← Eesti

2-07-28322/5

Obsah (7)§ 25§ 21§ 222§ 23§ 221§ 241§ 2522

2-07-28322 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kaija Kaijanen Määruse tegemise aeg ja koht 17. märts 2008. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-28322 Tsiviilasi

) §-ist 21 on kohtutäituri ametitoiming tasuline ning kohtutäituril on õigus võtta tasu ainult seaduses sätestatud ulatuses ja korras. Kohtutäituril on keelatud sõlmida kokkuleppeid seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korras muutmiseks. Antud täiteasjas on tegemist rahalise nõudega summas 9 464 427.45 krooni ning kohtutäituri tasu on arvestatud seaduses ettenähtud korras. Avaldaja on avaldanud, et

§ 25

¹² kohaselt ei ole kohtutäituri tasu määr vastavuses kohtutäituri poolt tehtavate toimingute keerukuse ja ajakuluga. Kohtutäitur leiab, et eelpool mainitud täiteasja täitmine on suure tõenäosusega isegi väga keerukas ja ajaliselt pikk protsess (juhul, kui tsiviilasjas tehtud tagaseljaotsus jäetakse muutmata, mis on äärmiselt tõenäoline). Kohtutäituri arvates on avaldaja saanud valesti aru kohtutäituri tasu eesmärgist. Kohtutäituri tasu maksab isik, kelle vastu on algatatud täitemenetlus. Eelduslikult ei ole sellisel juhul kohustatud isik oma kohustust nõuetekohasel viisil täitnud ning on ise oma tegevuse või tegevusetusega põhjustanud olukorra, kus sissenõudja on sunnitud pöörduma kohtutäituri poole, et rakendada riiklikku sundi kohtutäituri näol. Avaldaja väited, et tagaseljaotsuse näol on tegemist koheselt sundtäidetava lahendiga ja et võlgnikul võib puududa võimalus lahendit vabatahtlikult täita ei vasta samuti tõele. Täitmisel oleva kohtuotsuse aluseks on poolte vahel 19.12.

  1. a sõlmitud notariaalne kinnistu müügileping ja asjaõigusleping, mille kohaselt kohustus avaldaja tasuma sissenõudjale kolme pangapäeva jooksul lepingu sõlmimisest 11 880 000 krooni. Avaldaja tasus sissenõudja kontole 13.06.
  2. a 1 500 000 krooni, mis on senini ainuke laekumine. Avaldaja poolt on pahatahtlik väita, et tal on puudunud võimalus lepingut või lahendit vabatahtlikult täita. Eeltoodust tulenevalt palub kohtutäitur jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. Menetluse käik
  3. Oma vastuses kohtule teatas kohtutäitur, et on nõus asja kirjaliku menetlemisega ega pea vajalikuks asja läbivaatamist kohtuistungil. 06.09.
  4. a määrusega kohustas kohus avaldajat esitama kirjalik seisukoht kohtutäitur Marek Laanemetsa vastuse kohta 14 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest ning teatama samaks tähtajaks, kas ta soovib enda isiklikult ärakuulamist kohtu poolt või on nõus kirjaliku menetlusega. Avaldaja kohtule kirjalikku seisukohta kohtutäituri vastuse kohta ega taotlust enda ära kuulamiseks ei esitanud.
  5. 28.01.
  6. a määrusega määras kohus menetleda OÜ XX kaebust kohtutäitur Marek Laanemetsa 29.06.
  7. a otsusele kohtutäituri tasu väljamõistmiseks täiteasjas nr 014/2007/765 kirjalikus menetluses ning andis avaldajale ja puudutatud isikule tähtaja 11.02.
  8. a asja menetlemiseks tähtsust omavate tõendite ja seisukohtade esitamiseks. Kohus 3

(6)2-07-28322 määras kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise ajaks 25.02.
  1. a. Kohtutäitur Marek Laanemets esitas 04.02.
  2. a kohtule täiteasja nr 014/2007/765 materjalid ning teatas, et jääb oma 29.08.
  3. a koostatud vastuse juurde. Avaldaja täiendavaid tõendeid ega seisukohti kohtule ei esitanud.
  4. 25.02.
  5. a määrusega uuendas Harju Maakohus tsiviilasja nr 2-07-28322 menetluse, luges puudutatud isikuks ka sissenõudja H.K. ning kohustas viimast esitama oma seisukoha (tl 149-150). Sissenõudja H.K. seisukoht
  6. 10.03.
  7. a esitatud kirjalikus seisukohas leiab sissenõudja, et esitatud kaebus on tervikuna põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Sissenõudja nõustub täielikult kohtutäitur Marek Laanemetsa 29.08.
  8. a kohtule esitatud vastuses toodud seisukohtadega. Vastavalt TsMS § 418 lg-le 1 on menetluse taastamise ainsaks tagajärjeks see, et tagaseljaotsus ei jõustu. Antud juhul oli tagaseljaotsus täitedokumendiks mitte seetõttu, et see oli jõustunud, vaid seetõttu, et see kuulus viivitamata täitmisele. Seetõttu ei saanud menetluse taastamine tagaseljaotsuse sundtäidetavust ega selle õiguspärasust mõjutada. Kohtumääruse põhjendused
  9. Kohus leiab, et esitatud kaebus tuleb osaliselt rahuldada ja tunnistada kohtutäituri tegevus kohtutäituri tasu sissenõudmisel ebaseaduslikuks. Avaldaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks tuleb jätta rahuldamata.
  10. Kaebaja on esiteks vaidlustanud kohtutäituri tasu otsuse põhjusel, et täitedokumendiks olevat tagatiseta viivitamata täidetavat tagaseljaotsust ei tohi tulenevalt TsMS § 474 lg-st 1 täita, kuna antud tsiviilasjas on võlgniku kaja alusel menetlus taastatud ja täitedokument ei ole jõus. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 2 lg 1 p 1 järgi kuuluvad täitemenetluse seadustiku alusel sundtäitmisele jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvad kohtuotsused ja -määrused tsiviilasjades. Vastavalt TMS § 23 lg-le 1 viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Täiteasja nr 014/2007/765 kohta avatud täitetoimikust nähtub, et H.K. esindaja advokaat Anne Haller on 28.06.
  11. a esitanud kohtutäitur Marek Laanemetsale Harju Maakohtu 07.06.
  12. a viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsuse tsiviilasjas nr 2-07-17547 ning avalduse täitemenetluse algatamiseks võlgniku suhtes ning täitemenetlus on algatatud kohtutäitur Marek Laanemetsa poolt 29.06.
  13. a. TsMS § 467 lg 1 esimese lause kohaselt viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtuotsus täidetakse enne jõustumist. Nimetatud sättest tulenevalt on seadusandja näinud ette võimaluse sundtäita jõustumata kohtuotsuseid juhul, kui need on tunnistatud viivitamata täidetavaks, mistõttu on ebaõige avaldaja väide justkui tulnuks kohtutäituril kontrollida esitatud asjaoludel sissenõudja poolt esitatud täitedokumendi jõusolekut. Seega on täitemenetluse alustamise eeldused täidetud ja kohtutäitur oli antud asjaoludel õigustatud ja kohustatud algatama täitemenetluse avaldaja suhtes.
  14. Vastavalt kohtutäituri seaduse (

) § 21 lg-le 1 on kohtutäituri ametitoiming on tasuline.

§ 21

lg 3 alusel on kohtutäituril õigus võtta tasu ainult

-s sätestatud ulatuses ja korras. Kohtutäituri tasu määramise põhimõtted on sätestatud

§-s 22.

§ 222

lg 1 järgi on kohtutäituri tasu sissenõudmise aluseks tema tehtud kohtutäituri tasu otsus, mis tuleb vastavalt

§ 222lg-le 2 väljastada koos täitmisteatega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhindudes

§ 23

lõikest 1 muutub rahalise nõude täitmisel täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule.

§ 23

lg 3 esimese lause kohaselt, kui sundtäitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, võib kohtutäitur tasuna sisse nõuda üksnes summa, mis on võrdeline sissenõutud nõudesummaga. Seega on kohtutäituri tasu saamise eelduseks täitmisteate koos kohtutäituri tasu otsusega kättetoimetamine võlgnikule ning nõude sundtäitmine. 4

(6)2-07-28322 TsMS § 474 lg 1 esimese lause järgi ei või viivitamata täita lahendit, mille tühistamise või muutmise lahend on avalikult teatavaks tehtud. Kaebuses asjaolude kohaselt ja täiteasja nr 014/2007/765 kohta avatud täitetoimikust nähtuvalt on võlgnik esitanud kohtutäiturile 06.07.
  1. a avalduse ja Harju Maakohtu 29.06.
  2. a kohtumääruse, millega rahuldati võlgniku kaja ning taastati menetlus tsiviilasjas, kus täitedokumendiks olev tagaseljaotsus oli tehtud. Kohus on seisukohal, et tagaseljaotsuse peale esitatud kaja rahuldav kohtumäärus on viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtulahendit tühistav lahend TsMS § 474 lg 1 tähenduses. Seega ei nõustu kohus sissenõudja seisukohaga justkui oleks vastavalt TsMS § 418 lg-le 1 viivitamatult täitmisele kuuluvale tagaseljaotsusele esitatud kaja alusel menetluse taastamise tagajärjeks vaid see, et tagaseljaotsus ei jõustu. Kohtu hinnangul ei saa tulenevalt TsMS § 474 lg-st 1 viivitamatult täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsust, millises asja menetlus on taastatud ka sundtäita. Sissenõudja arvates tulnuks võlgnikul sundtäitmise takistamiseks esitada vastavalt TsMS § 417 lg-le 6 koos kajaga vastav avaldus. Kohus leiab, et osundatud normis on sätestatud kohustatud isiku täiendav õiguskaitsevahend sundtäitmise vältimiseks ajavahemikus kaja esitamisest kuni selle lahendamiseni, kuid olukorras kus menetlus on taastatud, viivitamatu täitmine TsMS § 474 lg 1 järgi enam lubatav ei ole. Vastavalt TMS § 48 p-ile 4 lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Lähtudes eeltoodust on kohtutäituril alus vaidlusaluses täiteasjas täitemenetluse lõpetamiseks. Vastavalt

§ 221

lg-le 1 on kohustatud kohtutäituri tasu maksma kohustatud isik (edaspidi võlgnik), kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (täitedokument). Seaduses sätestatud juhtudel on kohustatud isikuks sissenõudja või muu isik.

§ 241

lg 3 kohaselt kui täitemenetlus kuulub lõpetamisele nõude rahuldamiseta, ei tagastata sissenõudjale kohtutäituri tasu ettemaksu ning see jääb kohtutäiturile täitemenetluse kulude katteks. Ettemaksu tagastamata jätmise kohta väljastatakse sissenõudjale kohtutäituri otsus. Osundatud sätetest tuleneb, et kohtutäituril tulnuks esitatud asjaoludel teha kohtutäituri tasu otsus kohtutäituri tasu ettemaksu tagastamata jätmise kohta, mistõttu on võlgnikult kohtutäituri tasu 29.06.2007. a otsuse järgi sissenõudmine ebaseaduslik. 11. Avaldaja on leidnud, et

§ 2522

ettenähtud täitemenetluse võlgniku omandiõiguse piirang ei ole kooskõlas põhiseaduse § 32 lg 3 koosmõjus põhiseaduse §-iga 113 ning kohtul tuleks kontrollida täituri tasumäärade regulatsiooni vastavust põhiseadusele. Esitatud taotlusest saab teha järelduse, et avaldaja hinnangul peaks kohus jätma nimetatud sätte kohaldamata tunnistades selle põhiseadusega vastuolus olevaks ja edastaks vastava määruse või otsuse Riigikohtule (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 lg 1). Avaldaja ei vaidlusta kohtutäituri tasu kui abinõu sobivust, vaid ta ei nõustu kohtutäituri tasu määra kehtestamisega kindlas määras kulupõhimõttest erinevalt, leides, et võlgniku omandiõiguse piirang ei ole mõõdukas. Kohtu arvates ei ole osundatud säte põhiseadusega vastuolus, sest põhiseaduse §-is 32 on sätestatud lihtne seadusereservatsioon, mille kohaselt omandiõigust tohib seadusega piirata ning vaidlusalusest sättest tulenev piirang on vajalik ja proportsionaalne. Kohtutäituri tasu määr on seatud sõltuvusse sundtäitmisele esitatud nõude suurusest. Seega on seadusandja lähtunud eeldusest, et suuremate nõuete menetlemine on keerukam ja aeganõudvam – seega kulukam. Avaldaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks tuleb jätta rahuldamata. 12. Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna kohus rahuldas kaebuse osaliselt, siis on antud asjaolusid arvestades õiglane jätta menetluskulud 40% ulatuses avaldaja ja 60% ulatuses kohtutäituri kanda. 5

(6)2-07-28322 Menetlusosalised võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Kaija Kaijanen Kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.