kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Vaidlus puudub selles, et poolte kooselu ajal tegelesid mõlemad vanemad laste hooldamise ja kasvatamisega. Pärast IT lahkumist kodust 20.05.2005 jäid lapsed elama IT juurde. Laste elukoha määramisel lähtub kohus eelkõige laste huvidest. Eestkosteasutuse töötajad on vestelnud poeg JOTga, kes on avaldanud soovi elada koos vennaga ema juures. Sellist arvamust avaldas JOT ka kohtus. Lastel on välja kujunenud kindel elurütm, millest ilmajäämine ning teise elukeskkonda elama asumine tooks kindlasti kaasa lastel depressiooni. Kui arvestada seda, et isa lahkumine pere juurest, oli JOTle depressiooni tekitav, sealjuures jäid alles teised pere liikmed, kodu, sõbrad, kool ja klassikaaslased, siis elama asumine täiesti võõrasse elukeskkonda, kus ainuke tuttav isik on isa, mõjub lastele kindlasti traumeerivalt ning on vastuolus nende huvidega. Arvestada tuleb ka asjaolu, et lapsed ei ole kaks aastat isaga kohtunud. Kostja väide, et IT on laste kallal kasutanud füüsilist vägivalda, ei ole millegagi tõendatud. See ei nähtu ka eestkosteasutuste arvamustest. Kohtus ärakuulamisel väitis JOT, et kumbki vanematest ei ole teda löönud. Vastuhagis viidatud poolte omavahelisi suheteid ei pea kohus vajalikuks käsitleda, kuna need ei ole antud vaidluse esemeks. 3 Eelnevast lähtudes asub kohus seisukohale, et laste huvidest lähtuvalt on käesoleval ajal õiglane jätta lapsed elama IT juurde.
kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning sama seaduse § 61 lg. 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja kasuks.
2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Kuna kohus peab otstarbekaks jätta lapsed hageja juurde, siis on põhjendatud ka hageja nõue elatise väljamõistmiseks kostjalt IT. Kostja kinnitab ise, et pärast kodust lahkumist ei andnud ta hagejale laste ülalpidamiseks rahalisi vahendeid. Kuigi elatise mittemaksmiseks oli kostja arvates mõjuv põhjus, ei anna see alust lapse ülalpidamiskohustuse täitmise eiramiseks. Kostja arvates on hageja näidanud laste ülalpidamiskulusid ülemäära suurena. Kohus nõustub kostjaga, et hagiavalduses näidatud kulutused lastele on ülemäära suured. ebamõistlikult suured on kulutused jalanõudele ja riietele 2 500 krooni, hügieenitarvetele 600 krooni, huvivahendite ostmise ja sünnipäevade korraldamise kulud 1 200 krooni. Põhjendamata on ka taskuraha 1 000 krooni kuus, milline kulub ilmselt JOTl. Kohus ei pea ka põhjendatuks kulusid huvialaringi, treeningu, kino, teatri jms summas 1 600 krooni. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et lapsed osaleksid käesoleval ajal mingis huviringis. Ärakuulamisel väitis JOT, et kooli ajal käis ta jalgpalli treeningutel, kuid tõendeid selle maksumuse kohta ei ole esitatud. Tõendeid ei ole esitatud ka elukoha ja kommunaalteenuste kulude tõendamiseks. 5 000 krooni kuus nimetatud kulude katteks on ebamõistlikult suur. Lisaks on veel muud kulud 1 000 krooni, mida kohus ei pea põhjendatuks. Arvestades laste vanust on kulutused JOT(11.a.) ülalpidamiseks kindlasti suuremad kui SOT(4.a.) ülalpidamiseks. Elatise suuruse määramisel arvestab kohus asjaoluga, et laste JOja SO vanemad on majanduslikult paremal järjel kui tavaliselt last kasvatavad vanemad ning on saanud teha suuremaid kulutusi lastele. Kohus peab põhjendatuks ning laste vajadustele vastavaks elatist poja JOT ülalpidamiseks 4 500 krooni kuus ja SO ülalpidamiseks 3 000 krooni kuus. Kostja viide PKS § 24, ei kuulu antud vaidluses kohaldamisele, kuna see käsitleb ühe abikaasa ülalpidamiskohustust teise abikaasa suhtes. Kuna kohus rahuldab hagi, välistab see vastuhagi rahuldamise. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kohtukulud, so riigilõiv summas 60 ja tasu õigusabi eest vastavalt TsMS § 61 lg 1 p 1, 2, summas 6 000 krooni. Koidula Laurisaar kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.