Obsah (4)

§127§1037§1k§ 197

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Jaanus Saaremõts Otsuse tegemise aeg ja koht 12. juuli 2007. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-14024 Tsiviilasi VLh

) § 200 lg 4 kohaselt tasaarvestada, kuna hageja saab neile esitada vastuväiteid. Kohtu põhjendused 19.06.2007 toimunud kohtuistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde. Tunnistaja JM (endise R OÜ töötaja) ütluste kohaselt soetas hageja Elionist ostetud arvuti (marki tunnistaja ei tea) endale töötamiseks. Tunnistaja ei ole näinud hagejat töötamisel kasutamas vaidlusalust digikaamerat. Majanduskulude jaoks võeti ettevõttes kassast sularaha. Tunnistaja hinnangul puudus hagejal vajadus tööotstarbel digikaamera soetamiseks. Fotod, mille tarvis hagejal väidetavasti digikaamerat vaja läks, tegi tunnistaja. Kassa oli hageja käes, palka maksis samuti hageja. Kassast raha saamine vormistati A-4 formaadis paberil, kuhu märgiti, kuidas raha kassasse sai ning kellele raha välja maksti. Kuivõrd kohus on hageja nõude võlgnevuse 43 600,60 ja viiviste saamiseks lahendanud 11.04.2007 osaotsusega, lahendab kohus käesoleval hetkel vaid tasaarvestuse vastuväidet. Poolte vahel on vaidlus asjaolus, kas hagejal oli õigus töötasu ületavate summade 27 075 krooni saamiseks, kas kostja saab nõuda hagejalt digikaamera, sülearvuti ning selle lisatarvikute väärtuse 27 653,58 krooni hüvitamist ning kas kostja saab hageja nõude tasaarvestada. Pooled sõlmisid 1.juuli 2005 töölepingu milles oli töötaja põhipalgaks 19 960 krooni kuus. Hageja sai juhatuse liikmeks 16.september

1. Hageja kutsuti juhatusest tagasi 18.03.2006 (tl 10). Seega tuleb tööleping lugeda lõppenuks alates 16.september
2. Juhatuse liikme lepingut temaga sõlmitud ei ole, samuti on osanike otsusega määramata hageja töötasu. Kõigepealt käsitleb kohus lepingus ettenähtud töötasu ületavate summade 27 075 maksmist hagejale. Hageja väitel on osaliselt tegemist töölepingu järgse lisatasuga. Poolte vahel sõlmitud töölepingu (tl 22) punktist 5.2 nähtub, et muud lisatasu makstakse vastavalt tööandja võimalustele tööandja otsusel. Hageja on väitnud, et osa palka ületavast summast on tema arvele kantud majanduskulude ning komandeeringutasu katteks. Hageja ei ole tõendanud, milles majanduskulud seisnesid ega ole esitanud kulude kandmist tõendavaid dokumente. Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrade ning nende maksmise tingimuste ja korra § 3 kohaselt hüvitatakse töölähetuse kulud ja makstakse päevaraha tööandja kirjaliku otsuse 3 alusel, milles näidatakse töölähetuse sihtkoht, kestus ja ülesanne ning hüvitatavate lähetuskulude ja päevaraha määrad. Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme tööandjana käsitatakse käesolevas määruses juriidilist isikut, kelle juhtimis- või kontrollorgani liige lähetatu on. Hageja ei ole välislähetuses viibimise tõendamiseks tööandja kirjalikku otsust esitanud. Kohus ei nõustu hageja väitega, et osa töötasu ületavatest summadest on käsitletavad majanduskulude ning komandeeringutasuna. PalS § 37 lg 1 kohaselt saab töötajale ekslikult makstud või tema pangakontole ülekantud summasid tagasi nõuda eelkõige arvutusvea tõttu kolme kuu jooksul, kui töötaja ei vaidle neile. Käesoleval juhul ei ole tegemist arvutusveaga. PalS § 37 lg-st 2 tulenevalt võib muudel põhjustel tagasi nõuda ainult juhul kui maksmise aluseks olid töötaja poolt teadvalt esitatud valeandmed või võltsitud dokumendid. Sama paragrahvi 3.lõike kohaselt teadvalt esitatud valeandmete või võltsitud dokumentide alusel liigselt makstud summasid on tööandjal õigus tagasi nõuda seaduses ettenähtud aja jooksul. Kostja on esitanud ka vastuväite töökoodeksi 128 lg1 p7 alusel. Hageja on avaldanud seisukohta, et töölepingu alusel talle väidetavalt enammakstud palga osas on kostja väide aegunud nagu ka TööK 128 rakendamise suhtes. Kohus nõustub kostjaga aegumise suhtes. ITLS §6 kohaselt on nõude aegumise tähtajaks 4 kuud. Samas ei saa palgaseadus laieneda isikutele, kes töötavad mõne muu lepingu alusel (PalS §1 lg1) Kostja on esitanud nõude ka ÄS §187 järgi. Kuni 31.detsember 2005 kehtinud redaktsioon sätestas, et juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumisega seltsile tekitatud kahju eest. Alates 1.jaanuar 2006 sätestas ÄS §187 lg1 et, juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Sama paragrahvi
3. lõike kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kuivõrd hageja tööülesanded juhatuse liikmeks saamisega ei ole muutunud, on kohus seisukohal, et hageja töötasuks tuleb lugeda 19
4. Asja materjalides ei nähtu juhatuse otsuseid hageja kui töölepingu alusel töötajale lisatasude maksmisest, samuti nõukogu otsused hageja töötasu suurendamise kohta. Hageja ei ole eitanud, et tal oli kostja arvelduskontole ligipääs. Seega oli hagejal võimalik kanda endale üle töötasu ületavaid summasid.

§127

lg1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et osanike erakorralise koosoleku protokollis ei ole ära näidatud hageja juhatusest tagasikutsumise põhjust, ei tähenda seda, et juhatuse liige oleks oma kohustuse vajaliku hoolsusega täitnud. Ka asjaolu, et juhatuse liikme volitusi ei olnud millegagi piiratud, ei tähenda seda, et hagejal oleks olnud õigus Ka asjaolu, et 2005 majandusaasta aruandele on alla kirjutanud teine juhatuse liige Martin Künnap, ei tähenda kostja poolset heakskiitu hageja , kui juhatuse liikme töötasule. Majandusaasta aruandega on fikseeritud tegelik olukord. Iseenesest õige on hageja seisukoht, et

§1037

ei kuulu kohaldamisele, kuna

§1k

ohaselt kohaldatakse võlaõigusseaduse üldosas sätestatut ka töölepingule.

§1037paikneb aga eri-, mitte üldosas.

Järgnevalt käsitleb kohus digikaamera, sülearvuti ja selle lisatarvikute väärtuse hüvitamist. Hageja esitatud 24.08.2006 vara inventeerimise akti kohaselt ei ole hageja tagastanud töölepingu lõppemisel kostjale hageja valduses olnud sülearvutit, arvuti lisaseadmeid ning digikaamerat. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. 4 Kostja on tuginenud vastuväites muuhulgas asjaolul, et hageja valduses on hagejale töötamiseks ostetud kostjale kuuluvad esemed, mille väärtuse 27 653,58 krooni hüvitamist kostja nõuab. Seetõttu on kostja kohustus tõendada, et nimetatud esemeid ei ole hageja kostjale üle andnud. Kohus nõustub hagejaga ning leiab, et viis kuud hiljem koostatud vara inventeerimise aktiga, tunnistaja ütlusega ning kostja väidetega ei ole piisavalt tõendatud, et nimetatud esemeid ei ole hageja töölepingu lõpetamisel kostjale üle andnud. Kohus leiab, et kostja kahju summas 27 653,58 krooni tekkimine ei ole tõendatud ning jätab vastuväite 27 653,58 krooni hüvitamise osas rahuldamata. Kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool)

§ 197

lg 1 kohaselt oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kohus leiab, et kostjal on hageja suhtes nõue 27 075 krooni saamiseks ning kostja tasaarvestuse vastuväide kuulub osaliselt rahuldamisele. Kui tasaarvestuse reservatsiooniga tehtud osaotsuse puhul edasises menetluses tasaarvestuse vastuhagi rahuldatakse või tulenevalt tasaarvestuse vastuväitest jäetakse hagi täielikult või osaliselt rahuldamata, tühistab kohus TsMS § 450 lg 4 kohaselt ühtlasi reservatsiooniga otsuse tasaarvestuse ulatuses või muudab seda ja otsustab uuesti menetluskulude jaotuse. Kohus leiab, et seoses tasaarvestuse vastuväite osalise rahuldamisega tuleb muuta 11.04.2007 osaotsust.

§ 197

lg 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kostja nõue hageja suhtes eksisteeris hetkel, mil hagejal tekkis nõue kostja suhtes. Seega on nõuded tasaarvestatavad ajast, mil hageja nõue kostja vastu tekkis. Pärast tasaarvestust on kostja põhivõlgnevus hageja ees (põhinõue 36 639 – 27 075) 9 564 krooni ning viivisevõlgnevus (põhinõue 9 564, viivis 0,25% päevas, 76 viivitatud päeva) 1 817,16 krooni. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 11 381,16 krooni ning viivis osaliselt protsendina põhinõudest (9 564 kroonilt 0,25% päevas) alates 02.06.2006 kuni põhinõude täitmiseni. Seoses tasaarvestuse vastuväite osalise rahuldamisega otsustab kohus uuesti menetluskulude jaotamise. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 163 lg-st 1 mille kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Jaanus Saaremõts Kohtunik 5