) § 8 lg 2, mille kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhetest tulevase kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine.
lg 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmist selle rikkumisel. Viivisenõuet põhjendab hageja toetudes
lg 1, mille kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivisintressi arvates nõude sissenõutavaks muutumisest kuni kohese täitmiseni. Viivise määraks loetakse
Pooled on kokku leppinud viivises määraga 0,15% päevas, so 54% aastas, tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva kohta. Viivisearvutuse kohaselt on kostja viivisevõlgnevus 9413,60 krooni ( 0,15% x 408 päeva x 15381,70/100=9413.60). Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmistele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostja ei ole märgitud aadressil menetlusdokumente vastu võtnud. Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna 09.01.2008.a. kirjast nähtuvalt on politseile MK elukoht teadmata ja isik on politsei poolt tagaotsitav seoses kriminaalasja eeluurimisega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 kohaselt edastati menetlusdokument kostjale avalikult. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Vastavasisuline teade on avaldatud 25.01.2008.a. Teates on antud vastamiseks aega 20 päeva alates käeoleva teate kättetoimetamisest alates. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu andmetel ei ole kostja kohtupoolt määratud ajaks s.o 17.03.2008.a. vastanud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et antud asjas puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt
p –le 1 on võlasuhte tekkimise aluseks leping.
Kostja on sõlminud AS-ga Eliitumislepingud ja lepingu mobiiltelefoni järelmaksuga ostmiseks.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule.
kohaselt on kohustuse rikkumiseks lepingu mittetäitmine või täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja kohustuste täitmise viivitamise korral nõuda viivist. Hageja nõuab kostjalt
lg 1 alusel raha maksmise kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmise viivitamisega tulenevat viivist
Mobiiltelefoni järelmaksuga ostmiseks sõlmitud lepingule tuleb kohaldada
alusel müügilepingu kohta sätestatut.
lg 1 kohaselt kohustub müüja asja ostjale üle andma ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja kohustub müüjale tasuma ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viiviseks
Viivise määraks on pooled kokku leppinud 0,15% päevas, so 54% aastas tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva kohta. Kostja viivisevõlgnevus hageja ees on 9413,60 krooni. Hageja taotleb kostjalt välja nõuda tulevikus, alates 08.11.2007.a. sissenõutavaks muutuvas viivitusintressi protsendimääraga 0,15% päevas põhinõudelt iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohase täitmiseni. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda. Ele Liiv Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.