← Eesti

2-07-28522/2

Obsah (6)§ 113§ 8§ 94§ 100§ 101§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Ene Tsefels Otsuse tegemise aeg ja koht 19.02.2008.a., Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiv

§ 113lg 1 sätestatud määras alates 02.08.2007.a.

  1. Jätta menetluskulu kogu ulatuses kostja kanda.
  2. Tagaseljaotsus toimetada kätte avaliku teatavakstegemisega.
  3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul alates 20 päeva möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded teistkordse ilmumise päevale järgnevast päevast. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 02.08.2007.a. esitas AS H hagi UV vastu kokku 19 281,46 krooni nõudes. 18.06.2003.a. sõlmisid AS H ja UV vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille kohaselt võimaldas hageja kostjale krediidilimiiti summas 5 000 krooni. Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid 5 000 krooni väärtuses. Seisuga 30.07.2007.a. moodustab kostja krediitkaardi lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 5 571,18 krooni, millest põhiosa võlgnevus on 5 000 krooni, intressivõlgnevus 253,08 krooni ja viivised 318,10 krooni. Hageja ja kostja sõlmisid 31.01.2006.a. püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille kohaselt võimaldas hageja kostjale krediidilimiiti summas 14 000 krooni. Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid 13 177,25 krooni väärtuses. Seisuga 30.07.2007.a. moodustab kostja krediitkaardi lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 13 710,28 krooni, millest põhiosa võlgnevus on 13 177,25 krooni, intressivõlgnevus 11,72 krooni, leppetrahv 313,55 krooni ja viivised 207,76 krooni. Leppetrahvi on hagejal õigus kostjalt nõuda vastavalt krediitkaardi lepingu punktile 8.4 ning hageja hinnakirjale. Seega palub hageja kostjalt välja mõista vaba tagasimaksmisega krediitkaardi lepingust ja püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva võlgnevuse kokku summas 19 281,46 krooni ja viivis protsendina põhinõudest, s.o 18 177,25 kroonilt, kuni põhinõude täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras alates 02.08.2007.a.

Menetluskulud palub hageja jätte kostja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 04.01.2008.a. Vastavalt TsMS § 317 lg-le 5 loeb kohus, et menetlusdokument on kostjale kätte antud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on

§ 8

lg 2, § 94 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 94

lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist.

§ 108

lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113

lg 1 kohaselt saab võlausaldaja võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 19 281,46 krooni ja viivis protsendina põhinõudest, s.o 18 177,25 kroonilt, kuni põhinõude täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras alates 02.08.2007.a. Menetluskulud Kooskõlas Ts

MS § 138 lg 1, lg 2, § 144 p 1, § 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda. ASl H on õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 174 lg 2). Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt. Ene Tsefels Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.