Obsah (5)

§ 88§ 113§ 108§ 94§ 28

Tsiviilasi nr.2-07-25209 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Tsiviilasja number 2-07-25209 Otsuse tegemise aeg ja koht 5. märts 2008.a, Tallin

-is sätestatud ulatuses, kostjale saadetud lepinguprojektis nähakse ette viivised

-ist erinevalt 0,3 % päevas. 17.01.2008.a. kirjalikus seisukohas kohtule ei nõustu kostja hageja väitega, et erinevate jäätmete veo hinnad on mõistlikud. Kostja leiab, et ta ei ole kohustatud tasuma teenuse eest, mille hind ei ole pooltega kooskõlastatud ja/või kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud. Kostja vaidleb vastu hageja väitele nagu oleks kostja alusetult rikastunud, kuna kostja väitel ei ole teenuseid, mille eest kostja pole tasunud, osutatud. Kostja leiab, et tema õigus esitada arvele pretensiooni ei lõpe arvel märgitud tähtajaga. Kostja vaidleb hagejale vastu, et on tasunud osad arved täies ulatuses ning märgib, et on kõik arved vaid osaliselt tasunud. Hageja ei ole kostjale esitanud pretensioonse seoses arvete tasumisega, vaid pöördus kohe kohtusse. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Hageja on kohtule esitanud hagi kostjalt korraldatud olmejäätmeveo teenuse eest võlgnetava tasu väljamõistmiseks. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud põhjalikult poolte kirjalike seisukohtadega, uurinud asjas esitatud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Kohus arutas asja kohtuistungitel 20.11.2008 ja 17.01.2008.a. Poolte nõusolekul kohus jätkas menetlust kirjalikult ja teeb lahendi kirjalikus menetluses.
2. Jäätmeseaduse (JäätS) § 66 lg 1 kohaselt korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või – kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. Maardu linnas korraldatud olmeäätmete veo ainuõiguse andmiseks läbi viidud avaliku konkursi raames tunnistas Maardu Linnavalitsus edukaks pakkujaks OÜ AP, kellega Maardu linn sõlmis 3 31.10.2006.a. korraldatud jäätmeveo lepingu. Korraldatud jäätmeveolepingu punkti 4.
3. kohaselt kohustus vedaja sõlmima jäätmekäitluslepingud veopiirkonnas asuvate jäätmevaldajatega, kes on selleks soovi avaldanud või kes on vastavalt Maardu Linnavolikogu 30.05.2006.a. määrusele nr 109 “Maardu linnas korraldatud jäätmeveo rakendamise kord” (edaspidi Rakendamise kord) selleks kohustatud.
4. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja ja kostja vahel jäätmekäitluslepingut sõlmitud ei ole, hageja esitatud lepinguprojekti kostja ei ole allkirjastanud. Rakendamise korra punkti 6.
5. kohaselt ei oma aga tähtsust, kas vedaja on jäätmevaldajaga sõlminud jäätmekäitluslepingu või mitte. Jäätmevaldaja loetakse liitunuks JäätS §69 lg 1 alusel ning jäätmekäitluslepingu sõlmimine või sõlmimata jätmine vedaja ja jäätmevaldaja vahel ei avalda mõju jäätmevaldaja liitunuks lugemisele korraldatud jäätmeveoga. JäätS § 69 lg 1 sätestab, et jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest või käesoleva seaduse § 66 lõikes 4 nimetatud määruse (s.o. valla või linna volikogu määrus, millega kehtestatakse jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piirmäär ja jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord) jõustumisest. Liitumisajaks loetakse antud loa või määruse jõustumise ajast hilisemat aega. JäätS § 69 lg 2 järgi jäätmevaldaja käesoleva peatüki tähenduses on ka korteriühistu. Rakendamise korra punkti 6.
6. kohaselt juhinduvad vedaja ja jäätmevaldaja jäätmekäitluslepingu mittesõlmimisel vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. Jäätmevaldaja on jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastatud üksnes seaduses sätestatud juhtudel.
7. Vaidlust ei ole ka selles, et Kostja KÜ ei ole seaduses ettenähtud korras korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastatud. 21.01.2008 jõustus Tallinna Halduskohtu 12.04.2007 otsus, millega jäeti rahuldmata Maaru korteriühistute, teiste hulgas KÜ , kaebus Maardu Linnavalitsuse 10.01.2007 korralduse nr 1 tühistamiseks ja Maardu LV kohustamiseks kaebajate avalduse uueks läbivaatamaiseks. Vaidlustatud 10.01.2007 korraldusega Maardu LV lükkas tagasi teiste hulgas KÜ taotluse kostja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks.
8. Vaidlusalune ei ole ka asjaolu, et hagejale on väljastatud jäätmeluba nr L.JÄ.HA-138995 kehtivusega 01.01.2007 – 31.12.2009a. Korraldatud jäätmeveo lepingu punktist 4.1.
9. tulenevalt on hagejal õigus teostada veopiirkonnas korraldatud jäätmevedu vastavalt talle väljastatud korraldatud jäätmeveoloas, lepingus ja jäätmekäitluslepingus sätestatule ning järgides jäätmehoolduseeskirjas, rakendamise korra ja registri pidamise põhimääruse nõudeid. Lepingu punkti 4.
10. kohaselt vedaja kohustub jäätmevaldajale jäätmeveo teenuse eest lepingu lisaks oleva kehtiva teenustasude esildise alusel esitama arve vastavalt jäätmekäitluslepingule või jäätmekäitluslepingu puudumisel vastavalt rakendamise korrale osutatud teenusele. Vastavalt Maardu Linnavalitsuse kinnituskirjale paigaldati KÜ territooriumile 02.01.2007 prügikonteinerite minimaalpakett. Eeltoodu alusel on kostja kohustatud hagejale tasuma prügiveo teenustasu alates 01.01.2007.a.
11. Hagiavalduse kohaselt olid hagi esitamise seisuga kostjal tasumata arved kokku summas 10 667,19 krooni järgmiselt: - 30.04.2007 arvest nr OAS 70402494 summas 5057,7 krooni tasumata 3950,49 krooni. Arve ei sisalda tasu ehitus- ja lammutusjäätmete ega elektroonikajäätmete veo eest. Seisuga 05.11.2007 on arve täies ulatuses tasutud. - 31.05.2007 arve nr OAS 70502649 summas 6046,70 krooni tasumata täies ulatuses; - 01.06.2007 arve nr OVP 00013282 (viivisarve) summas 670 krooni tasumata täies ulatuses. Seisuga 05.11.2007 arve tasutud. 4 Nimetatud arved ei sisalda tasu ehitus- ja lammutusjäätmete ega elektroonikajäätmete veo eest, mistõttu ei ole asjakohased kostja vastuväited, et hageja ei ole osutanud kostjale ehitus- ja lammutus- ning eletroonikajäätmete äraveo teenust. 05.11.2007 seisuga hageja suurendas nõuet järgmiste tasumata arvete võrra: - 30.06.2007 arve nr OAS 70606639 summas 4379,20 kr; - 31.07.2007 arve nr OAS 70702587 summas 5394,20 krooni; - 31.08.2007 arve nr OAS 70802673 summas 6907,50 krooni; - 03.09.2007 arve nr OVP 00002324 (viivisarve) summas 1170,16 krooni; - 30.09.2007 arve nr OAS 70902609 summas 6069,70 krooni; - 01.10.2007 arve nr OVP 00002659 (viivisarve) summas 1875,90 krooni. Arved on tasumata täies ulatuses ning ei sisalda tasu ehitus- ja lammutusjäätmete ega elektroonikajäätmete veo eest. Koos 31.05.2007 tasumata arvega võlgneb kostja hagejale seisuga 05.11.2007 kokku 31 843,36 krooni, s.h. 28797,30 krooni põhivõlana + 3046.06 krooni viivistena. Siinkohal kohus märgib, et kohtuotsuse kirjutamise käigus selgus, et hageja on viivisarve 03.09.2007 arve nr OVP 00002324 summa märkimisel 05.11.2007 hagi täeinduses eksinud. Kohtule esitatud arve ärakirja kohaselt on arve summaks tegelikult 1440 krooni. Sellest tulenevalt nõuab hageja kostjalt viiviseid arvetele märgitud viivisesummast 269,84 krooni võrra vähem.
12. Kostja leiab, et hageja väide, et kostja on osa arveid tasunud täies ulatuses ei vasta tõele. Kostja on oma sõnul tasunud kõik arved osaliselt, s.o. osas, mida pidas põhjendatuks. 16.01.2008 kirjalikus vastuses sisalduva tabelist nähtuvalt on kostja vaidlusalused arved tasunud järgmiselt: - 31.05.2007 arvest 3362,21 krooni 17.06.2007 - 30.06.2007 arvest 3317,20 krooni 23.07.2007.a.; - 31.07.2007 arvest 1733,14 krooni 20.09.20007; - 31.08.2007 arvest 1733,14 krooni 20.09.2007 - 30.09.2007 arvest 2682,8 krooni 19.11.
13. Eeltoodu alusel peab kostja alusetuks ka hageja esitatud viivisenõuet.
14. Võlaõigusseaduse (

) § 88 lg-st 1 tulenevalt võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks võlausaldajale üleantud raha on mõeldud, kui võlgnik peab täitma mitut erinevat kohustust ning üleantud rahast ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks

§ 88

lg 8 sätestab, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Võlgnik ei või võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda (

§ 88lg 9).

Korraldatud jäätmeveo lepingu alusel jäätmevaldaja on kohustatud vastva nõude esitamisel tasuma arve tasumisega viivitamise eest viivist (viivitusintressi), mistõttu ei ole

§ 88lg-st 8 tulenevalt kostjal õigust määrata kohustuste täitmise järjekorda.

Hageja oli õigustatud esitatud summad arvestama esmalt kõrvalkulude (viiviste) katteks ning seejärel varasemate võlgnetavate arvete katteks. Lisaks kohus märgib, et kostja ei ole arvete osalist tasumist ka tõendanud: kostja vastavad väited on paljasõnalised, ühtegi tõendit esitatud ei ole, kuigi kohus andis menetlusosalistele korduvalt võimaluse tõendite esitamiseks. Eeltoodu alusel kohus jätab kostja vastuväited arvete osalise tasumise kohta arvestamata.

1. Kostja leiab samuti, et arvete esitamine ei tõenda teenuse osutamist. 9.
2. Kostja oma kirjalikes seisukohtades viitab korduvalt asjaolule, et hageja ei ole talle osutanud ehitus- ja lammutusjäätmete ning elektroonikajäätmete äraveoteenust. Hageja on korduvalt vastanud ning esitatud arvetega on tõendatud, et selliseid teenuseid käesoleva nõude aluseks olevatel arvetel ka ei esine. Eeltoodu alusel ei ole kostja vastuväited asjassepuutuvad ning kohus neid põhjalikumalt ei analüüsi. 5 9.2.Arvetele on märgitud õigus vaidlustada nõuet kuni maksetähtajani. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ühtegi pretensiooni seoses arvetega hagejale esitanud ei ole. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja väidetud arvete osalist tasumist, samuti mitte arve maksmata jätmist, ilma täiendavaid selgitusi lisamata, ei saa käsitada arve vaidlustamisena. Kohtu hinnangul on mõistlik ja veenev hageja põhjendus, miks ei saa lubatavaks pidada arve vaidlustamist maksetähtaja möödumisel. Hageja selgituste kohaselt autojuht ja laadija fikseerivad sõidulehel jäätmed liigiti, lähtudes jäätmeliikide nimistust. Suurte jäätmete koguseid hinnatakse visuaalselt mahumõõdus (m3). Jäätmeliikide määratlemisel lähtuvad autojuht ja laadija Jäätmeliikide nimistust. Hinnangu tulemuse fikseerivad autojuht ja laadija sõidulehel, milles olevad andmed kannab dispetšer tööpäeva lõpus vastavasse programmi. Programmi sisestatud arvete alusel koostatakse arvestusperioodi lõpus arve. Arusaadavalt ei ole võimalik mitme kuu möödumisel tagantjärele võimlik välja selgitada jäätmetekitaja poolt tekitatud jäätmeid ühiku täpsusega. Kui jäätmevaldaja ei nõustu arvel näidatud kogustega, on jäätmevaldajale tagatud vastuväidete esitamise õigus. Kostja seda õigust kasutanud ei ole.
3. Kostja vaidlustas hageja õiguse nõuda arvete tasumisega viivist. Korraldatud jäätmeveo lepingu punkti 4.1.
4. järgi võib vedaja poolt jäätmevaldajale osutatud teenuste eest esitatud arve tasumisega viivitamise eest nõuda jäätmevaldajalt viivist

§ 113

lg-s 1 sätestatud korras.

§ 108

lg 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda raha maksmise kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, lotakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 94

lg 1 sätestab intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eesti Panga teadete kohaselt oli nimetatud intressimäär 01.01.2007 3,5 % ning 01.07.2007 4 %. Seega seadusest tuleneva aastane viivisemäär perioodil 01.01.2007 kuni 30.06.2007 olli 10,5 % ning 01.07.2007 – 31.12.2007 11 %. Hageja on arvestanud viiviseid 0,3 % tasumata summast päevas vastavalt jäätmevaldajaga sõlmitava korraldatud jäätmeveo tüüplepingu punktile 3.
3. Seega lepingust tulenev viivisemäär on 109,5 % aastas (0,3 % x 365 päeva). Kostja nimetatud lepingut allkirjastanud ei ole, seega puudub poolte vahel kokkulepe seadusest tuleneva kõrgema intressimäära kohaldamise kohta. Kohus vähendab hageja viivisenõuet ja mõistab viivised välja seaduses sätestatud suuruses. Eelpool toodud Euroopa Keskpanga intressimäära alusel arvutatavate viivisemäärade puhul oleks päevane viiviseintress ümardatult 0,03 %, s.o. 10 korda väiksem, kui hageja taotletud viivisemäär. Eeltoodu alusel kohus vähendab hageja viivisesummat ning mõistab kostjalt välja viivised summas 304,60 krooni.
4. Kohus ei nõustu kostja väidetega, et hageja esitatud hinnad ei ole mõistlikud. 11.
5. Jäätmeveo teenustasu piirmäärad kehtestab kohalik omavalitsus. Kohaliku omavalitsuse kehtestatud teenustasu ei hõlma konteinerite renditasu. Renditasu lepitakse kokku korraldatud jäätmeveolepingus. Kostja lepingut ei allkirjastanud.

§ 28

lg 2 kohaselt juhul, kui hinda ei ole määratud ega hinna määramise viisi ette nähtud ja hind ega hinna määramise viis ei tulene lepingu olemusest ega muudest asjaoludest, tuleb maksta lepingu sõlmimise ajal lepingu täitmise kohas seda liiki lepinguliste kohustuste täitmise eest tavaliselt tasutav hind, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik hind. Hageja on kohtule esitanud teiste jäätmevaldajatega sõlmitud korraldatud jäätmeveolepingud, tõendamaks, et kostjalt nõutakse konteinerite renditasu teistelt jäätmevaldajatelt nõutava tasuga samas suuruses. 11.

1. Kohaliku omavalitsuse kehtestatud teenustasu ei hõlma ka segaolmejäätmete ladestustasu. Ladestustasu kehtestab prügilaettevõtja. Hageja on kostjalt nõudnud segaolmejäätmete 6 ladestustasu vastavalt Tallinna Prügila kehtestatud hinnakirjale. Seega on hageja esitatud hind tavaline ja mõistlik.
2. Kostja väide, et kostja prügikonteinerite juures ei ole olnud suuremõõtmelist prügi, on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja eeldab, et korteriühistu liikmed on prügimajandust korraldavate eeskirjade nõuetest teadlikud ning ei ladusta jäätmeid selleks mitte ettenähtud kohta. Need väited on oletuslikud. Kostja ei ole ümber lükanud hageja väiteid, et kostja territooriumil asuvate konteinerite juurde võivad suuremõõtmelisi jäätmeid tuua ka kolmandad isikud. Tulenevalt Jäätmehoolduseeskirja punktist 14 korraldab jäätmekäitlust kinnisasjal kinnisasja omanik. Korteriühistuseaduse § 2 lg 1 järgi korteriühistu on loodud kõigi korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Seega KÜ vastutab ise oma territooriumil toimuva eest. Kohus leiab, et hageja poolt suuremõõtmeliste jäätmete äravedu kostja territooriumilt on piisavalt tõendatud esitatud arvetega, kus on fikseeritud jäätmete kogus ja vedamise aeg. Vastupidist peab tõendama kostja. Kuna kostja ei vaidlustanud arveid tähtaegselt, on kostja ise loonud olukorra, kus tal ei ole võimalik oma väiteid tõendada. Suuremõõtmeliste jäätmete vedu on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga. Samuti ei ole kohane kostja väide, et konteinerite kõrvale ladustatud suurjäätmete äravedamise kohustust hagejal ei ole. Kuna korraldatud jäätmevedu hõlmab ka suuremõõtmeliste jäätmete vedamise kohustust, on hageja kohustatud nimetatud jäätmed ära vedama sõltumata sellest, kas need asuvad konteineris või mitte. Nõustuda tuleb hageja seisukohaga, et suurmõõtmete konteineri kõrvale ladustamine näitab, et korteriühistul ei ole jäätmete jaoks piisava suurusega ja arvul konteinereid. Suurjäätmete veo piirhinna kehtestab kohalik omavalitsus.
3. Hageja on 26.02.2008, s.o. pärast seda, kui kohus määras asja edasiseks menetlemiseks kirjalikus menetluses, vaidlustanud kostja lepingulise esindaja volitused, sest kostja on omandanud juriidilise hariduse Venemaal ning 2001.a. on tema diplom tunnistatud vastavaks Eesti Vabariigi bakalaureuse kraadile. Kostja esindaja on diplomi ja Eesti ENIC/NARIC Akadeemilise Tunnustamiskeskuse hindamisotsuse kohtule esitanud koos esimese kirjaliku vastusega 21.09.2007.a. Peale seda on toimunud kaks kohtuistungit ning põhjalik kirjalik menetlus. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt kostja esindaja hariduse vastavuse vaidlustamine ning esindajal TsMS §-s 218 sätestatud nõutava haridustaseme täiendava tõendamise nõudmine menetluse lõpus, kui kohus on välja kuulutanud kohtulahendi tegemise päeva, käsitatav hageja menetlusõiguste kuritarvitamise ja menetluse venitamise katsena. Kohtul ei ole käesolevas asjas alust kahelda kostja esindajal piisavate juriidiliste teadmiste olemasolus ning kohus jätab hageja esindaja taotluse rahuldamata.
4. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Võttes arvesse, et kohus vähendas viiviste summat, kuid põhinõude summa osas rahuldas hagi täielikult, peab kohus õigeks jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Heli Käpp Kohtunik 7