2-08-13632/7

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Anu Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 09.06.2008, Rapla Tsiviilasja number 2-08-13632 Tsiviilasi L K hagi R R vastu elatise määra suurendamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja L K, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx, xxxxx xxxx; kostja R R, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, xxxxxxxx xxx xx-x Kohtuistungi toimumise aeg 04.06.2008 Resolutsioon Välja mõista R Rlt elatis 2175.- krooni igakuiselt alates 11.04.2008 L K kasuks poja R, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni. Lõpetada R Rlt elatise kinnipidamine Rapla Maakohtu 21.11.2001 otsuse alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest . Asjaolud Poolte suhetest on sündinud poeg R xx.xx.xxxx. Rapla Maakohtu 21.11.2001 otsusega mõisteti kostjalt välja elatis 700.- kr lapse ülalpidamiseks. Hageja leiab, et nimetatud summa ei ole piisav lapse ülalpidamiseks. Hageja soovib tagada lapsele stabiilset ning normaalset arengut ja elu. Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 2175.- kr kuus. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Kostjal on väljaminekuid, ta tasub autoliisingut, ta tasub elatist ka teisele lapsele. Kostja töötasu on 5500.- kr ning tal on enda kulud elamiseks. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 61 lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Perekonnaseaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest ning § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lähtudes poolte varalisest seisundist ja lapse vajadustest, leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatise miinimummäär kuus lapse ülalpidamiseks hageja kasuks. 2175.- kr on perekonnaseadusega kehtestatud väljamõistetava elatise miinimummäär alates 2008.a. Elatise miinimummäära väljamõistmisel ei pea hageja tõendama lapse ülalpidamiseks tehtud kulutusi. Kostja ei ole nõus vabatahtlikult tasuma perekonnaseadusega kehtestatud elatise miinimummäära. Vanema lapse ülalpidamiskohustused on kehtestatud Perekonnaseadusega. Nimetatud seadus sätestab elatise suuruse muutmise tingimused kui ka elatusraha suuruse. Seega on hagejal seaduslik alus pöörduda hagiga kohtusse elatise suuruse muutmiseks, kui kostja vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ei täida. Kostja poolt elatise tasumine alla seadusega kehtestatud määra on vastuolus lapse huvidega. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et kostja oleks töövõimetu, tema keskmine kuu töötasu on 5500.- kr. Kuna kostja töö sisuks on kaugsõidud välismaal, siis lisandub kostja töötasule lisatasusid. Seega kostja töötasu kuus on rohkem kui 5500.- kr. Kostjal on ka teine ülalpeetav, kelle ülalpidamiseks on välja mõistetud kohtu poolt 2500.- kr M T kasuks. Kostja ja M.T elavad käesoleval ajal koos. Seega kostja poolt elatise tasumine 700.krooni kuus hagejale ei ole põhjendatud. Kostja töötasu suurus ega teise ülalpeetava olemasolu ei ole mõjuvateks põhjusteks elatise tasumiseks hagejale alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud poole kuupalga alammäära. Kostja on töövõimeline ja omab kindla sissetuleku, mis on piisavalt suur. Kostja on võimeline tagama oma lapse minimaalsete vajaduste rahuldamise vastavalt Perekonnaseadusega kehtestatud määrades. Kohtunik