tööl 12 aastat ja 6 kuud (tl 32-35). Pärnu Pensioniameti Haapsalu osakonna 24.09.2007 otsusega nr 1.1-8P36/1754 otsustati mitte arvata V. Ei soodustingimustel vanaduspensioni hulka töötamist Haapsalu KEKi-is ajavahemikul 1986 kuni 1998 ning (tl 24-25). Pärnu Pensioniameti keskpensionkomisjoni 13.11.2007 otsusega nr 53 leiti, et Pärnu Pensioniameti Haapsalu osakonna 04.06.2007 otsuse nr 1.1-8.P36/1280 ja 24.09.2007 otsus nr 1.1-8P36/1754 on põhjendatud ning seaduslikud. Pärnu Pensioniameti vastuväidete kohaselt on Pärnu Pensioniameti keskpensionkomisjoni 13.11.2007 otsuse nr 53 põhjendatud ja seaduslik (tl 84). Hinnates kaevatavate otsuste sisu ning vastustaja vastuväited on kaebaja suhtes soodustsaaźi arvestamisel lähtutud kaebaja poolt komisjonile esitatud täiendavatest dokumentidest, sest vastustaja väidetel ei nähtu tööraamatu sissekannetest kaebaja töötamine töödel, mis annavad õiguse jääda soodustingimustel vanaduspensionile. Vastustaja väidetel ei kajasta tööraamatu sissekanded tehtud töö iseloomu. Haapsalu osakonna pensioni komisjoni hinnangul ei saa kaebaja töötamist gaasikeevitajana Haapsalu KEK-is ja OÜU T asjavahemikul 1986 kuni 1998 arvata soodustingimustel staaźi hulka, sest esitatud dokumentidest ei nähtu kaebaja töötamine gaasikeevitajana täistööaja ulatuses. 3 3-08-135 Tulenevalt eeltoodust on pensioniamet oma otsustega tuvastanud, et kaebaja puhul tuleb lugeda soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva pensionistaaźi hulka töötamine Haapsalu Teedevalitsuses ja Haapsalu Teederemondi- ja Ehitusvalitsuses ajavahemikus 19.05.1969-20.10.1972 ning Haapsalu KEK-is 13.06.1980-31.12.1985 kokku 8 aastat 11 kuud ja 19 päeva. Kaebaja tööraamatu kannete nr 26-30 kohaselt töötas kaebaja Haapsalu KEK-is 28.04.1978-02.10.1991 ning kannete nr 31-35 kohaselt Ettevõttes „E & H“ (AS T, OÜU T) 02.10.1991-13.04.1998 (tl 50-51). Pärnu Pensioniameti poolt vastuvõetud otsuste kohaselt on pensioniamet tuvastanud kirjalike tõendite alusel kaebaja töötamine soodustingimustel vanaduspensioni andvatel töödel 13.06.1980 kuni 31.12.
8. Lähtudes eeltoodust on käesolevas asjas vaidlus seotud kaebaja töötamise kohta ajavahemikus 01.01.1986 kuni 13.04.
9. Vabariigi Valitsuse 10.01.2002 määrusega nr 6 kinnitatud „ Pensioniõigusliku staaźi tõendamise korra“ (redaktsioon alates 01.08.2005) § 28 kohaselt tuleb pensioni taotlejal juhul, kui dokumendid pensioniõigusliku staaźi või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud, pöörduda pensioniõigusliku staaźi tõendamiseks kohtu poole. Asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selle üle, et Haapsalu KEK ning selle reorganiseerimisel ettevõtteks „E & H“,AS T, OÜ U T – tegelesid kõik nimetatud ettevõtted ühe ja sama tööga, mis seisnes Haapsalu KEK-i elamu- ja tootmishoonete vee, kütte ja kanalisatsiooni majandamisega. Kaebaja selgituste kohaselt on täitnud ta samu tööülesandeid alates Haapsalu KEK´i tööle asumisest kuni tema töölt vabastamiseni 13.04.
10. Kaebaja väiteid selle kohta, et tema tööiseloom ei muutunud eelpool käsitletud ajavahemikul kinnitab OÜ T poolt 08.06.2007 väljastatud õiend, mille kohaselt kaebaja tööiseloom ei muutunud ning kaebaja töötas gaasikeevitajana alates 16.06.1980 kuni lahkumiseni 13.04.1998 (tl 26). Kaebaja eelpool käsitletud väiteid kinnitasid kohtuistungil tunnistajad oma ütlustega kaebaja töö iseloomu kirjeldamisel. Vastustaja väidete kohaselt ei ole tõendatud kaebaja töötamine gaasikeevitajana kogu tööpäeva ulatuses, sest kaebaja ei töötanud gaasikeevitusega kogu päeva 100% ulatuses. Kaebaja seletuse kohaselt tuli tal gaasikeevitust kasutada kogu päeva ulatuses selleks, et teha toruühendusi. Tunnistaja A. T ütluste kohaselt ei saanud ilma gaasikeevituseta sanitaartehnilisi töid teha. Torutööde tegemiseks oli vaja teha pidevalt gaasikeevitust. Gaasikeevitus moodustas üle poole tööajast. Töö oli selle tegemise ajal tervistkahjustav ning kaebajale anti töö eest piima. Tunnistaja O. R oma ütluste kohaselt tegi kaebaja torutööde tegemiseks kogu tööpäeva jooksul pidevalt keevitustöid. Tunnistaja V. S´i ütluste kohaselt moodustas kaebaja tööst keevitus umbes 80 %, sest vahepeal tuli detaile sättida ja vaadata, et need kokku sobiksid. Tunnistaja ütluste kohaselt oli kaebaja ametinimetuses seetõttu kaks nimetust, kuna tegemist ei olnud konveieri tööga. Elektri- ja gaasikeevitajatele mõeldud käsiraamatu § 113 ( „Keevitaja käsiraamat“, Eesti Riiklik Kirjastus, Tln 1964, tl 586) on toodud alused gaasikeevitaja töö tehnilise normeerimise kohta. Käsiraamatu kohaselt koosnes tööaeg põhiajast; ettevalmistus-lõpetusajast; abiajast; ajast töökoha teenindamiseks, puhkuseks ja isiklikeks vajadusteks. Käsiraamatus on märgitud, et tavaliselt moodustab ettevalmistus-lõpetusaeg, abiaeg ning aeg teenindamiseks ja puhkuseks gaasikeevitamisel 30-50% põhiajast. Viidatud käsiraamatut ei saa küll kasutada õigusliku alusena antud asjas, kuid käesoleva vaidluse lahendamisel saab kohtu hinnangul lähtuda käsiraamatus kirjeldatud põhimõtetest tööaja normeerimisel töötamisel gaasikeevitusega. Kohtul ei ole alust arvata, et eelpool 4 3-08-135 viidatud käsiraamatud märgitud tööaja normeerimise põhimõtted gaasikeevituse puhul olid oluliselt erinevad kaebaja poolt gaasikeevitajana töötamise ajal kehtinud nõuetest. Lähtudes eelpool tuvastatud asjaoludest ei koosnenud keevitaja tööaeg üksnes keevitamisele kuuluvast ajast. Seetõttu on alusetud vastustaja väited selle kohta, et soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva pensionistaaźi arvestamiseks tuli gaasikeevitusega töötada kogu tööpäeva (100%) ulatuses. Lähtudes eelpool tuvastatud asjaoludest, hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ning arvestades seda, et asjas kogutud tõendite kohaselt oli kaebaja tööülesanded samad alates 13.06.1980 kuni tema vabastamiseni 13.04.1998; vastustaja on tuvastanud kaebaja töötamise gaasikeevitajana 13.06.1980 kuni 31.12.1985 - on asjas leidnud tõendamist kaebaja väited selle kohta, et ta töötas kaebuses märgitud ajavahemikul gaasikeevitajana. Haldusaktile antakse hinnang lähtudes haldusakti vastuvõtmise ajal kehtinud seadusest ja faktilistest asjaoludest. Kuna käesoleval juhul ei olnud enne vaidlustatud otsuste vastuvõtmist vastustajal asjas vajalikke dokumente kaebajale soodustingimustel pensioniõigusliku staaźi arvestamiseks, vaid antud asjaolu leidis tõendamist kohtumenetluses, puudus vastustajal kaevatavate otsuste vastuvõtmisel õiguslik alus kaebuses märgitud ajavahemiku arvamiseks soodustingimustel vanaduspensioni hulka. Kohus nõustub vastustaja väidetega selle kohta, et kaebaja poolt esitatud tõendid tema tervisliku seisundi kohta ei saa olla aluseks pensioniõigusliku staaźi tuvastamisel. Seetõttu ei anna kohus õiguslikku hinnangut kaebaja tervislikku seisundit käsitlevatele meditsiinilistele dokumentidele. Lähtudes eeltoodust ei ole kuulu rahuldamisel kaebaja taotlus kaevatavate otsuste tühistamiseks ning kaebus on põhjendatud osaliselt. Menetlusosalised taotlusi kohtukulude hüvitamiseks esitanud ei ole. Annika Vendik Kohtunik 5