Arvestades laenu suurust ning laenu tagastamise tähtaja pikendamist 2,5 aasta võrra oli laenulepingu viidatud tingimuse muutmine oluline, kusjuures selleks puudus AS SP nõukogu nõusolek. Asjakohane on märkida, et vaidlusalusele laenulepingu lisale on nii laenuandja kui ka laenusaaja nimel AM alla kirjutanud. Johtuvalt AS SP põhikirja p 2 ei olnud laenude andmine nimetatud aktsiaseltsi igapäevane majandustegevus ning AS SPei olnud krediidiasutus. Kohus möönab, et järelduvalt AS SP bilansist on aktsiaseltsi töötajatele märkimisväärses suuruses laene antud, mis ei välista iseendast ÄS § 307 lg 8 sisalduvat keeldu, mille järgi juhatuse liikmega tehtava tehingu tingimused ja esindaja määrab nõukogu. Nimetatud sätte eesmärgiks on huvide konflikti välistamine, kui juhatuse liige kasutab aktsiaseltsi poolt pakutavat hüve või soovib lepingutingimusi enda jaoks kasulikumaks muuta, nagu see oli käesoleval juhul. Riigikohus on analoogilises vaidluses märkinud, et kehtiva
§-s 131 on sätestatud esindatava võimalus tühistada esindaja tehing, mis on tehtud n-ö huvide konfliktis (tsiviilasi nr 3-21-6806).
kohaselt on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda.
§-s 131 lg 1 järgi võib esindatav tühistada esindaja poolt tehtud tehingu, mille tegemisel esindaja rikkus esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis oli vastuolus esindatava huvidega, kui teine pool kohustuste rikkumisest teadis või pidi teadma. Kui esindaja tegutses ühtlasi teise poole esindajana või kui esindaja tegi tehingu iseendaga, eeldatakse, et esindaja rikkus tehingu tegemisel esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi. Eeltoodu kohaldub ka lepingu muutmisele.
lg 1 järgi, kui tehingus sisalduv edasilükkav tingimus on vastuolus seaduse, heade kommete või avaliku korraga, on tehing tühine.
kohaselt tehinguga kindlaksmääratud õigusliku tagajärje tekkimiseks või lõppemiseks tähtpäeva ettenägemise korral kohaldatakse vastavalt käesolevas peatükis edasilükkava või äramuutva tingimuse kohta sätestatut ÄS § 317 lg 8 kohaselt otsustab nõukogu juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja määrab tehingute tingimused, samuti õigusvaidluste pidamise juhatuse liikmetega. Tehingu tegemiseks ja õigusvaidluse pidamiseks määrab nõukogu aktsiaseltsi esindaja. ÄS § 307 lg 3 kohaselt aktsiaseltsi ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse aktsiaseltsi igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. TMS § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Kohus märgib, et sättes antud loetelu on lahtine ning ei anna sundtäitmise lubamatuks tunnistamise põhjuste ammendavat loetelu. Eeltoodut kogumina hinnates jõudis kohus kokkuvõtva järelduseni, et laenulepingu tähtaja pikendamine on tühine. Järelikult on laen muutunud alates 01.06.2007. a sissenõutavaks ning täitemenetlus on hüpoteegi seadmise ja lepingu kui täitedokumendi alusel õiguspäraselt algatatud. Alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks järelikult puudub ning hagi jääb rahuldamata. 3 TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega hageja. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Epp Haabsaar Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.