KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht
- detsember
- a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-15432 Tsiviilasi ZK(endine nimi D) hagi ADvastu elatise suurendamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja ZK(endine nimi D; isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja AD(isikukood XXX, elukoht XXX). Istungi toimumise aeg 06.12.2007.a. Istungil osalenud isikud Hageja ZK(endine nimi D) Kostja AD RESOLUTSIOON Rahuldada ZK(endine nimi D) hagi ADvastu elatise suurendamiseks osaliselt. Muuta Tallinna Linnakohtu 18.03.2005.a otsusega tsiviilasjas nr. 2/20-8772/04 AD’lt välja mõistetud elatusraha suurust ning välja mõista AD’lt ZK(endine nimi D) kasuks alates 01.05.2007.a. igakuine elatusraha 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni poeg M D (sünd XXX.a.) ülalpidamiseks kuni M D täisealiseks saamiseni, s.o. kuni XXX.a. Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatult täitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud asjaolud 23.04.2007.a esitas ZK(endine nimi D) kohtule ADvastu hagi Tallinna Linnakohtu 18.03.2005.a otsusega välja mõistetud elatise suurendamiseks ning palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 2450 krooni (pluss tulumaks) poeg M D ülalpidamiseks. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja ülalpidamiskohustust lapse suhtes täitud kohusetundlikult, kostja hakkas lapsele ülalpidamiseks elatist maksma 8 kuud tagasi. Lapse ülalpidamiseks kulub kuus keskmiselt 4900 krooni. Kostja vastus Kostja on nõus maksma lapse ülalpidamiseks Tallinna Linnakohtu 18.03.2005.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/20-8772/04 välja mõistetud igakuist elatist summas 1345 krooni. Kostja ei ole võimeline suuremat summat elatist maksma, kuna tal puudub töökoht ja pidev sissetulek. Kostja ostab lapsele riideid, mänguasju ja kinke nii palju kui tal rahalisi vahendeid jätkub. 06.12.2007.a. toimunud istungil jäi hageja oma nõude juurde ning palus kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 2400 krooni pluus tulumaks poeg M D ülalpidamiseks. Kostja ei nõustunud nimetatud summaga, kuna tema töötasu ei võimalda sellises suuruses elatist maksta. Kostja esitas kohtule tõendi, mille kohaselt töötab ta äriühingus ME OÜ traktorijuhina ja tema palgaks on 3500 krooni kuus. Maakohtu põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg. 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Riigikohus on leidnud tsiviilasjas nr. 3-2-1-57-04, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab ülalpidamist ebapiisavalt. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2006.a määrusega nr. 273 on kuupalga alammääraks 2007.a. kehtestatud 3600 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 1800 krooni. ZK(endine nimi D) esitas kohtule hagi AD vastu Tallinna Linnakohtu otsusega välja mõistetud elatise suurendamiseks ning palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 2400 krooni pluss tulumaks poeg M D ülalpidamiseks. Kostja vaidleb hagile vastu, kuna ei ole võimeline maksma elatist hagetavas summas, sest tema töötasu ei võimalda seda reaalselt täita. Kostja esitas kohtule tõendi, mille kohaselt töötab ta äriühingus ME OÜ traktorijuhina ja tema palgaks on 3500 krooni kuus. Kostja peab peale elatise maksmise tasuma ka oma korteri liisingu makseid. Kostja ostab oma võimaluste piires lapsele ka riideid, mänguasju, teeb kingitusi. Hageja võimaldab lapsega kohtuda väga harva. Kohtul on õigus ja ka kohustus lähtuda elatise väljamõistmisel mõlema vanema varalisest seisundist. Kohus leiab, et lahuselav lapsevanem peab käesoleval ajal suutma maksta alaealisele lapsele vähemalt miinimummääras elatist lapse tavapäraste vajaduste ja kulutuste katteks. Kostja ei ole tõendanud tema töövõime kaotust ega sellise terviserikke olemasolu, mis ei võimaldaks tal teenida sellist töötasu, et maksta elatusraha vähemalt PKS § 61 lg 4 sätestatud ulatuses. Seega miinimummääras. Seega antud asjas on põhjendatud välja mõista AD’lt ZK(endine nimi D) kasuks alates 01.05.2007.a. igakuine elatusraha 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni poeg M D (sünd XXX.a.) ülalpidamiseks kuni M D täisealiseks saamiseni, s.o. kuni XXX.a. PKS § 61 lg. 3 järgi võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg. 1 p.2 alusel ei pea elatise hagilt riigilõivu tasuma. Taimi Kollom Kohtunik 2
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.