) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
Lõike 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Pooltel ei ole vaidlust kinnistu omandi ja valduse ostjale ülemineku ja ostuhinna tasumise üle. Vaidlus on selle üle, kas kostja andis hagejatele üle puudustega asja st. täitis lepingut mittekohaselt ja kas hagejatel on õigus nõuda hinna alandamist müügilepingu mittekohase täitmise vastuvõtmise eest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagejate väitel võtsid nad kostjalt vastu mittekohase täitmise – kinnisasja juurde kuuluva puudustega elamu ja alandasid väidetavalt kostjale makstavat hinda. Kohustuse mittekohase täitmise vastuvõtmisel on lepingupoolel
Selleks tuleb teha hinna alandamise avaldus ning sellekohane tahteavaldus vastaspoolele kätte toimetada. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kuna hinna alandamise eesmärgiks on taastada lepingu mittekohase täitmisega rikutud tasakaal lepingupoolte kohustuste vahel, siis tuleb hinna alandamisel arvestada kohase ja mittekohase täitmise väärtuste omavahelist suhet. Vastavalt
lg-le 1 kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Toodu väljendub valemina: alandatud hind = lepingu eseme väärtus koos puudustega (mittekohase täitmise väärtus) x lepingus kokkulepitud hind : lepingu eseme väärtus ilma puudusteta (kohase täitmise väärtus).
lõikest 2 tuleneb, et hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kui lepingus osaleb ühel või teisel lepingupoolel mitu isikut, võib hinda alandada üksnes kõigi ühel lepingupoolel olevate isikute poolt ja kõigi suhtes ühiselt. Kui hinna alandamise õigus lõpeb ühe õigustatud isiku jaoks, lõpeb see ka ülejäänute jaoks. Seega on hinna alandamise õigus ühine õigus ja seda saab teostada vaid lepingupoolel osalevate isikute suhtes ühiselt. Kohtule kirjaliku tõendina esitatud avaldusest hinna alandamiseks nähtub, et hageja AS teatas kostjale 20.08.2005, et ostetud kinnistul asuval elumajal on oluliselt varjatud puudusi, millistest 2 kostja teda ei informeerinud ning mille tõttu ta alandab tasumisele kuuluvat hinda 693 776,00 krooni võrra. Hageja LS, kes ei olnud 20.08.2005 hinna alandamise avaldusega ühinenud ega sellele alla kirjutanud, esitas omakorda üksinda 29.10.2007 hinna alandamise avalduse kohtule kirjaliku tõendina, esitamata seda seejuures teisele lepingu poolele ning tegemata seda koos kaashagejaga. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et hagejad ei ole
lg 2 sätestatud ühist hinna alandamise avaldust teisele lepingupoolele teinud, mistõttu on avaldusele esitatavad formaalsed nõuded täitmata. Hageja LS heakskiit AS tahteavaldusele ei oma
Nii kostjale 20.08.2005 ja 29.10.2007 esitatud hinna alandamise avaldustest kui ka hagist nähtuvalt taotlevad hagejad hinna alandamist mittekohasest täitmisest tulenevate kulutuste hüvitamise võrra, mitte
Hagejad esitasid kohtule mittekohase täitmise väärtuse kindlaks tegemiseks AOÜ-lt tellitud eksperthinnangu 23.aprillist 2007 Xxx asuva eramu ehituskonstruktsioonide kohta, mida kohus hindab kirjaliku tõendina, mitte eksperthinnanguna. Eksperthinnangu pealkirjast nähtuvalt on see tellitud elamu ehituskonstruktsioonide kohta ning hindamine on toimunud ehituskonstruktsioonide ülevaatuse teel 19.aprillil 2007. Hindamisaktist ei nähtu, kuidas on ehitusasjatundja jõudnud arvamusele, et kinnistu turuväärtus on 1 900 000,00 krooni ja puuduste maksumus 560 000,00 krooni. Puudustega kinnistu väärtuse – 1 340 000,00 krooni - on asjatundja saanud kinnistu turuhinnast puuduste maksumuse lahutamise teel, mis ei vasta aga
§-s 112 lg 1 sätestatud hinna alandamise põhimõttele. Asjatundja järeldused hinnangu lõpus on nii püstitatud ekspertiisi ülesande kui ka puudustega asja väärtuse ja lepingu tasakaalu hindamise seisukohalt vaadatuna täiesti asjakohatud. Kostja vande all antud ütlustega on tõendatud, et tegelik kinnistu hind, mille hagejad kostjale omavahelisel kokkuleppel maksid oli 250 000,00 krooni võrra väiksem notariaalselt tõestatud lepingus märgitud kinnistu müügihinnast, kuna hagejad vajasid suurema turu- ja müügihinna näitamist suurema pangalaenu saamiseks. Hagejad ei ole eelnimetatud kostja vande all antud ütlusi ümber lükanud, seega ei ole eksperthinnangu andmisel ja müügihinna alandamisel arvesse võetud tegelikku müügihinda. Hagejad ei ole esitanud teisi müügilepingu mittekohase täitmise väärtust tõendavaid dokumente, mistõttu ei ole võimalik kindlaks teha, kas kinnistu väärtus puudustega oli väiksem selle müügihinnast. Esitatud tõendid, OÜ P ja OÜ L hinnapakkumised ehitustöödele ja fotod, ei ole mittekohase täitmise väärtuse tõendamise seisukohalt asjassepuutuvad tõendid. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejad ei ole täitnud hinna alandamise materiaalõiguslikke eeldusi ega formaalseid nõudeid, et saaks rakendada hinna alandamist kui õiguskaitsevahendit, mistõttu tuleb hagi rahuldamata jätta. Kohus on seisukohal, et hagi ei kuuluks rahuldamisele ka seetõttu, et kostja vande all antud ütlustega on tõendatud, et hageja AS käis korduvalt elamu olukorraga tutvumas, seejuures olid tal kaasas ehitusasjatundjad ning oli näha, et akende juurest on seina lahti võetud ja uuritud elamu seisukorda; et kostja andis talle üle rekonstrueerimisprojekti ilma teostatud tööde vastuvõtmise aktita, millest said hagejad järeldada, et rekonstrueerimistööd on läbi viimata; et kostja andis hagejatele elamu võtmed üle 14.mail 2005, millest järeldub, et elamu takistamatuks ja põhjalikuks ülevaatamiseks oli hagejatel aega 10 päeva; et üleandmise-vastuvõtmise aktile on hageja AS, mitte kostja märkinud, et kanalisatsiooni mahuti on 8m3. Hagejad ei ole eelnimetatud kostja vande all antud ütlusi ümber lükanud mitte ühegi tõendiga. Kohtule esitatud kirjalikest tõenditest nähtub, et aiamaja rekonstrueerimisdokumentidest on olemas üksnes projekt ja kostjale väljastatud ehitusluba. Eeltoodud tõendite põhjal asub kohus seisukohale, et hagejatele oli elamu tegelik seisukord müügilepingu sõlmimise ajaks teada ja müügilepingu punktis 2.2.2. antud kinnitus, et ostjad on ülevaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluva ehitise ning neile müüja poolt selle kohta esitatud dokumentatsiooni ja on eelnimetatud andmete alusel teadlikud ehitise ehituslikust, tehnilisest ja õiguslikust olukorrast, ei ole deklaratiivne, vaid vastavuses tegelikkusega. 3 Kuna hagi jääb rahuldamata, siis TsMS § 162 järgi kannavad kohtukulud hagejad. Kohtunik: /allkiri/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.