KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-13989 Otsuse tegemise aeg ja koht 20. juunil 2008. a, Jõhvis kell 15.00 Kohus Viru Maakohus / Jõhvi Kohtumaja Kohtunik Viktor Brügel Kohtuasi J B

) § 60 lg 2 korral kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis ja kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidada.

§ 50

lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed (

§ 49

). Eeltoodust nähtub, et vanematel on kohustus hoolitseda selle eest, et nende laps saab õpingute ajaks vajaliku ülalpidamise.

1. Kostja ei ole nõus temalt elatise väljamõistmisega summas 4000 krooni ning on nõus tasuma elatisraha summas 2500 krooni. Hageja oli nõus kompromissi korras vähendama elatisenõuet 3000 kroonini kuus. Kohtu poolt tehtud kompromissettepanekuga 2750 krooni pooled ei nõustunud.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
3. Hageja nõuab enda ülalpidamiseks elatist suuremas summas kui seaduses ettenähtud miinimummäär, seega peab hageja oma vajadusi ja kulutusi põhjendama. Hageja elab koos emaga O B-ga ja viimase abikaasaga A G-ga (tl 21). Hageja on esitanud kohtule oma kulutuste kohta kuludokumendid (tl 28-80). Kuludokumentide kohaselt on hageja kulutused eluasemele (vesi, elekter, halduskulud,gaas) ja internetile keskmiselt kuus 686,30 krooni (jagatuna kolmeliikmelise pere puhul kolme peale). Hageja kulutused mobiiltelefonile on keskmiselt 278,65 krooni kuus, riietele, jalanõudele ja muule märtsis-mais 2008 keskmiselt 3040 krooni kuus ja ravimitele 489,30 2

§ 61

lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kostja tõendi kohaselt oli tema keskmine netopalk kuus 10710 krooni (tl 14). Kostja peab nimetatud summast maksma igakuiselt 5655,78 krooni eluaseme soetamiseks võetud pangalaenu (tl 15), seega jääb tal elamiseks igakuiselt ca 5000 krooni kuus. Hageja ema on O G on töötu (tl 20). Kohus leiab, et sellises olukorras peab hageja kui täiskasvanud inimene oma vanemate võimalustega arvestama ja oma teatud kulutusi (näit. riietusele, kosmeetikale, juuksurile, mobiilile, meelelahutusele jne) piirama. Kohus leiab, et seda võib teha 1000 krooni ulatuses kuus. Seega peab kohus mõistlikuks hageja kuluks 5300 krooni kuus, millest kostjale langev osa oleks, võttes arvesse, et hageja ema ei tööta ja ema abikaasa A G ei ole kohustatud hagejat ülal pidama, teisest vanemast veidi suurem, so 2750 krooni kuus. 13. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-7-05 märkinud: „

§ 49

järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kuid see säte ei tähenda, et ülalpidamiskohustust peavad vanemad igal juhul kandma rahaliselt võrdses osas. Võib ilmneda asjaolu, et ühe vanema varaline seisund on parem kui teisel. Kohtul on õigus ja ka kohustus lähtuda elatise väljamõistmisel mõlema vanema varalisest seisundist ja kohustatud isiku parema varalise seisundi korral välja mõista elatis suuremas ulatuses, kui suudab lapse ülalpidamiseks vahendeid anda teine vanem“. 14. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Elatis kuulub väljamõistmisele alates hageja täisealiseks saamisest s.o 15.03.2008.a (

§ 70lg 2). VI Menetluskulud 15. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Viktor Brügel Kohtunik 3